4-13-7481/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-7481

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike, Pille Kaarepere Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2014. a, Jõgeva Väärteoasja number 4-13-7481 Väärteoasi Gert Vatt kaebus 03.11.2013.a. väärteoasjas nr 260113005900 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Gert Vatt (isikukood 38907190356, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nd); Kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur Korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond Suur t. 1 Jõgeva, kohtuvälise menetleja ametnik kohtuistungil

– patrullteenistuse liikluspolitseinik Arsi Alavere ja liiklusmenetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere. Kohtuistungi aeg 13.03.2014 ja 09.04.2014. a.

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja 03.11.2013. a. otsus väärteoasjas nr 2602,13,005900 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel.

Gert Vatt´i kaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamisest on teatatud, on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 30.aprillil 2014.a. alates kella 12-st. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates

01. maist 2014.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Kristjan Varind on 03.11.2013. a. koostanud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2602,13,005900 (tl. 7, 15-16) selle kohta, et: Gert Vatt juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Gert Vatt ei alustanud puhkeaja kasutamist pärast 4,5 tunnist sõiduaega ega kasutanud vähemalt 45 minutilist vaheaega kehtestatud korras kahes osas, rikkudes sellega vaheajale kehtestatud nõudeid. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 02.11.2013. a. kell 15:15-22:45. Mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumisega on rikutud Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 130 lg. 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklit 7 (tl. 33-39). Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 248 lg. 1 järgi. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg. 1 määrati Gert Vatt´ile karistuseks LS § 248 lg. 1 alusel rahatrahv 80 eurot. Kiirmenetluse otsusele on lisatud Gert Vatt´i tööaja väljatrüki eelvaade (tl. 17).

Gert Vatt´i kaebus Gert Vatt esitas 11.11.2013. a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr: 2602,13,005900 tehtud kiirmenetluse ostsuse peale (tl. 1-4). Kaebuses on Gert Vatt palunud tühistada Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo poolt tema suhtes tehtud otsuse väärteoasjas nr: 2602,13,005900. G.Vatt märgib, et ta ei ole kaebuse koostamisel kasutanud juristi abi ja palub mõista tema tõlgendusviisi. Menetlusalune isik ei nõustu vaidlustatud otsusega ja leiab, et otsus rikub tema õigusi ja põhjendatud ootusi õiglasele kohtlemisele. Gert Vatt leiab, et tema poolt rikutud veokijuhi tööja puhkeaja seaduse rikkumine (määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklitele 7 ja 12), ei mõjutanud liiklusohutust ning viidatud ariklitest tulenevad nõuded olid osaliselt täidetud. Gert Vatt viitab ka määruse (EÜ) nr 561/2006 juhendile, et aidata ühtlustatult teostada teel korraldatavaid kontrolle (edaspidi juhend) punktidele 2.1.4.2 ja 2.1.4.3 ja leiab, et tahhograafi väljatrüki puudumine ei tohiks olla ametniku jaoks piisav, et käsitleda juhi tegevust rikkumisena või rikkumise varjamisena. Gert Vatt tunnistab, et tema rikkumine seisnes 45 minutilise vaheaja nõude ebakorrektses täitmises, nimelt ei jaganud ta ettenähtud pausi 15 minutit ja 30 minutit õigesti. Nõutud paus sai peetud pikemalt, kuid mitte ettenähtud järjestuses: ta tegi nimelt kõigepealt 35-minutilise pausi, siis sõitis 20 minutit (laadimisele), kuid laadimine toimus ainult 12 minutit, mistõttu ei jäänud ta ootama 30-minuti täitumist, vaid sõitis (11 minutit) koju, kus kasutas puhkeaega (21 minutit) pesemiseks ja söömiseks. Ta ei saanud jääda ka siin ootama 30-minuti täitumist, kuna siis oleks ta riskinud rikkuda tööpäeva kogupikkuse (15 tundi) kestust. Ta oli kodus puhanud, söönud ja rahulik juht ja sellisena liiklusohutuse seisukohast kindlasti parem. Gert Vatt viitab juhendi punktile 2.2.7.3, mis soovitab sellist ajakasutust mitte karistada, vaid vajadusel jagada soovitusi korraektseks käitumiseks. Gert Vatt leiab, et tema tegu ei olnud küll õiguspärane, kuid oli õiglane liiklusohutuse seisukohalt. Gert Vatt lisab kaebuse lõpuks, et tuvastatud rikkumine oli tema 28 päevase tööaja jooksul ainus ning kuna auto juhtimine ei ole tema põhitöö, on tema sõiduaja ja tööaja tihedus väike. Ametnikega suhtles tema viisakalt. Kaebusele on lisatud sõiduja puhkeaja prinditud eelvaade.

Gert Vatt taotleb tehtud väärteootsuse tühistamist.

Kohtuistungil antud ütlustes kordas Gert Vatt kaebuses märgitut: et ta pidas 02.11.2013.a. kella 15:15 alates pausi 35 minutit, kuna helistati Nurmiko lillelaost, et kaup on valmis, pidas ta mõistlikuks minna ja see peale võtta katkestades nii pausi, sest viivitamine oleks tähendanud, et hiljem oleks Gert Vatt ise pidanud laadimisprotsessil osalema, mis tähendanuks 30-40 minutit tööaega, kuid Gert Vatt otsustas seda aega pausina kasutada ja lasta töötajatel kaup peale laadida. Lilled laeti peale 12 minutiga, mida Gert Vatt kasutas puhkeajana. Seejärel otsustas Gert Vatt mitte ära oodata 30 minutilise pausi täitumist, vaid otsustas sõita tööautoga koju, sõit koju kestis

11 minutit ning pidas pausi 21 minutit, et pesta ja süüa. Kuna vajalikud toimetused said tehtud, otsustas Gert Vatt asuda teele Tallinnasse 39 minutit, aitas kauba laadimisel, millele järgnes aeg manööverdamiseks ja 16 minutit vaheaega. Edasi sõitis Tartu poole, et mitte ületada lubatud 15 tunnist tööpäeva kogupikkust. Kirjeldatud vaheaegadest tuleb kaebaja hinnangul lugeda puhkepauside hulka 35 minutiline paus Selveri laos ja kodus oldud aeg 21 minutit. Kohtuistungil andis Gert Vatt ütlusi, et kontrolli teostanud politseiametnik ei küsinud, miks Gert Vatt oma puhkeaega seaduses ettenähtud viisil ei kasutanud.

Menetluse käik

Ehkki Gert Vatt nimetab kohtule esitatud dokumenti vaideks, leiab kohus, et esitatud dokumenti tuleb käsitleda kui kaebust kohtuvälise menetleja otsusele VTMS § 114 lg. 3 tähenduses, kuna kiirmenetluse otsusele ei saa esitada vaiet. 06.01.2014. a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse (tl. 19-20). Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse koos lisadega kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha hiljemalt 30.01.2014.a.

Kohtuväline menetleja esitas 28.01.2014. a. kohtule kirjaliku seisukoha Gert Vatt väärteoasjas nr: 260213005900, milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl. 24-28).

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja käsitlenud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rakendanud LS § 248 lg. 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklit 7. Väärteoasja materjalidest nähtub, et isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tööaja väljatrükiga ning ütlustega menetlusaluse isiku protokollil. Tulenevalt eelnevast leiab, kohtuväline menetleja, et Gert Vatt pani toime väärteo, mis on toimepanemise ajal 03.11.2013.a. kvalifitseeritud LS §

248 lg. 1 järgi ja tema käitumine on õigusvastane. Kohtuväline menetleja selgitab oma vastuses, et kiirmenetluse näol on tegemist lihtsustatud menetlusega, mida on võimalik kohaldada kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning on täidetud Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 55 nõuded. Menetlusalune isik on olnud nõus 03.11.2013. a. koostatud kiirmenetlusega ning andnud asja kohta ka ütlusi. Kiirmenetlus ei piira menetlusaluse õiguseid tehtud otsus vaidlustada. Kohtuväline menetleja on rakendanud KarS § 56 ja § 57 viidates, et pole tuvastatud karistuse määramisel kergendavaid asjaolusid, milleks võiks olla kahetsus KarS § 57 lg. 1 p.1 järgi. Kohtuväline menetleja liikluspolitseinik Kristjan Varind määras karistuseks menetlusalusele isikule LS § 248 lg. 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut s.o 80 eurot, mis on tunduvalt alla keskmise võimalikust määrast. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku rikkumise õiguspärasust. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule, Gert Vatt´ile, kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohus pidas väärteoasjas kohtuistungid 13.03.2014 ja 09.04.2014. a.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Gert Vatt´i kaebus rahuldada.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Kristjan Varind on 03.11.2013. a. koostanud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2602,13,005900. Selle kohaselt on Gert Vatt rikkunud LS § 130 lg. 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklit 7. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 248 lg. 1 järgi. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati Gert Vatt´ile karistuseks LS § 248 lg. 1 alusel rahatrahv 80 eurot. Politseija Piirivalveameti ametniku poolt koostatud kiirmenetluse otsuses esitatud väärteokirjeldus on käesolevas otsuses toodud eespool.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalune isik on esitanud kohtule kaebuse, milles viitab, et tema poolt toime pandud rikkumine on seda laadi, mille eest peaks olema ette nähtud ametniku poolt soovituse jagamine korrektseks käitumiseks, mitte rahatrahv. Kaebaja tunnistab kehtestatud nõuete ebakorrektset täitmist, kuid leiab, et LS § 248 lg. 1 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 80 eurot ei ole põhjendatud. Vastulauses kohtuvälise menetleja kirjalikule vastusele (tl.32) on menetlusalune isik leidnud, et LS §130 lg. 1 ja määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklist 7 kõrvalekaldumine on lubatud sama määruse artikliga 12 juhul, kui liiklusohutus on tagatud. Ei ole õige kiirmenetluse otsuses märgitu, nagu oleks G.Vatt roolis olnud kella 15:15 kuni 22:45-ni, ta on teinud neli pausi.

Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel nii esialgu kaebuses esitatud kui ka kohtuistungil lisatud väiteid. Karistus on mõistetud LS § 130 lg. 1 ja määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 rikkumise eest ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 248 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik on oma kaebuses nõudnud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses kaebusele kinnitanud, et menetlusalune isik on olnud nõus kiirmenetlusega ning talle on antud õigus anda ütluseid. Selle üle, kas on järgitud kiirmenetluse otsuse tegemise nõudeid, vaidlust ei olekiirmenetlus on asjas toimunud VTMS § 55, § 56 nõudeid järgides.

2. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena tuvastas, et Gart Vatt 02.11.2013.a. kell 15:15- 22:45 kasutas tööaega järgmiselt: 15:15-17:18 2 h 3 min sõit 17:18-17:53 35 min vaheaeg 17:53-18:13 20 min sõit 18:13-18:15 2 min töö 18:15-18:21 6 min sõit

18:21-18:33 12 min vaheaeg 18:33-18:44 11 min sõit 18:44-19:05 21 min vaheaeg 19:05-19:44 39 min sõit 19:44-20:09 25 min töö 20:09-20:13 4 min sõit 20:13-20:29 16 min vaheaeg 20:29-22:45 2 h 16 min sõit

Selline tööaja kasutus tähendab, et pärast 2 tundi ja 3 minutit sõiduaega oli vaheaeg 35 minutit, pärast 2 tundi ja 31 minutit sõiduaega oli vaheaeg 12 minutit, seejärel järgnes pärast 11 minutilist sõitu vaheaeg 21 minutit, pärast sõitu 4 tundi ja 11 minutit vaheaeg 16 minutit. Seega kasutas Gert Vatt 4,5-tunnise sõiduaja kestel 45 minuti asemel vaheaega 35 minutit, 12 minutit, 21 minutit, 16 minutit ehk kokku rohkem kui 45 minutit.

Juhi töö-ja puhkeaja kasutamist reguleerib LS § 130 lg.1, mis sätestab nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõiduja puhkeajale järgnevalt: Lg. 1 Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 aktikkel 7 sätestab: Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 12 sätestab: Tingimusel, et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda käesoleva määruse artiklite 6 kuni

9 sätetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peab kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

Kohus, võrreldes Gert Vatti sõiduja puhkeaegade tegemist 02.11.2013 sõiduja puhkeaegade tegemist reguleerivates õigusaktides sätestatuga, leiab, et Gert Vatt on teinud nelja ja poole tunnise sõiduperioodi jooksul 35-minutilise, 12-minutilise, 21-minutilise ja 16-minutilise vaheaja ehk rohkem kui 45-minutilise vaheaja (vaheaegade kestus kokku 84 minutit).

Sellega ei vasta vaheaegade tegemine Gert Vatti poolt art 7 esimese lause nõuetele (vähemalt 45-minutiline katkematu vaheaeg) ega art 7 teise lause nõuetele (vähemalt 15-minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30-minuti pikkune vaheaeg).

Kontrollides, kas vaheaegade tegemine Gert Vatti poolt tehtud viisil on õigusvastane ja käsitletav rikkumisena, tuleb hinnata sõiduja puhkeaja kasutamist määruse (EÜ) 561/2006 artiklite 7 ja

12 koosmõjus.

Kaebuse esitaja, viidates art-le 12 leiab, et ta on kõrvale kaldunud vaheaegade järjestusest ja kestusest just liiklusohutuse eesmärki silmas pidadespesnud, puhanud ja söönud kodus, taganud endale sellega rahuliku töömeeleolu ja suutnud kinni pidada ka 15-tunnise sõidupäeva kogupikkuse piirangu nõudest. Kohus tõendite uurimise tulemusena tegi kindlaks, et Gert Vatt on vaheaegade järjestusest kõrvalekaldumist põhjendanud nii kiirmenetluse otsusel antud seletuses juba kohapeal (tl.16) ja andis vaheaegade järjestusest kõrvalekaldumist põhjendavad ütlused ka kohtuistungil: kuna kaup laaditi peale kiiremini, otsustas ta laadimisdokis mitte ära oodata 30 minutilise pausi täitumist, vaid otsustas sõita tööautoga koju, sõit koju kestis 11 minutit, ning pidas pausi 21 minutit, et pesta ja süüa. Sellega oli ta tööpäeva jätkamiseks vajalikud puhkepausid teinud, võttis peale Tartusse viidava kauba ja asus teele Tartu poole, et 15-tunnine tööaeg lõhki ei läheks. Ta oli puhanud, söönud ja rahulik ja liiklusohutuse nõue oli täidetud. Tema kinnipidamisel politseinikud ei küsinud, miks ta puhkeaega nii kasutas. Kõik dokumendid ja tõendid, mida politsei temalt küsis, olid tal esitada.

Tunnistaja Sander Hirmo (tl.53-55) on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kohtuväline menetleja esitas tõendi selle kohta, et Sander Hirmo on läbinud erinevaid koolitusi, mis näitavad, et ta on oma ala professionaal ning teda täiendatakse tööalaselt pidevalt. Tunnistaja andis ütlusi, et kontrolli käigus suunati peatumisele veoauto, kus kontrolliti juhtimisõigust ja raskeveokitega kaasnevaid dokumente ja tööja puhkeajast kinnipidamist. Sõiduk oli varustatud digitaalse sõidumeerikuga. Meerikust võeti väljavõte juhikaart ja andmed laaditi arvutisse ning tuvastati, et ühel päeval oli toimunud rikkumine, vaheajad olid nõuetekohaselt tegemata. Ta võib sõita järjest 4,5 tundi, siis peab tegema 45 minutit pausi, vaheaega on õigus kasutada kahs osasesimene vähemalt 15 minutit ja teine vähemalt 30 minutit. Need nõuded peavad olema täidetud, kuid sellel juhil ei olnud. Tunnistaja lisab veel, et nõuded tööja puhkeajale tulenevad määrusest, mis on kehtiv kogu Euroopas, mitte ainult Eestis ning nendest tuleb kinni pidada. Samuti nentis tunnistaja, et selline karistamine on tavapärane, sest juht ei saa ise valida, millal pause teeb, kuna õige kord on fikseeritud määruses. Pikaajaline roolis viibimine pärsib reaktsioonikiirust. Tunnistaja kinnitusel on kontrollivatel politseiametnikel kasutada vastav arvutiprogramm, millest laetakse alla vajalikud andmed ja programm võrdleb sõidumeerikul olevate kirjetega ja toob automaatselt juhi vead välja. Lingilt „juhi rikkumised“ näitab programm ära kuupäevaliselt ja kellajaliselt, kus on rikkumised ja konkreetsel juhul programm nii näitaski, programm ise arvutab vaheajad välja. Tunnistaja tegigi programmist rikkumiste väljatrüki ja andis andmed kiirmenetluse otsuse vormistanud Varindile.

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuses märgitu, kiirmenetluse otsusel kirjapandud seletuse ja istungitel antud ütluste põhjal pole kahtlust, et Gert Vatti poolt tehtud pause kasutati puhkamiseks, söömiseks ning kokkuvõttes vaheaegadega 35+12+21+16 minutit, s.t. vaheaegade kogukestusega 84 minutit oli liiklusohutus tagatud.

Kohus nõustub tunnistaja S.Hirmoga osas, et Euroopa Liidu määrused ja õigusaktid on täitmiseks kohustuslikud, kuid neid tuleb vaadata omavahelises koostoimes. Määruse 561/2006 juurde on antud välja juhend, mis juhistab kontrollametnikke hindama just neid põhjusi, eesmärke ja kõrvalekadumiste asjaolusid. Juhendi punkt 2.2.12.3 sätestab, et juhid peavad kõrvalekalde põhjuse märkima sõidumeeriku salvestuslehe tagaküljele (kui kasutatakse analoogsalvestust) või väljatrükile või ajutisele lehele (kui kasutatakse digitaalset sõidumeerikut) hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel. Euroopa Kohtu otsuse C-235/9410 kohaselt saab käesolevat erandit kohaldada üksnes juhtudel, kui ootamatult muutub võimatuks järgida juhtide tööaja eeskirju teekonna ajal. Teiste sõnadega – eeskirjade kavandatud rikkumised ei ole lubatud. See tähendab, et kui ettenägematu sündmus on toimunud, peab juht otsustama, kas on vaja eeskirjadest kõrvale kalduda. Seda tehes peab juht arvesse võtma vajadust tagada liiklusohutus. Kohtu arvates on oluline järgneva lõigu esimene punkt, mis sätestab, et kontrolliametnikud peavad veenduma selle sündmuse täpses iseloomus, mille pärast juht otsustas kasutada käesoleva artikli sätteid. Gert Vatt kohtuistungil andis ütlusi, et väljatrükk sõidumeeriku lehest (vaheaegade järjestusest kõrvalekalddumise kohta) koos põhjendusega puudus, aga temalt seda ka ei küsitud. Tunnistaja S.Hirmo ja menetlusaluse isiku ütluste põhjal on kindlaks tehtud, et kõik kontrolli käigus vajalikuks osutunud muud dokumendid olid juhil olemas ja korras. Kohus nõustub, et tagantjärgi ei ole võimalik kontrollida, kas nõutav väljatrükk oli Gert Vatt´il tol hetkel olemas või mitte. Istungil antud ütlustest selgus veel, et kuigi juhend näeb ette, et kontrollametnikud peavad veenduma selle sündmuse täpses iseloomus, mille pärast juht otsustas mitte täita määruse artiklis

7 sätestatut, siis seda ei ole kiirmenetluse otsuse tegemisel tehtud: Gert Vatt´ilt ei küsitud, miks kõrvalekalded esinesid ja kas temal on olemas ka salvestuslehe väljatrükk. See tähendab, et kontrolli käigus ei ole järgitud juhendis kirjeldatud nõuandeid. Kiirmenetluse otsuses ja hilisemas kaebuses on Gert Vatt põhjendanud, miks ta tegi vaheajad just sellisel viisil. Ehkki põhjenduse esitamine otsusel ei vasta määruse artiklis 12 sätestatud nõuetele (see peab olema kantud salvestuslehele), leiab kohus, et konkreetses olukorras on täidetud kõik määruse art 7 ja art 12 eesmärgid ja nõuded ning salvestuslehe puudumine, mis kajastaks kõrvalekalde põhjusi, ei ole käsitletav kogu normi rikkumisena. Normi eesmärk ei ole kohtu hinnangul panna juhile lisakohustusi näiteks salvestuslehe väljatrükkide kujul, vaid tagada liiklusohutus. Oluline normi järgimisel on asjaolu, et rikkumine ei oleks ette kavatsetud ja see oleks põhjendatud. Uuritud tõendid tõendavad, et Gert Vatt ei muutnud määruse artiklis 7 etteantud vaheaegasid ettekavatsetult ega eesmärgiga panna toime rikkumine. Lisaks sellele: salvestuslehe puudumist ei ole G.Vattile ka ette heidetud, mistõttu sellise rikkumise alusel ei saaks tema käitumist kohtumenetluses hinnata.

Kohtupraktika kohaselt on oluline silmas pidada ka eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsust C- 235/9410, osas, mis sätestab aspektid, millele täitevametnik kõrvalekaldumise õiguspärasuse hindamisel peab tähelepanu pöörama. Uurida tuleb muuhulgas ka seda, kas juht tavaliselt järgib sõiduja puhkeaja eeskirju, kas tegemist oli erakorralise rikkumisega ning kas sõidupiirangust kõrvalekaldumise põhjus oli ette teada või ette näha. Kohus hinnanud tõendeid, on kindlaks teinud, et rikkumine ei olnud ette näha ning arvestades põhjendusi, miks kõrvalekalle toimus, on see piisav, et kohaldada määruse artiklit 12. Varasemaid rikkumisi ei ole tuvastatud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kõik muud tõendid puuduvate andmete kohta olid G.Vattil olemas. Juht ei ole kedagi ohtu seadnud ning on pause kasutanud puhkamiseks. Normi eesmärk on tagada kaasliiklejate ja juhi ohutus. Seda on võimalik saavutada juhul, kui juht regulaarselt puhkab. Nii säilib tema kontsentreeritus ja tema tähelepanuvõime on suunatud ohutule liiklemisele. Tehtud vaheajad olid tihedamad ning pikemad, mis näitab, et juht on vaheaegasid oluliseks pidanud ning oma tegevust planeerides arvestanud ettenähtud sõiduaega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlusalune isik on korrektselt viidanud määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklile 12 ning seda saab kohaldada antud juhtumi puhul, seega ei ole artiklis 7 toodust erinev vaheaegade kasutamine käsitletav normi rikkumisena, kuivõrd kõrvalekalded on lubatud sama määruse artikliga 12.

Kohus peab vajalikuks märkida, et süüteomenetluses rikkumise määratlemine ei saa toimuda arvutiprogrammi abil (nagu on käesolevas asjas toimunud), iga juhtumit tuleb vaadata konkreetses olustikus, käitumist hinnata kõigi õigusnormide koostoime alusel ja lähtudes regulatsiooni eesmärgist. Ka EÜ määrus suunab kontrollijat arvestama ja hindama põhjusi, eesmärki. Käesoleval juhtumil on rikkumise määratlemise aluseks olnud ainult tehniline väljatrükk arvutiprogrammist (tl.18), kaalumata teo toimepanemise asjaolusid ega subjektiivset külge (tahtluse liiki).

3. Hinnates, kas Gert Vatti käitumine on käsitletav väärteona KarS § 3 lg 4 alusel ja õigesti kvalifitseeritud (VTMS § 133 p.4), märgib kohus järgmist.

Kohtuväline menetleja on Gert Vatt´i poolt toime pandud teo kvalifitseerinud LS § 248 lg. 1 järgi, mis sätestab, et kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 248 lg. 2 sätestab, et kehtestatust lühema vaheaja kasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

See tähendab, et seadusandja on näinud ette karistava teona kaks võimalust: vaheaja mittekasutamine LS § 248 lg. 1 alusel ja kehtestatust lühema vaheaja kasutamise LS § 248 lg. 2 alusel. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik on vaheaegu kasutanud kokku 84 minuti ulatuses. Seega ei saa olla tegemist LS § 248 lg.1 juhtumiga ( kehtestatud vaheaja mittekasutamine) ega ka LS § 248 lg.2 juhtumiga (kehtestatust lühema vaheaja kasutamine). Kohus on seisukohal, et ehkki vaheaegade kasutamise järjekord Gert Vatti poolt ei vasta määruses (EÜ) nr 561/2006 aktiklis 7 sätestatule, ei ole artiklis 7 toodust erinev vaheaegade kasutamine käsitletav normi rikkumisena, kuivõrd kõrvalekalded on lubatud sama määruse artikliga 12.

Kohus tegi kindlaks, et ükski Eesti Vabariigi seadus ei näe ette karistust vaheaegade teises järjekorras pidamise eest, seega ei ole põhjendatud Gert Vatt´i teo ümberkvalifitseerimine. Kohus juhindub KarS § 2 lg. 2 ja § 3 lg. 4 ning tegi kindlaks, et kõnealune Gert Vatt´i tegu ei vasta LS § 248 lg. 1 või lg. 2 süüteokoosseisule ning seetõttu ei ole tegemist teoga, mille puhul saab karistust mõista. Eesti seadusandja ei ole ette näinud karistust erinevas järjekorras peetud pauside eest. Selline tegu, mille eest kohtuväline menetleja karistust nõuab, ei ole LS kirjeldatud. Gert Vatti käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 20 trahviühikut (80 eurot) on põhjendamata ja tuleb tühistada.

4. VTMS § 132 p. 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise alused ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Gert Vatt´i kaebus rahuldada.

Kohus juhindub sealjuures VTMS § 132 p. 3 ja § 133.

Menetluskulud VTMS § 38 lg. 1 sätestab: Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg. 2 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse puhul menetluskulud riik, arvestades seejuures käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag