Legislator Case Law & Legislation
1-14-2857/8 AI generated

1-14-2857/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-14-2857/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr. 1-14-2857

Legislator headnote

AI generated

1-14-2857/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr. 1-14-2857

Keywords

AI generated
unsubstantiated claims of persecution investigation of abuse of rights attempted suicide allegations of abuse cross-examination of therapists failure to attend counselling
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr. 1-14-2857

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.mail 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Allar Nisu advokaat Kaja Kiilo osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav Helgi Akki, IK 44201252728, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 404 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Helgi Akkit (Akki) süüdistatakse selles, et tema 01.juulil 2013.aastal kella 00.00 paiku süütas Tartus aadressil XXX asuvas T.J. kuuluvas majas oleva korteri nr 1 ahju ees olnud küttepuidu ja ajalehed, mille tagajärjel süttis XXX asuv korter ning XXX asuva maja väliskoridor. Süütamisega ja sellele järgnenud põlenguga põhjustas Helgi Akki ohu samal ajal XXX asuvas majas viibinud A.M., K.P. ja K.L. eludele ja tervisele.

Sellega pani Helgi Akki toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 404 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Helgi Akki ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1

sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on Helgi Akki kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Helgi Akki tuleb süüdi tunnistada KarS § 404 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub Helgi Akkilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu, kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude kogu suurust, asjaolu, et süüdistatava sissetulekuks on vaid töövõimetushüvitis, millest 90% ulatuses kaetakse tema ülalpidamiskulud hooldekodus, on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Helgi Akki KarS § 404 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta neli (4) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Helgi Akki ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Helgi Akki katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata Helgi Akki katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse (asuk. Põlva, Metsa 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista Helgi Akkilt viis (5) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Helgi Akkil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik