3-13-2252/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2252 Haldusasi AH kaebus AS Andmevara kohustamiseks korrastama rahvastikuregistri andmebaasis andmed NSVL passi nr XX-XX XXXXXX staatuse kohta Menetlusosalised Kaebaja – AH Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AH määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AH määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2252 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AH esitas 24.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Andmevara kohustamiseks tegema NSVL passi nr XX-XX XXXXXX staatuse kohta rahvastikuregistris kanne “tühistatud, kehtetu algusest peale (alates 08.05.1996)”. AS Andmevara keeldub NSVL passi nr XX-XX XXXXXX tühistamise ja algusest peale kehtetuks tunnistamise kande sooritamisest. Esitatud versioon passi staatuse parandamisest – kanne „vigane“ on meelevaldne ja vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 63.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 20.12.2013 määrusega kaebuse. Riigivastutuse seaduse §-st 6 tulenevalt eeldab kohustamiskaebuse esitamine, et haldusorganile on eelnevalt esitatud vastav taotlus toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks ning haldusorgan on kas keeldunud vastava toimingu sooritamisest või haldusakti andmisest või on viivitanud haldusakti andmise või toimingu sooritamisega. Käesoleval juhul nähtub AS Andmevara 16.12.2013 vastusest Tallinna Halduskohtu 12.12.2013 kohtunõudele, et NSVL passi nr XX-XX XXXXXX staatus rahvastikuregistri vaidlusaluses menetlustarkvaras REGINA oli

3-13-2252 2(3) „VÄLJA ANTUD“. Pärast Siseministeeriumi 25.06.2013 vaideotsust nr 10-8/21-1 on dokumendi korrastatud staatus alates 09.10.2013 „VIGANE“. Selline andmete korrastamine tähendab sisuliselt dokumendi nr XX-XX XXXXXX suhtes tehtud kande „VÄLJA ANTUD“ tühistamist, mida kinnitab ka asjaolu, et kehtiv rahvastikuregistri andmebaasi väljavõte kaebajale väljastatud dokumentidest andmeid NSVL passi nr XX-XX XXXXXX kohta ei sisalda. AS Andmevara 08.10.2013 vastusest kaebaja päringule nähtub, et kaebaja oli kaebuse esitamise hetkel teadlik dokumendi nr XX-XX XXXXXX andmete korrastamisest. Kuivõrd halduskohtusse kaebuse esitamise hetke seisuga oli kaebaja poolt taotletud toiming sooritatud, tuleb kaebus A. H tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. A. H esitas 17.01.2014 Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A. H palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 20.12.2013 määrus tühistada ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. Halduskohtu seisukoht andmete korrastamisest ei ole õiguspärane. HMS ei võimalda tunnistada õiguspärasteks abstraktseid meelevaldseid haldustoiminguid ja –akte. Kohus ei ole defineerinud mõisteid „andmete korrastamine“, „hetk“ ning „VIGANE“. Kaebaja kohta puuduvad rahvastikuregistris igasugused andmed, s.t puudub rahvastiku arvestuse kaart. Seega ei ole AS Andmevara käesoleva ajani tühistanud ega tunnistanud kehtetuks NSVL passi nr XX-XX XXXXXX kohta tehtud kannet „VÄLJA ANTUD“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul on kaebus esitatud AS Andmevara kohustamiseks parandama rahvastikuregistrisse kaebaja kohta kantud andmed ning tegema NSVL passi nr XX-XX XXXXXX staatuse kohta rahvastikuregistrisse kande „tühistatud, kehtetu algusest peale (alates 08.05.1996)“.

6. Puudub vaidlus, et Siseministeerium on nõustunud kaebaja taotlusega muuta rahvastikuregistris andmed dokumendi NSVL passi nr XX-XX XXXXXX staatuse osas ning andud selleks vastava korralduse ka rahvastikuregistri volitatud töötlejale AS-le Andmevara (tl 28). Seega ei ole keeldutud kaebaja taotletud andmete muutmisest rahvastikuregistris. Ka faktiliselt on kõnesoleva dokumendi staatust muudetud varasemalt „VÄLJA ANTUD“ asemel „VIGANE“. Seejuures nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et selline andmete korrastamine tähendab sisuliselt dokumendi NSVL passi nr XX-XX XXXXXX suhtes tehtud kande „VÄLJA ANTUD“ tühistamist.

7. Kaebeõiguse tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming, mis on tehtud kaebaja suhtes, tegelikult või väidetavalt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud AS Andmevara toimingu, mis seisnes selles, et rahvastikuregistrisse kantud NSVL passi nr XX- XX XXXXXX staatus „VÄLJA ANTUD“ parandati ning uueks staatuseks märgiti „VIGANE“.

8. Riigikohus on selgitanud seoses rahvastikuregistrisse kantavate andmetega, et ebaõiged andmed registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste rikkumist tulevikus; kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud andmed ja neid keeldutakse

3-13-2252 3(3) põhjendamatult parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.1998 määrus nr 3-3-1-18-98). Seega on kaebajal subjektiivne õigus taotleda rahvastikuregistri vastutavalt töötlejalt, et rahvastikuregistris ei oleks kaebaja kohta ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid. Sellele vastab vastutava töötleja kohustus tagada rahvastikuregistri pidamise andmete töötlemine vastavuses seadusega ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 11 lg 1). Samas aga puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, millises konkreetses ja täpses sõnastuses vastav parandus rahvastikuregistris tehakse, kui parandusega on kõrvaldatud ebaõiged andmed rahvastikuregistrist.

9. Kaebaja ei ole välja toonud, millist tema subjektiivset õigust rikub parandatud kanne kõnesoleva dokumendi staatuse „VIGANE“ osas hetkel või tulevikus. Samuti ei nähtu kaebusest, millised oleksid need negatiivsed tagajärjed kaebaja õigustele sellise paranduse tulemusel. Arvestades, et rahvastikuregistrisse kantud vaidlusalustel andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, siis ei määra NSVL passi nr XX-XX XXXXXX kehtetust nimetatud kanne. Passi kehtetuks tunnistamise pädevus on selle väljastanud asutusel. Lisaks on tegemist andmetega, mis on kantud rahvastikuregistri menetlustarkvarasse REGINA, mis pole kasutusel alates 01.07.2010 (tl 34) ning ei ole nähtavad kaebaja kohta rahvastikuregistris tehtava päringu tulemustest (tl 31-32). Seega ei saa nimetatud andmed iseseisvalt, teistest kannetest sõltumatult kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on NSVL pass nr XX-XX XXXXXX kantud rahvastikuregistrisse seoses kaebaja elukoha kandega. Nimelt on Siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja selgitanud 02.10.2013 kirjas nr 2-2/57-4, et rahvastikuregistrisse on NSVL passi nr XX-XX XXXXXX andmed kantud seoses 30.04.1996 A. H kohta Tartu Linnavalitsuse vormistatud saabumise registreerimisteatega, mille käigus esitati Tartu Linnavalitsusele ka eelnimetatud pass. Siseministeerium lisab, et 02.01.2001 kirjaga nr 583A teavitas Tartu Linnavalitsus A. H, et annulleeris 30.04.1996 vormistatud saabumise registreerimisteate, kuna Kodakondsusja Migratsiooniameti Tartumaa osakond teatas 20.12.2000 kirjaga nr HA-0736A-00/6370, et A. H ei ole välja võtnud NSVL passi nr XX-XX XXXXXX; A. H kohta 30.04.1996 koostatud saabumise registreerimisteate andmed korrastas rahvastikuregistris Siseministeeriumi poolt 25.06.2013 koostatud vaideotsuse nr 10-8/21-1 alusel 26.06.2013 rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara. (tl 28) Selline parandus nähtub ka rahvastikuregistrist kaebaja andmete „Dokumendid“ ja „Aadressid“ alt (tl 31-32). Seega on elukoha kanne tunnistatud kehtetuks ja kustutatud. Järelikult ei saa vaidlustatav toiming ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, seda enam, et kaebaja taotletava toimingu sooritamisest ei ole keeldutud, vaid see on rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt sooritatud enne halduskohtule kaebuse esitamist.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on halduskohus kaebuse selle esitajale õiguspäraselt tagastanud ning määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets