3-14-50984/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

30.05.2014, Tallinn

3-14-50984

Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna taotlus kontrollida

ajateenija reamees S. P.le määratud distsiplinaararesti

seaduslikkust

Kirjalik menetlus

Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja

Kaitseringkonna vahipataljoni ülema major Kaido

Sirmani 30.05.2014 käskkiri nr 67P reamees S. P.le kuue

ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu

kaudu

kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja

kättesaamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkond esitas 30.05.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida

reamees S.P.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotluse kohaselt määras Kaitseväe Põhja

Kaitseringkonna vahipataljoni ülem major Kaido Sirman 30.05.2014 käskkirjaga nr 67P reamees

S.P.ile kuue ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüütegude eest, mis seisnesid väljaloalt

pataljoni hilinemises, ajateenistuses alkoholi tarvitamises ning käsu eiramises. Taotluse kohaselt said

vahipataljoni 1. õppekompanii 1 rühma ajateenijad reamees S. A. ja reamees S.P. 25.05.2014

ajavahemikul 09:00 – 23:00 väljaloa valima minekuks. Väljaloa lõppedes reamees A. ja reamees P.

väeossa ei naasnud. Saadud informatsiooni kohaselt oli politsei nimetatud ajateenijad toimetanud

joobeseisundi tõttu kainenema. 26.05.2014 kell 09:26 helistas rühmaülem nooremleitnant Margus

Lumi reamees A.i mobiiltelefonile ning andis käsu reamees A.il ja koos temaga viibinud reamees P.il

tulla väeossa tagasi ühe tunni jooksul. Reamehed eirasid saadud käsku ning ootasid välivormi

kättesaamist, mille järel tulid väeossa 26.05.2014 kella 18:30 ajal, hilinedes väljaloalt 19 tundi ja

vastavalt 31 ja 32 minutit. Distsiplinaarjuurdluse käigus antud selgitustes on reamehed A. ja P.

juhtunut kahetsenud.

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise vorm

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena

määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase

toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa

andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab

distsiplinaararesti määramise seadusevastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib

halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas

enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud

teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev

kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol

tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid,

samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja

on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid.

Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse

koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes

loetletud asjaolusid. KVTS § 173 lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas

kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele

arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei

kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud

süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole

õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.

3. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata

kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja

käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse

kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on

nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid.

4. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist

tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete

täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine

või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus

üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas

kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt

teenistusalaste piirangute rikkumine. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lg 7 kohaselt on käsu

saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka

teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. Vahipataljoni ülema

11.06.2013 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Vahipataljoni õppeallüksuse kodukorra p 16 alapunkt o

kohaselt peab kaitseväelane olema piisavalt ettenägelik ja seisma hea selles eest, et väljaloalt

hilinemist ei toimuks. Väljaloalt hilinemisest etteteatamine ei vabasta distsiplinaarkaristusest, kui

selle määramiseks on piisavad asjaolud. KVTS § 47 lg 1 kohaselt algab ajateenistus kutsealuse

ajateenistuskohta saabumise päeval. KVTS § 49 lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi

ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning

hasartmängud.

Kaitseväe sisemäärustiku (kättesaadav - http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/oigusaktid) p 8 alapunkt 3 kohaselt on

kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt

täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt

täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane

toimepandud

distsiplinaarsüüteo

eest

distsiplinaarvastutust,

mis

seisneb

tema

suhtes

distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest. KVTS § 171 lg

2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud

kaitseväelist distsipliini. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Kohus leiab, et reamees S.P.i poolt sooritatud

tegude eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning S.P.ile kuue ööpäeva

pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Väljaloalt hilinemine,

ajateenistuses alkoholi tarvitamine ning käsu eiramine on distsiplinaararestiga karistatavad süüteod

vastavalt KKS § 29 lg-le 7, Vahipataljoni õppeallüksuse kodukorra p 16 alapunktile o, KVTS § 49

lõikele 12 ja 3, §-ile 166, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3 ja § 171 lg-le 2 ning vastavalt Kaitseväe

sisemäärustiku p 8 alapunktile 3.

5. KVTS § 185 lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30

päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem

distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. KVTS §

185 lg 1 esimeses ja teises lauses on sätestatud alternatiivsed tähtajad, mis tähendab, et nimetatud

tähtajad ei toimi üheaegselt. Distsiplinaarjuurdluse korral tuleb distsiplinaarkaristus määrata seega

15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Küll aga tuleb

distsiplinaarjuurdluse korral lähtuda KVTS § 185 lg-st 3, mille kohaselt ei määrata

distsiplinaarkaristust juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks

aasta. Käesoleval juhul on distsiplinaarsüütegu toime pandud 26.05.2014, distsiplinaarjuurdluse

kokkuvõte kinnitatud 29.05.2014 ning distsiplinaarkaristus määratud 30.05.2014, seega KVTS § 185

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.

6. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud

teenistuslik juurdlus, mida tõendab 28.05.2014 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud

30.05.2014 käskkirjast nr 67P, 28.05.2014 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, S.P.i 26.05.2014

seletuskirjast, 28.05.2014 reamees S.P.i selgituste protokollist ning 30.05.2014 reamees S.P.i poolt

allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat, nähtub, et

reamees S.P.ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta

selgitusi, mida viimane on ka teinud.

7. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe

struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Nähtuvalt taotlusele lisatud Kaitseväe Maaväe ülema kolonel

Artur Tiganiku 06.09.2013.a käskkirjast nr 214P on major Kaido Sirman määratud alates 14.09.2013

Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema ametikohale. Eeltoodust lähtuvalt oli vahipataljoni ülemal

major Kaido Sirmanil distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama

ning on pädev ka käesolevat taotlust esitama. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vahipataljoni ülemal

major Kaido Sirmanil oli distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti

määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa