3-14-101/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-101 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.05.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla vastu kahju nõudes 60 000 eurot seoses kaebaja majandustöödele rakendamisel tööseadusandluse rikkumisega ja ebaväärika kohtlemisega. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.M.; Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta A.M. kaebus haldusasjas 3-14-101 rahuldamata. Jätta läbi vaatamata kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt tööriiete ja jalatsite väljastamise väitega ja kahju tekitamise väitega kaebaja tervisele (kohtuotsuse p. 7 äramärgitud nõuded). Saata A.M. Tartu Vangla 12.05.2014 vastus kaebuse täiendusele ja 14.05.2014 saadetud vastus kohtu teabenõudele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.06.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

06.11.2013 on A.M. pöördunud Tartu Vangla poole kahjunõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks asjaoluga, et kaebajat on määratud majandustöödele kolmandat korda abitöölise ametikohale ilma töölepinguta ja lubamatult väikese palgaga, mis alandab inimväärikust. A. M. väidete kohaselt on tegemist vanglas orjatööga. Tartu Vangla on kahju hüvitamise taotluse jätnud rahuldamata otsustusega 28.01.2014 nr 1- 13/202-2.

2

A.M. on pöördunud kaebusega kohtusse. Tartu Halduskohus on 17.02.2014 kohtumäärusega võtnud menetlusse A.M. kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 60 000 eurot seoses kaebaja majandustöödele rakendamisel tööseadusandluse rikkumisega ja ebaväärika kohtlemisega.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

A.M. on pöördunud kohtu poole ning nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ühe kuu kohta 10 000 eurot, hinnates kahju kuue kuu eest kogusummaks 60 000 eurot. Kaebaja arvates on töö, mida vangla on määranud tegema - orjatöö, töötasu on väike, mistõttu ei saa endale süüa osta, vangla ei sõlmi töölepinguid, ei väljasta töörõivaid ning töö tuleb teha antisanitaarsetes tingimustes, mis tähendab, et kaebaja peab tööd tegema samas riietuses, millega ta käib sektsioonis ning magab, mis on kõikide tööseadusandluse normide rikkumine vangla poolt. Kaebajale ei anta tööriietust ega vastavaid jalanõusid. Kaebaja seisukohalt on kaebaja majandustöödele rakendamine õigusvastane ja orjatöö tegemine ning vangla kohtleb kaebajat ebaväärikalt rakendades kaebajat ebaseaduslikult majandustööle. Kaebuse täiendustes jääb kaebaja oma endiste väidete juurde ning on täiendavalt märkinud, et kahju on tekitatud ka tema tervisele, taotleb võtta tunnistus kaaskinnipeetavalt V.V.. Kaebuse täienduses diskuteerib kaebaja toiduhindade üle ja toitlustamise üle vanglas ning toob näiteid vangla elust ja näiteid elust välismaailmas. Kaebaja on ka märkinud, et ta pole haldusakte vabatahtlikult allkirjastanud.

Vastustaja seisukohad ja põhjendused

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja viitab Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1. Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikult seisukohal, et lepingu puudumine muudab kaebaja töötamise vanglas õigusvastaseks, kuna kinnipeetava töötamine ja töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni ning kinnipeetaval puudub õigus endale ise tööd valida. Töökohustus kinnipeetavale tuleneb Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ning kinnipeetav töötasumäärad tulenevad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusest nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ ning kaebajale on makstud töötasu vastavalt töötatud ajale ning kooskõlas kehtiva õigusnormidega. Vastustaja märgib, et mis puudutab kaebaja väidet tööriiete ja jalatsite andmata jätmise kohta, mida kaebaja loeb antisanitaarseks töötingimuseks ja kaebaja väärikuse alandamiseks, on tegemist uute asjaoludega, mida vaidemenetluses ei ole käsitletud. Samuti ei ole kaebaja pöördunud kahju nõudega vangla poole tervise kahjustamise tõttu. Kaebaja väidet orjatöö ja orjade omamise kohta peab vangla kohatuks. Vangla märgib, et kaebaja on riigi ülalpeetav ning vangla kindlustab kinnipeetavaid toiduga , mistõttu on kaebaja väide, et ta on näljas seetõttu, et ei saa väärilist töötasu, kohatu.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 1. Kaebaja on nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist 60 000 eurot seonduvalt kaebaja majandustööle rakendamisel tööseadusandluse rikkumisega. Kaebuse ja kaebuse täienduste kohaselt on teda rakendatud orjatööle liialt väikese töötasuga, pole antud tööriideid ja tööjalatseid, mistõttu on töötingimused antisanitaarsed , kaebajaga pole sõlmitud töölepingut ja kahjustatud on ka kaebaja tervist ning tööseadusandluse rikkumisega on kaebajat ebaväärikalt koheldud.

3

Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamine, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Loetelu on ammendav ning tulenevalt RVS § 13 lg 3 alusel vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida või ei olnud kahju tekitamises süüdi.

2. Asja materjalide kohaselt Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirjaga nr 1-4/1112 määrati kaebaja tähtajaliselt 29.04.2011-29.07.2011 tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale töötasuga 0,64 eurot tunnis. Tartu Vangla 30.10.2012 käskkirjaga nr 6-3/194 määrati kaebaja tähtajaliselt 30.10.2012 kuni 30.01.2013 vangla majandustööle abitöölise ametikohale töötasuga 0,64 eurot tunnis. Tartu Vangla 22.10.2013 käskkirjaga nr 6-3/299 määrati kaebaja vangla majandustööle 24.10.2013 kuni 31.01.2014 abitöölise ametikohale töötasuga 0,64 eurot tunnis.

3. Tartu Vangla on juhindunud A. M. tööle rakendamisel Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Töö on mitte ainult kinnipeetava kohustus, vaid ka võimalus saada VangS § 43 ettenähtud töötasu. Eelnimetatud sättest tulenevalt makstakse töötasu kinnipeetavatele, kes töötavad vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 2 kohaselt lähtutakse töö tasustamisel Vabariigi Valitsuse määrusest nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ (Määrus nr 382) . Töötasu maksmine tagab kinnipeetavale minimaalseima võimaluse isiklike igapäevavajaduste rahuldamiseks ning kindlustab ka VangS § 44 lg 2 regulatsiooni kaudu kannatanutele võimaluse saada tekitatud kahjude eest hüvitust. VangS § 43 lg 2 kohaselt peab olema kinnipeetava töötasu vähemalt 20% palgaseaduse alusel kehtestatud palga alammäärast. Töötasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Määruse nr 382 § 2 lg 2 kohaselt on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Kuna kaebaja ei ole töötanud täistööajaga majandustöödel (tööaja arvestuse tabel) ei saa tema töötasu vastata VangS § 43 lg 2 sätestatud määrale.

4. Tulenevalt VangS § 38 lg 1 kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga ning sama sätte lõige 2 kohaselt võib kinnipeetavat rakendada vangla majandustöödel ja sama sätte lõige 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vangla kinnipeetava tööle. Antud juhul on seda tehtud kolme haldusaktiga, mis on ka kaebajale teatavaks tehtud allkirja vastu. Pole tõendatud kaebaja väide, et allkirjad, mida A. M. on haldusaktidele andnud, on antud surve all ja pettuse teel. Kui kaebaja oleks keeldunud haldusakti tutvustamise kohta allkirja andmast, oleks loetud siiski haldusakt kätte toimetatuks tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 30.

Mis puudutab töölepingu mittesõlmimist kaebajaga, on kohus seisukohal, et kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg1 ning töökohustuse puhul on oluline silmas pidada, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele - tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava tööle võtmine toimub justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 alusel, mille kohaselt vormistatakse kinnipeetava tööle vormistamiseks dokument, milleks antud juhul on eelpoolnimetatud haldusaktid, millega on A. M. majandustöödele määratud. Seega on alusetu kaebaja väide, et temaga ei ole sõlmitud töölepingut.

4

Kohus asub seisukohale, et A.M. tööle määramine eelpoolmainitud käskkirjadega on toimunud õiguspäraselt, õiguslikul alusel ning on kooskõlas kehtivate õigusnormidega ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ega alandatud kaebaja inimväärikust.

Kaebaja on taotlenud võtta kinnipeetavalt V.V., kes kaebaja väidete kohaselt töötas ka ilma töölepinguta, tunnistus, mis annaks hinnangu ilma lepinguta töötamise osas. Kohus ei pidanud vajalikuks kinnipeetav V.V. seletust võtta, kuna asjaolu, kuidas V.V. töötas, ei oma antud asjas tähtsust.

5. Kaebaja on esitanud väite, et vanglas kohaldatav töö on orjatöö ja madala palgaga, mistõttu kaebaja peab kannatama nälga. Kohus on seisukohal, et kuna vangla kindlustab kinnipeetavad toiduga ning majandustöödel saadud töötasu eest on võimalik osta vangla kauplusest toidulisa, on alusetu kaebaja väide, et kaebaja peab kannatama nälga väikese töötasu tõttu. Samas ei saa haldusaktide alusel ja õigusaktidega kooskõlas olevat tööle määramist käsitleda orjatööna. Kaebajale laienevad kõik õigused ja kohustused, mis on seotud kinnipidamisasutuses viibimisega, mistõttu orjastaatuse nimetamine on kohatu.

6. Mis puudutab töötingimusi vanglas on kohus seisukohal, et VangS § 39 lg 1 kohaselt peavad töötingimused vastama töökaitseseadusega kehtestatud nõuetele ning vangla on kohustatud kindlustama kinnipeetava elu ja tervisele ohutud töötingimused. Tulenevalt VangS § 39 lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Tartu Vangla on märkinud vastuseks kohtu nõudele, et Tartu Vanglas ei ole kehtestatud tööriietuse või isikukaitsevahendite väljastamist puudutavat korda, kuna nimetatud tegevus on reguleeritud vanglas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 11 alusel. Antud juhul on kaebaja määratud majandustöödele ning majandustööde all on mõistetud kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (köök, pesumaja, elusektsiooni koristamine). Vangla on märkinud, et kaebaja töö oli koristustöö, mis oma olemuselt on lihtsakoeline, mis ei sea ohtu kaebaja elu ega tervist.

7. Mis puudutab kaebaja väidet, et kaebajale ei ole antud majandustööde tegemiseks vastavaid tööriideid ja jalatseid ja seoses sellega on kaebajale loodud antisanitaarsed tingimused ja alandatud kaebaja väärikust, kuna kaebaja peab samade riietega, millega ta teeb koristustöid, olema ka elusektsioonis ja magama ning kaebaja väidet, et vangla on tekitanud ka seoses sellega kahju kaebaja tervisele, on kaebaja esitanud alles kohtumenetluses ning nende nõuete osas ei ole kaebajal läbitud kahju nõudes kohutuslikku kohtueelset menetlust. Kuna kohtueelne menetluslik kord on kaebajal esitatud väidete osas läbimata, jätab kohus esitatud väited kahju nõudes läbi vaatamata ega anna hinnangut esitatu osas. Kohus märgib, et esitatud väited on kaebaja kohtumenetluse käigus esitanud, mida pole esitanud kahjunõudes vanglale. Kohus jätab esitatud väidete osas kahjunõude läbi vaatamata halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p.4, mille kohaselt peab olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus enne kohtusse pöördumist.

8. Kaebuse täienduses lisaks esialgsele kaebusele diskuteerib kaebaja Euroopa õiguse üle, toiduhindade üle ja arutleb toitlustamise norme vanglas ning toob näiteid vangla elust ja näiteid elust välismaailmas, mille kohus jätab tähelepanuta, kuna pole seotud käesoleva kahju nõudega.

5

9. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata, kaebajale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis on paratamatult kaasnenud vanglas kinnipidamisega. Kahju nõude eeldused on täitmata: kaebajale ei ole moraalset kahju tekitatud, vangla ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi kaebaja majandustööle määramisel ega alandanud kaebaja inimväärikust.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik