1-13-8221/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-8221

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise M Ä Ä R U S

23.mail 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Margus Kolsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Margus Kolsar tunnistati Tartu Maakohtu 03.oktoobri 2013.a otsusega süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Margus Kolsarile Tartu Maakohtu 20.märtsi 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust alates 12.septembrist 2013.a. Kohtuotsus jõustus 19.oktoobril 2013.a.

Margus Kolsari karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02.jaanuaril 2015.a.

Margus Kolsarit on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 21.juuni 2011.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 30-päevase vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 20.märtsi 2012.a otsusega KarS § 121 järgi 8-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mis asendati 540 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat, kuid Tartu Maakohtu 03.aprilli 2013.a määrusega pöörati vangistus siiski täitmisele.

Margus Kolsarit on karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Margus Kolsari poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Seksuaalja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 23-40%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas lähedased, kindel elukoht ja töökoht. Oluliseks ohufaktoriks tuleb pidada alkoholi tarvitamist.

Margus Kolsar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta ei soovi jätkata suhtlemist endiste tuttavatega. Elama asuda on tal võimalik enda endise abikaasa juurde, kes on valmis temaga kooselu jätkama kui ta loobub alkoholitarvitamisest. Võimalus on asuda tööle puhastusteenistusfirmasse, kus ta ka varem on töötanud. Margus Kolsari sõnul on esimene vangistus pannud teda järele mõtlema ning ta on valmis enda elukorraldust muutma ning loobuma alkoholist.

Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Margus Kolsari tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on Margus Kolsar kandnud ära enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui kuus kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Margus Kolsari puhul on positiivne vabaduses toetavate lähisuhete olemasolu tema endise abikaasa ja poegade näol. Samuti on tal olemas kindel eluja töökoht. Positiivne on ka see, et vangistuse ajal ei ole tal distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Enda sõnul on süüdimõistetu vangistuse ajal analüüsinud ka oma varasemat väärkäitumist ja seda mõjutavaid tegureid ning soovib edaspidiselt jätkata seadusekuuleka eluviisiga. Ta soovib vabaneda alkoholitarvitamisest ning lõpetada suhtlemise endiste tuttavatega. Margus Kolsari sõnul on talle olnud palju abiks vanglas läbitud programmid, mis on pannud teda teistmoodi mõtlema ning vajadusel oskuse leida lahendust probleemidele. Eeltoodud positiivsetest asjaoludest tulenevalt on kohtul kujunenud piisav veendumus, et karistuse eesmärgid on süüdimõistetu suhtes käesolevaks ajaks täidetud ning ta suudab jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt, ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Isik kannab esimest reaalset vangistust, mistõttu võib eeldada, et ärakantud karistus mõjutab teda rohkem positiivses suunas kui isikuid, kes juba korduvalt vangistust kannavad.

Kuna peamiselt on tema kuritegude läbi kannatanud tema endine abikaasa, siis tuleb eriti ohustatuks lugeda just temale lähedasi inimesi. Materjalidest nähtuvalt on aga süüdimõistetu asunud vangistuses oma kuriteoriskidega tegelema. Ta on osalenud programmides, valmis loobuma täielikult alkoholist, kuna see oli eelduseks ka tema elamaasumiseks endise abikaasa juurde, samuti on analüüsinud alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise sõltuvust enda puhul. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning mõistab, et edaspidi tuleb võimalikud konfliktid lähedastega lahendada rahumeelselt, milleks ei ole ka probleemi, kui ta suudab vältida alkoholi tarvitamist. Seega on kohtunikul tekkinud esitatud materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal piisav veendumus, et süüdimõistetu omab vajalikku motivatsiooni vabaduses oma probleemkäitumisega tegelemiseks ja edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Samuti on ta vangistuses pidanud igati kinni sealsetest korrareeglitest, mis annab kindlust tema poolt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisele. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, igakülgselt toetavad lähisuhted ja garanteeritud töökoht, mis aitavad omakorda kaasa tema taasühiskonnastumisele ja riskikäitumist soodustavatest teguritest hoidumisele.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Margus Kolsari katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Kuigi süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses olemas töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata, et välistada seega teiste isikute poolne võimalik negatiivne mõjutatavus.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Vabastada Margus Kolsar (IK 36801232735) temale Tartu Maakohtu 03.oktoobri 2013.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Margus Kolsasrile katseaeg kestusega üks (1) aasta.

KarS § 78 p 2 alusel hakata Margus Kolsari katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrata Margus Kolsar katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada Maregus Kolsarit katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Margus Kolsarile katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele vabanemisest alates ühe (1) kuu jooksul;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

4. pöörduma vabanemisest alates ühe (1) kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja alluma alkoholisõltuvuse vastasele ravile.

Vabastada Margus Kolsar vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

KrMS § 180 alusel välja mõista Margus Kolsarilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksakümmend (180) eurot.

Määrata, et Margus Kolsaril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa kuue

(6) kuu jooksul määruse jõustumisest alates.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus kümne (10) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik