3-13-1254/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1254 Haldusasi Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 29.05.2013 otsuse nr 5-1.12/367 ja 29.05.2013 korralduse nr 5-1.5/368 tühistamise ning Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i poolt 02.05.2013 esitatud enammakstud maksusumma tagastusnõude uuesti läbi vaatamiseks või alternatiivselt selle koheseks rahuldamiseks kohustamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja: Statoil Fuel & Retail Eesti AS Vastustaja: Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-13-1254 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30.06.2014. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-1254 2(10) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Statoil Fuel & Retail Eesti AS käitab Tallinnas Pärnu mnt 552b asuval kinnistul (katastriüksus 78404:408:0198) tankla, poe ja autopesulaga teenindusjaama. Kinnistu piirist väljaspool, Pärnu mnt ääristaval haljasalal paiknevad kaks teabekandjat, millest ühel (edaspidi suunaviit) on eksponeeritud Statoili logo koos kirjaga STATOIL ning kiri Sisse →. Teisel (edaspidi valgustulp) on eksponeeritud Statoili logo, kiri STATOIL, logod Routex, DKV ja UTA, tähised 95 ja D koos hinda väljendava numbrikombinatsiooniga ning kiri TruckDiesel.

2. Statoil Fuel & Retail Eesti AS, olemata varasematel perioodidel eelnimetatud suunaviidal ja valgustulbal eksponeeritud teavet reklaamimaksu deklaratsioonides reklaamina deklareerinud, esitas 2013. aasta aprillis Tallinna Ettevõtlusameti ettekirjutusest juhindudes 2013. aasta I kvartali reklaamimaksu parandusdeklaratsioonid (tl 32-65), deklareeris eelnimetatud kandjatel eksponeeritud teabe reklaamina ja tasus reklaamimaksu. 2. mail 2013. esitas Statoil Fuel & Retail Eesti AS 2013. aasta I kvartali reklaamimaksu parandusdeklaratsioonid, jättes deklareeritavate objektide hulgast eelnimetatud suunaviida ja valgustabloo välja. Samuti esitas Statoil Fuel & Retail Eesti AS deklaratsioonide parandamisest tulenevalt 1123,20 € suuruse enammakstud maksusumma tagastusnõude.

3. Tallinna Ettevõtlusameti 29. mai 2013 otsusega nr 5-1.12/367 (tl 104-108) jäeti Statoil Fuel & Retail Eesti AS tagastusnõue rahuldamata ning määrati 2013. aasta jaanuari-, veebruarija märtsikuu eest kokku 1122,30 € suurune reklaamimaks. Samuti andis Tallinna Ettevõtlusamet 29. mail 2013 korralduse nr 5-1.5/368 (tl 109-111), kohustades Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i kõrvaldama puudused reklaamimaksu parandusdeklaratsioonis ning deklareerima Pärnu mnt 552b asuva Laagri tankla lähedal paiknevad reklaamid.

4. Statoil Fuel & Retail Eesti AS esitas 10. juunil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Ettevõtlusameti 29. mai 2013 otsuse nr 5-1.12/367 tühistamist ja kaebaja 2. mai 2013 tagastusnõude rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks kohustamist, samuti Tallinna Ettevõtlusameti 29. mai 2013 korralduse nr 5-1.5/368 tühistamist. 1) Vaidlusaluse valgustulba ja suunaviida eest reklaamimaksu nõudmine on alusetu, kuna neil on eksponeeritud neutraalse sisu ja esitusviisiga teave, mis ei sisalda väärtushinnanguid ega ole seega käsitatav reklaamina vastavalt reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 punktile 3 ja § 2 lõikele

2 ning Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (maksumäärus) § 1 lõikele 1, § 2 lõikele 1 ja §-le 3, samuti Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas 2-3/382/05. 2) Valgustulbal olev teave ettevõtja nime ja kütuste hindadega ning suunaviidal olev märge Sisse ei ole eksponeeritud eeskätt kauba müügi suurendamise eesmärgiga, vaid valgustulba esmane eesmärk on anda teavet müüja, kauba, teenuse ja selle müügitingimuste kohta majandusvõi kutsetegevuse kohas, mistõttu isegi juhul, kui see kvalifitseeruks reklaamina, rakenduks RekS § 2 lg 2 punktis 1 ja maksumääruse § 1 lg 2 punktis 1 sätestatud erand. Valgustulp asub teenindusjaama majandusja kutsetegevuse kohas ning paikneb teenindusjaama ligipääsutee lähedal, samuti ka ehitisele optimaalselt lähedal selliselt, et ehitis ja valgustulp on koos vaadeldavad. Kaebaja on seisukohal, et valgustulp aitab autojuhil paremini märgata teenindusjaama sissesõitu ning selle eesmärk on eeskätt teavitada Pärnu poolt Tallinnasse liiklejaid aegsasti teenindusjaama asukohast ning vajadusest reastuda vasakusse, ärapöörde ritta. Kaebuse täienduses peab kaebaja põhjendamatuks vastustaja viidet kohtuasjas

3-13-1254 3(10) nr 3-11-463 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, kuna selles asjas paiknes valgustulp tankla läheduses, kahe sõidutee vahelisel eraldusribal, ent kaebaja valgustulp asub teenindusjaama territooriumi sissesõidutee lähedal, tanklaga samal pool teed ning toimib kaebaja tegevuskohast teavitava tähisena. Samas viitab kaebaja sellele, et eeltoodud lahendis leidis ringkonnakohus, et sellisel valgustulbal on lakooniline ja neutraalne sisu. 3) Suunaviida esmane eesmärk on tähistada teenindusjaama majandusja kutsetegevuse koha sissesõit ning anda teavet kauba müüja kohta majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures, mis samuti välistab reklaamimaksu kohaldamise vastavalt RekS § 2 lg 2 p-le 2 ja maksumääruse § 1 lg 2 p-le 2. Suunaviit tagab, et liiklejad oskaksid sõita sisse teenindusjaama, kuna näiteks Tallinn-Pärnu suunal ei ole teenindusjaama ehitis sissesõidu asukohast nähtav, suunaviit aga asub teenindusjaama sissesõidutee vahetus läheduses. Kaebuse täienduses selgitab kaebaja, et teenindusjaama on võimalik siseneda üksnes suunaviidaga tähistatud sissesõiduteed mööda ning autojuht, sõites sissesõiduteed mitte märgates sellest mööda, peaks tagasipöörde võimaluseks sõitma sadu meetreid. Kaebaja on seisukohal, et kuigi suunaviidast sissesõidutee alguses teenindusjaama asukohani kinnistul jääb ligikaudu 130 m vahemaa, ei muuda see suunaviida eesmärki neutraalsest teavitusest reklaamiks. Kaebaja hinnangul oleks mõeldamatu paigutada suunaviita teenindusjaamale lähemale, kuna siis oleks suunaviit maanteel liiklejale mittenähtav ja kaotaks oma otstarbe. 4) Teenindusjaamad erinevad muudest kaubandusettevõtetest, kuna nende eesmärk on teenindada maanteel liiklejat, liiati on kaebaja teenindusjaamad elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse mõttes, mis toob kaasa täiendavaid kohustusi tagada teenindusjaamade toimimine ja vedelkütuse kättesaadavus. Kaebaja viitab teedeja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Maanteede projekteerimise normid“ punkti 7.6 alapunktile 7 ning leiab, et tema eksponeeritud valgustulp ja suunaviit teenivad just seal nimetatud liiklejate ohutuse tagamise eesmärki. 5) Kui kohus peaks leidma, et kaebaja valgustulp on reklaamimaksu objektiks, palub kaebaja kohtul hinnata ka seda, kas valgustulba liigutamisel samasse asukohta, kus asub hetkel sissesõidu suunaviit, oleks valgustulp reklaamimaksust vabastatud.

5. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Valgustulbal ja suunaviidal eksponeeritu näol on tegemist reklaamiga, mis on reklaamimaksu objektiks. Ainuüksi pilt, kaubamärk, ärinimi jms võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, ürituse edendamine või isiku käitumise avalikes huvides suunamine ning reklaam ei pea ilmtingimata otsesõnu sisaldama üleskutset kauba või teenuse tarbimisele. Antud juhul tuleb suuremõõtmelist valgustulpa ja suunaviita käsitada reklaamina, kuna nende peamine eesmärk on kaebaja pakutavate kaupade ja teenuste üldine tutvustamine võimalike tarbijate hulgas. Sarnase teabe vastavust reklaamimaksu objektiks oleva reklaami määratlusele on kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-11-361 tehtud otsuses, samuti asjas 3-11-463 tehtud otsuses.

2) Vaidlusalusele teabele ei kohaldu RekS § 2 lõikes 2 ja maksumääruse § 1 lõikes 2 nimetatud erandid, kuna teave asub eemal majandusvõi kutsetegevuse kohast ja selle sissepääsust. Siin viitab vastustaja RekS eelnõu seletuskirjale ning peab vajalikuks mõiste „majandusvõi kutsetegevuse koht“ sisustamisel juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §- st 16 ja kaubandustegevuse seaduse 14 lõikest 1 ja § 2 lõikest 6.

3-13-1254 4(10) 3) Maksumääruse § 1 lg 1 p 6 nimetatud vahetu pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koht on üksnes piiratud territooriumil, s.o tanklas. Väljaspool tanklat asuv koht, sealhulgas Pärnu maantee ääres asuv haljasala, kus kaebaja vahetult kaupu ei müü ja teenuseid ei paku, ei ole kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohaks. Ehkki valgustulp toimib kahtlemata kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohast teavitava tähisena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud tanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha tähistamine tanklast hinnanguliselt 90 meetrit eemale Pärnu maanteele suunatud ja haljasalale paigutatud suuremõõtmelise ja valgustatud postiga, või 130 meetrit tanklast eemal asuva viidaga, vaid piisaks näiteks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest, kusjuures sellisel juhul oleks tagatud ka kaebaja osundatud teedeja sideministri määruses sätestatud eesmärkide täitmine.

4) Valgustulp asub kaebaja käitatavast tanklast enam kui 60 meetrit eemal ning suunaviit ligikaudu 130 meetrit eemal, tankla ja valgustulba ning suunaviida vahele jääb haljasala ja Center Services OÜ tehnoülevaatus. Teave, mis asub majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu tee lähedal, ei saa asuda samaaegselt majandusvõi kutsetegevuse kohas. Valgustulp asub haljasalal ja valgustulba läheduses asub vaid tee, mille kaudu pääseb tanklast välja.

5) Tegemist ei ole ka teabega, mis asuks majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Mõistet „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tuleks vastustaja hinnangul sisustada nii, nagu Tallinna Ringkonnakohus on seda teinud haldusasjades nr 3-11-1062 ja 3- 11-377 tehtud otsustes. Valgustulp ei asu kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures ainuüksi sel põhjusel, et valgustulba läheduses puudub sissepääs tanklasse, selle läheduses asub vaid tanklast väljaviiv tee. Ka suunaviit ei asu kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures, kuna vahemaa tankla sissepääsu ja suunaviida vahel on selgelt tajutav, samuti jääb suunaviida ja tankla vahele Center Services OÜ tehnoülevaatus. Kohtuasjas nr 3-11-361 leidis ringkonnkohus, et teave, mis paikneb üle 20 meetri eemal sissesõiduteest, ei ole sissepääsu juures asuv.

6) Isegi kui valgustulp asuks kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures, ei kohalduks sellele RekS § 2 lg 2 punktis 2 ja maksumääruse § 1 lg 2 punktis 2 sätestatud erand, kuna sellel on eksponeeritud lisaks kaubamärkidele ka pakutavate kaupade nimetused ja hinnad.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-1254 Statoil Fuel & Retail Eesti AS kaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Ettevõtlusameti 29. mai 2013 otsuse nr 5-1.12/367 ning 29. mai 2013 korralduse nr 5-1.5/368 osas, millega neis pandi Statoil Fuel & Retail AS-le kohustused seoses Tallinnas Pärnu mnt 552b asuva Laagri teenindusjaama sissesõidutee ääres paikneval suunaviidal (teabekandja, kus sinisel taustal on kujutatud oranž logo, selle kõrval valge kiri „STATOIL“ ning nende all valge kiri „Sisse“ ja selle kõrval paremale poole näitav noolekujutis) eksponeeritud teabega ning jäeti vastavas osas rahuldamata Statoil Fuel & Retail AS 2. mai 2013 reklaamimaksu tagastusnõue. Samuti kohustas halduskohus Tallinna Ettevõtlusametit ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Statoil Fuel & Retail AS-i 2. mai 2013 tagastusnõue osas, mis puudutas reklaamimaksu tasumist teabe eksponeerimisel Tallinnas Pärnu mnt 552b asuva Laagri teenindusjaama sissesõidutee ääres paikneval suunaviidal (teabekandja, kus sinisel taustal on kujutatud oranž logo, selle kõrval valge kiri „STATOIL“ ning nende all valge kiri „Sisse“ ja selle kõrval paremale poole näitav noolekujutis).

3-13-1254 5(10) 1) RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning sama lõike teises punktis nimetatud teavet. RekS § 2 lg 2 punktist 2 tulenevalt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. RekS § 2 lg 2 punktist 3 tulenevalt ei käsitata reklaamina ka väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust RekS § 2 lg 2 punktis 2 nimetatud teabega. 2) Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 2 lg 1 ja § 5 p 5 kohaselt kehtestatakse reklaamimaks vallavõi linnavolikogu poolt KoMS § 4 nõuetele vastava maksumäärusega. KoMS § 4 lg 1 p

2 kohaselt peab maksumääruses olema määratud maksuobjekt. Maksumääruse § 1 lg 1 punktis

1 avatakse reklaami mõiste samamoodi, nagu seda on tehtud RekS § 2 lg 1 punktis 3. Maksumääruse § 1 lg 2 punktis 1 sätestatakse, et reklaamina ei käsitata majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teave). Maksumääruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Samuti ei käsitata maksumääruse § 1 lg 2 p 3 kohaselt reklaamina väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust maksumääruse § 1 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud teabega. Majandusvõi kutsetegevuse koha mõiste on avatud maksumääruse § 1 lg 1 punktis 6, mille kohaselt on tegemist kohaga, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust.

3) Käesoleva vaidlusega sarnaseid küsimusi on varem nii halduskui ringkonnakohtus korduvalt lahendatud. Vaidluse lahendamisel on võimalik juhinduda eeskätt haldusasjades nr 3-11-361 (Ameerika Auto AS), 3-11-463 (Neste Eesti AS) ning 3-11-1062 (AS Rautakirja Estonia) tehtud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustes võetud seisukohtadest. Juba 2005. aastal haldusasjas nr 2-3/382/05 tehtud kohtuotsuses asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus hiljem korduvalt korranud, sealhulgas eelnimetatud kohtuasjades tehtud otsustes.

4) Käesoleval juhul tuleb nii valgustulbal kui suunaviidal eksponeeritud teavet käsitada reklaamina. Kaebaja valgustulbal eksponeeritule väga sarnaselt eksponeeritud teavet (kütusemüüja logo, müüdavate kütuste liigid ja hinnad) käsitas ringkonnakohus reklaamina haldusasjas nr 3-11-463 tehtud kohtuotsuses. Ringkonnakohus leidis seal, et vaidluse all oleva valgustulba lakoonilisele ja neutraalsele sisule vaatamata tuleb selle konkreetsesse kohta püstitamise peamiseks eesmärgiks pidada tankla klientide arvu suurendamist ehk tegemist on oma iseloomult reklaamiga, mitte pelgalt ettevõtja ühe majandustegevuse koha tähistusega. Ringkonnakohus leidis viidatud kohtuasja lahendades, et seal vaadeldud tulba asukoht on

3-13-1254 6(10) ilmselgelt valitud sooviga saavutada ka selliste inimeste tähelepanu, kes sellekohase üleskutseta (viide tankimise võimalusele ja kütuse hindadele) kaebaja poolt pakutava kauba ostmisest huvitatud ei oleks.

5) Ehkki valgustulp toimib paralleelselt ka kaebaja tegevuskohast teavitava tähisena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud kaebaja Laagri teenindusjaamas pakutavaid kaupu või teenuseid osta ning otsivad vaid sissepääsu teenindusjaama, iseenesest vajalik kaebaja tegevuskoha tähistamine Pärnu mnt tänava äärsele haljasalale paigutatud suuremõõtmelise ja valgustatud tulbaga. Nii nagu ringkonnakohus eelviidatud lahendis märkis, piisaks üksnes tegevuskohast teavitamiseks ka näiteks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest.

6) Vaidlusaluse suunaviidaga sarnast viita käsitas ringkonnakohus materiaalses mõttes reklaamina haldusasjas nr 3-11-1062 tehtud otsuses. Viidatud kohtuasjas oli vaidluse all erinevate kaubamärki R-Kiosk kandvate valgustulpade olemus. Vähemalt üks seal vaidluse all olnud tulpadest sarnanes nii suuruse kui kuju poolest käesolevas asjas vaidluse all oleva suunaviidaga – see oli paigutatud ettevõtja tegevuskohaks oleva hoone juurde viiva tee äärde ning sellel oli kujutatud ettevõtja logo (R-Kiosk) ning ettevõtja tegevuskoha poole viitav nool. Ringkonnakohus leidis viidatud lahendis, et selliselt eksponeeritud teave ei ole suunatud vaid neile inimestele, kes otsivad kioski asukohta, olles juba eelnevalt jõudnud otsusele minna sinna sisseoste tegema. Veel märkis ringkonnakohus, et kaubamärke ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid ei saaks pidada reklaamiks ning nende suurus ja valgustatus osundavad, et nendega soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele, kes sellest ilma nende viitade olemasoluta huvitatud poleks.

7) Kui ettevõtja eksponeeritav logo või teave erineb oma suuruse või silmatorkavuse poolest oluliselt liiklusmärgist, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on reklaamiga, mis on suunatud kauba või teenuse müügi edendamisele, isegi kui sellel on ettevõtja asukohta tähistav lisafunktsioon. Käesoleval juhul erineb kaebaja suunaviit oluliselt liikluskorraldusvahendist ning selle eesmärk ei ole üksnes võimaldada Statoili Laagri teenindusjaama külastada otsustanud kliendi suunamine, vaid see teenib ka eesmärki meelitada teenindusjaama kliente, kes vastasel korral ei teakski, et selline teenindusjaam sealkandis asub ega ole eelnevalt kavatsenud seda külastada. Reklaamina määratlemisel ei saa lähtuda ka üksnes sellest, kas konkreetses kohas välja pandud teave sisaldab sõnaselgelt mingisuguseid üleskutseid või väärtushinnanguid.

8) Varasema kohtupraktika valguses ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohaga, nagu oleks teenindusjaama asukoha tähistamine vajalik tavapärasest suuremal ja silmatorkavamal moel seetõttu, et kaupu ja teenuseid osutatakse eeskätt mootorsõidukitega liiklejatele, kes näevad sel juhul teavet kaugemalt ning saavad aega ohutult teha teenindusjaama jõudmiseks vajalikud manöövrid. Ka see, et kaebaja on elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduse mõttes, ei õigusta kaebaja poolt eksponeeritud teabe välistamist reklaami mõiste alt.

9) Kumbki vaidlusalustest teabekandjatest ei asu kaebaja majandustegevuse kohas maksumääruse § 1 lg 1 p 6 tähenduses, kuna valgustulba ega suunaviida asukohas kaebaja teenuseid ei osuta ega kaupu ei müü. Kaebaja poolt esitatud plaani (tl 15) kohaselt paiknevad need tema tegevuskohast linnulennult 128 ja 66 m kaugusel.

10) Hinnata tuleb, kas valgustulp ja suunaviit asuvad kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Vaidlusalune valgustulp asub kaebaja poolt käitatavasse teenindusjaama sisenemist võimaldavast teest umbes 136 m kaugusel. Tegemist ei ole paiknemisega sissesõidutee vahetus läheduses. Valgustulp paikneb umbes 18 meetri kaugusel

3-13-1254 7(10) teest, mis samuti ühendab Pärnu maanteed ning kaebaja teeninduskohta, ent seda teed ei saa käsitada sissesõiduteena, kuna see on Pärnu mnt poolt tähistatud liiklusmärgiga nr 331 „Sissesõidu keeld“. Kuna vaidlusalune valgustulp ei asu Statoili Laagri teenindusjaama sissepääsu juures, siis puudub vajadus võtta täiendavalt seisukoht selle osas, kas ka valgustulbal eksponeeritava teabe sisu (kaupade ja teenuste loetelu) välistaks RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaldamise.

11) Samuti ei saa valgustulpa pidada väljaspool ehitist asuva majandusvõi kutsetegevuse koha tähistuseks RekS § 2 lg 2 punkti 3 ega maksumääruse § 1 lg 2 punkti 3 mõttes. Sellise tähistusega on tegemist, kui tähistus asub vahetult väljaspool ehitist asuva majandustegevuse kohas. Seejuures on oluline, kas infokandja ja majandustegevuse koha vahel on selgelt tajutav vahemaa või mitte. Haldusasjas 3-11-361 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et § RekS § 2 lg 2 punkti 3 ega maksumääruse § 1 lg 2 punkti 3 kohaldamisalasse ei kuulu valgustulp, mis asub ettevõtja tegevuskohaks olevast parkimisplatsist linnulennult 6 meetri kaugusel selle parkimisplatsiga vahetult piirneval haljasalal. Käesoleval juhul on valgustulp kaebaja majandustegevuse kohast märksa kaugemal.

12) RekS § 2 lg 2 p 2 ja maksumääruse § 1 lg 2 p 2 sätestatud erandi alla kuulub suunaviit. Vaidlusalune suunaviit paikneb esitatud tõendite (tl 14, 15 ja 129) kohaselt Pärnu mnt ning kaebaja poolt käitatavasse teenindusjaama viivate teede ristumiskohas sõiduteega vahetult külgneval haljasalal. Esitatud plaanimaterjalilt nähtuvalt on võimalik kõnealust sissesõiduteed mööda minna Pärnu mnt 552 aadressi kandva objekti juurde, kaebaja käitatavasse teenindusjaama ning katastriüksusel nr 78404:408:5241 asuva objekti juurde. Selle sisesõidutee ääres muid objekte ei asu. Tegemist on sissesõiduteega kaebaja majandustegevuse kohta ning kaebajal on õigus see reklaamimaksuvabalt tähistada oma kaubamärgiga, nagu seda vaidlusalusel suunaviidal tehtud on. Käesoleval juhul saab Pärnu mnt-lt maha keeravat teed käsitada sissesõiduteena kaebaja majandustegevuse kohta.

13) Sarnasesse kohta paigutatud suunaviida küsimust käsitles ringkonnakohus ka kohtuasjas 3-11-1062. Viidatud asjas pidas ringkonnakohus sarnast suunaviita reklaamimaksu objektiks põhjusel, et ettevõtja tegevuskoht oli hoones sees. Ringkonnakohus leidis, et hoones sees paikneva kauplemiskoha puhul ei saa sellesse sissekäik asuda mujal kui hoone konstruktsioonis ning arvestades, et tulbad asuvad mujal kui hoone välisukse vahetus naabruses ja tulpade ning uste vahel paiknevad enamasti tanklarajatised, ei saa RekS § 2 lg 2 punkti 2 neile tulpadele kohaldada. Käesolev juhtum erineb eelviidatust seetõttu, et kaebaja majandustegevus ei toimu üksnes hoones sees, vaid ka hoonega külgneval alal, kus paiknevad tanklarajatised. Vastava maksuvabastuse eesmärk on see, et ettevõtja saaks ilma reklaamimaksu tasumata mõistlikul moel tähistada oma tegevuskoha ehk anda avalikkusele teada, et tema tegutseb selles kohas. Linnas liiguvad inimesed, nii jalgsi kui sõidukitega, enamasti mööda tänavaid ning ebaõiglane oleks olukord, kus ettevõtja, kelle tegevuskoha sissepääs jääb tänavast eemale, ei saaks oma majandustegevuse kohta tähistada tänavalt tema tegevuskohta suunduva sissesõiduvõi sissekäigutee juures. Kui see nii oleks, ei oleks tegemist ühetaolise maksustamisega.

14) Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et suunaviidal esitatud teave ei vasta sisuliselt maksumääruse § 1 lg 2 punktis 2 sätestatule, kuna suunaviidal on kujutatud ka noolt ja kirja „Sisse“, mida ei saa käsitada majandusvõi kutsetegevuse koha nimena, liigina, kauba müügi või teenuse osutamise ajana, isiku nimena, kaubamärgina ega domeeninimena. Suunaviidal oleval noolekujutisel või kirjal „Sisse“ puudub eraldivõetuna igasugune tähendus. Kuivõrd logole ja nimele kohaldub maksumääruse § 2 lg 2 punktis 2 sätestatud erand, laieneb see ka suunaviidal kujutatud noolele ja kirjale „Sisse“. Viimatinimetatud tähiste käsitamine reklaamimaksu objektina tuleks kõne alla vaid juhul, kui need reklaamimaksu objektiks mitte

3-13-1254 8(10) oleva logo ja kirja STATOIL kõrval täidaksid eraldivõetuna eesmärki suurendada teenuse osutamist või kauba müüki, edendada üritust või suunata isiku käitumist avalikes huvides. Kuna need osad suunaviidast sellist eesmärki ei kanna, ei ole suunaviita ka nende tõttu alust käsitada reklaamimaksu objektina.

15) Halduskohtu otsuses sisalduv hinnang mingisugusele hüpoteetilisele olukorrale ei oleks ei kaebajale ega vastustajale siduv, samuti ei saaks sellele tugineda hilisema vaidluse käigus. Seetõttu ei hinda kohus reklaamimaksu kohustust valgustulba ümberpaigutamise korral.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tallinna linn esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 13.09.2013 otsuse tühistamiseks osas, millega kaebus rahuldati, ja taotles uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt. 1) Apellant ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, et suunaviit asub kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Kuna maksumäärus ja RekS ei sisusta mõistet „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures“, on apellant antud sätete tõlgendamisel juhindunud varasemast kohtupraktikast. Kohtud on korduvalt leidnud, et osundatud sätetes nimetatud määratlemata õigusmõistet „majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tuleb sisustada konkreetsetest asjaoludest lähtudes igal üksikjuhtumil eraldi. Kuivõrd vastavale fraasile pole asjakohastes õigusaktides omistatud kindlat eritähendust, tuleb juhinduda sõnade üldkeelsest tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu (EKSS) järgi on „sissepääs“ sissepääsemist võimaldav koht või käik, sissekäik. EKSS seletab sõna „juures“ omakorda kui „kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal“ olevat, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“ olevat. Kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Majandusvõi kutsetegevuse koht on Pärnu mnt 522b hoones, osaliselt ka selle ees territooriumil, kus asuvad tankurid. Kaebaja ei osuta teenust (kauba või teenuse müüki) parkimiskohtadel, mistõttu ei ole tanklat ümbritsev parkla kaebaja majandusvõi kutsetegevuse koht. Ka kohtupraktika järgi ei ole parklaid peetud majandusvõi kutsetegevuse kohaks. 2) Sissesõidutee majandusvõi kutsetegevuse koha juurde ei ole käsitatav majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsuna. Sissesõidutee lõpus on kaebaja parkla, mis ei ole majandusvõi kutsetegevuse koht. Halduskohtu käsitust ei toeta ka Tallinna Ringkonnakohtu

22. märtsi 2012 lahend haldusasjas 3-11-377, kus leiti, et sissepääsuks ei saa lugeda pelgalt sissesõiduteed drive-in restorani ümbritsevasse parklasse. 3) Suunaviidale kõige lähemal asuva tankuri ja tankla parkla juurde viiva sissesõidutee vahele jääb vahemaa, mis on enam kui 40 meetrit ning sissesõidutee lõpust kuni suunaviidani on omakorda enam kui 70 meetrit. Seega asub suunaviit majandusvõi kutsetegevuse kohast (esimesest tankurist) enam kui 100 meetrit eemal, mistõttu ei saa seda mingil juhul pidada majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures olevaks, kuna kahtlemata üle 100 meetri pikkune vahemaa on selgelt tajutav. Kuigi see ei oma määravat tähtsust vaidluse lahendamisel, on vahemaa suunaviida ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu vahel juba ka ainuüksi sel põhjusel selgelt tajutav, et majandusvõi kutsetegevuse kohast ja selle sissepääsu juurest ei ole suunaviit nähtav või on väga raskesti nähtav. 4) Suunaviidal eksponeeritud nool ja sõna „sisse“ täidaksid ka eraldivõetuna eesmärki suurendada teenuse osutamist või kauba müüki, kuna nende eksponeerimise eesmärk on see, et võimalikud kliendid suunduksid noolel märgitud suunas, et siseneda majandusvõi kutsetegevuse kohta ja osta sealt kaupu või teenuseid. Sellisel teabel on keeruline leida muud

3-13-1254 9(10) eesmärki kui klientide arvu suurendamine. Teavet ei ole RekS § 2 lg 2 p-s 2 ja määruse § 1 lg

2 p-s 2 nimetatud, mistõttu selle eksponeerimisel majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures tuleks seda käsitleda reklaamina.

8. Statoil Fuel & Retail Eesti AS palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis märkinud, et reklaamimaksu erand laieneb majandusvõi kutsetegevuse koha sissesõidutee vahetus läheduses olevale teabele (lahendid haldusasjades nr 3-11-463; 3-11-361). Seega kinnitab eelnev kohtupraktika, et sissesõiduteed saab käsitada majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsuna. Vahetu läheduse hindamisel tuleb siiski aluseks võtta esmajoones see, kas sissepääsu(tee) ja infotulba vaheline kaugus on selgelt tajutav või mitte. Käesolevas vaidluses esitatud kaardimaterjalilt on näha, et suunaviida ja sissesõidutee vahel ei ole selgelt tajutavat kaugust.

2) Suunaviida ainus eesmärk on tähistada ainsat sissesõiduteed Statoili teenindusjaama, mille märkamine ilma suunaviidata oleks keeruline. Kui Tallinna poolt Pärnu poole kulgev liikleja sõidab nimetatud sissesõiduteest mööda, ei ole tal hiljem võimalik teenindusjaama saada tagasipööret tegemata, milleks avaneb võimalus mitmesaja meetri pärast. Sama kehtib ka Pärnu poolt Tallinna suunas liiklejatele, kes peavad teenindusjaama sissesõiduks reastuma vasakusse, ärapöörde ritta. Sissesõiduteed mitte märgates tuleb tagasipöörde võimaluseks sõita sadu meetreid. Seega on suunaviit oluline tagamaks, et teenindusjaama külastada sooviv isik leiaks üles teenindusjaama territooriumile sissepääsu. Ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendis haldusasjas nr 3-11-1062 AS Rautakirja Estonia kaebuses on leitud, et maksuvabalt tuleb anda võimalus ettevõtjale jagada teavet selle kohta, kuidas ettevõtja müügikohta on võimalik sisse pääseda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märgib siiski järgmist.

10. RekS § 2 lg 2 punktist 2 tulenevalt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Menetlusosaliste ja halduskohtu poolt viidatud kohtupraktikas on leitud, et sissepääsuna nimetatud sätte tähenduses on käsitletav ka sissesõidutee tanklasse. Kuigi sissesõiduteed saab tõepoolest kasutada ka teiste isikute poolt, kes kaebaja tanklasse pääseda ei soovi (mh kasutatakse teed ühistranspordi sõidukite ümberpööramiseks, tehnoülevaatuse asukohta pääsemiseks ja juurdepääsuteena sissesõiduteest põhja poole jäävatele kinnistutele), on selle tee üks peamisi kasutuseesmärke juurdepääsu võimaldamine kaebaja tanklale. Suunaviit paikneb vahetult sissesõidutee ääres ning selle suurust ja kuju arvestades ei ole selle eesmärgiks käibe ja müügitulu suurendamine, vaid sissepääsu asukoha näitamine. Määrav ei ole, et suunaviit paikneb tanklast endast visuaalselt kaugemal.

11. Ekslik on ka apellandi väide, et suunaviida eesmärgiks saab pidada üksnes või peamiselt tarbijate meelitamist tanklasse, mistõttu RekS § 2 lg 2 p 2 ei ole kohaldatav. Suunaviidal

3-13-1254 10(10) märgitud teave on Statoili tankla tegevuskoha tähistus ja „Sisse“ koos suunava noolega ei ole käsitletav koos kaubamärgiga või sellest eraldi reklaamina viidatud sätte kohaselt, arvestades tähistuse suurust ja kuju.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman