Legislator Case Law & Legislation
3-14-50883/2 AI generated

3-14-50883/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50883/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksandr Suvorovi kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 13. veebruaril 2014. Tallinna Vangla tagastas 16. aprillil 2014 A. Suvorovi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult,

Legislator headnote

AI generated

3-14-50883/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: veebruaril 2014. Tallinna Vangla tagastas 16. aprillil 2014 A. Suvorovi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult,

Keywords

AI generated
vat fraud investigation extension of visiting rights initial application for access withdrawal of social benefits right of withdrawal right of data access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50883

Määruse kuupäev

2. juuni 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Aleksandr Suvorov kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamiseks seoses ebainimlike ja alandavate tingimustega

vangla kambris

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-50883.

2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Aleksandr Suvorovi kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 13. veebruaril 2014.

Tallinna Vangla tagastas 16. aprillil 2014 A. Suvorovi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult,

olles seisukohal, et kahju hüvitamise nõue ei ole tähtaegne.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 21. mail 2014 A. Suvorovi kaebus Tallinna Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla

ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes perioodidel 29. detsember 1999 – 19. aprill

2000, 27. aprill 2000 – 15. juuni 2000, 18. juuli 2000 – 15. märts 2001, 5. aprill 2001 – 21. juuni

2001 ja 28. juuni 2001 – 8. november 2001. Kaebaja märgib, et sai oma õiguste rikkumisest teada

alles jaanuaris 2014. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013 lahendile asjas

Tunis vs Eesti.

Ühes kaebusega esitas A. Suvorov taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul

näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette Vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 järgi on

kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

4. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida seda, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast. Ringkonnakohtu praktika kohaselt ei ole kohtusse pöörduja

järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust

haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt

vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka

hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014

määrust haldusasjas 3-13-1407).

Kaebuse materjalide kohaselt tagastas Tallinna Vangla A. Suvorovi taotluse kahju hüvitamiseks

põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud

tähtaega.

5. Kohus on seisukohal, et A. Suvorovil on kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud mittenõuetekohaselt ning Tallinna Vangla on seejuures

õiguspäraselt tagastanud kaebaja 13. veebruari 2014 kahju hüvitamise taotluse.

RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates.

Kohus on seisukohal, et kaebaja on esitanud 13. veebruari 2014 kahju hüvitamise taotluse RVastS §

17 lg-st 3 tulenevat tähtaega rikkudes. A. Suvorov esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast

3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest.

Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 punktis 14 selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga

tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes

kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka enne

jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada

varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba

Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 8.

novembril 2001. Seega hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema Tallinna

Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 9. novembril 2001.

Kaebaja taotlus Tallinna Vanglale on registreeritud 13. veebruaril 2014 (tl 10). Seega ületas kaebaja

taotluse esitamiseks riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks

taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma õiguste rikkumisest Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri

2013 lahendist, on ebaõige. Asjaolu, et kaebaja sai EIK seisukohtadest teada jaanuaris 2014 ei ole

asjakohane, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju

tekkimise fakti kui sellist. Isegi, kui nõustuda kaebaja seisukohaga kahjust teadasaamise osas, ei

oleks kaebus siiski tähtaegne, sest kaebetähtaeg saabus hiljemalt 8. novembril 2011, kui kahju

tekitanud toimingust teadasaamisest möödus 10 aastat.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale ei

olnud tähtaegne ning vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud, mistõttu ei pidanud kaebaja

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korra läbimata jätmise korral kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 4, leiab kohus, et Aleksandr Suvorovi

kaebus kuulub tagastamisele.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta

selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse,

siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik