3-13-1926/60 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1926 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.05.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.A. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot ja Justiitsministeeriumi vastusele 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-10. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.A.; Tartu Vangla ja Justiitsministeerium Resolutsioon Jätta V.A. kaebus haldusasjas 3-13-1926 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.06.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

V.A. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist 1000 eurot Tartu Vanglalt seonduvalt 2013. aasta juulis antud lubadusega – võimaldada kaebajale tööd – täitmata jätmisega. Kaebaja on vaidlustanud ka Justiitsministeeriumi vastust (vastus märgukirjale) 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-10, millega on antud selgitusi töötamise võimaluste kohta Tartu Vanglas.

Kaebuse esitaja on kohtu poole pöördunud 16.09.2013, kus kurdab, et pole vanglas tööd saanud, kuigi talle seda lubati. Kaebaja on pöördunud tööhõive spetsialisti poole selles küsimuses. Kaebaja märgib, et ta ei ole üle 10 aasta vanglas olles saanud tööd, mida saab nimetada töö tegemiseks. Kaebajale ei ole sobilik see, et koridoride koristamisele määratakse mitmeid inimesi, kus jätkub tööd vaid kahele. Kaebaja on pöördunud mitmel korral vangla poole töö korraldamise ja palga saamise probleemidega. Kaebaja võrdleb vanglas antavat tööd orjatööga ning pöördub vangla poole nõudega lahendada tema töö küsimus ning samuti on kaebaja teada tahtnud, miks on äratus nii varajane - kell 6.00 ja öörahu kell 22.00 ning sellega seonduvalt on häiritud teleka vaatamine. 26.09.2013 on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale 1000 eurot, kuna 2013.aasta juulikuus anti lubadus saada tööd, kuid tööd ei antud, seega peteti ja mõnitati kaebajat ning samas kahjunõudes on kaebaja soovinud kahju hüvitamist ka selle eest 1000 eurot, et kaebaja pidi käima siseruumides ilma jalanõudeta.

Kaebaja on märkinud, et tööd on kaebajale vaja, et osta hügieenipakki ja toitu, kuna toit on kesine ja hügieenipakk, mida vangla annab, ei ole täiuslik. Kaebaja poolt märgitu kohaselt on kaebaja töötanud 01.04.2013-01.07.2013, kuid kaebaja peab vangla poolt töö korraldamist enda mõnitamiseks. Tartu Halduskohus on kaebaja kaebuse käiguta jätnud 16.10.2013 kaebuse täpsustamiseks. 23.10.2013 on kaebaja esitanud kaebusest loobumise. Kohtumäärusega 30.10.2013 lõpetas kohus menetluse V.A. kaebuses Tartu Vangla vastu kahjunõudes ja Justiitsministeeriumi vastu seonduvalt Justiitsministeerium vastuskirjaga 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-10. Kaebaja on esitanud määruskaebuse 01.11.2013, milles palub kohtumääruse tühistamist haldusasjas 3-13-1926. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 07.11.2013 võtnud kaebaja määruskaebuse menetlusse ning tühistanud menetluse lõpetamise kohtumääruse (30.10.2013) ja jätnud teistkordselt käiguta kaebaja kaebuse asjaolude selgitamiseks.

11.11.2013 esitas V.A. kaebuse täpsustuse, kus märgib, et vaidlustab Tartu Vangla tegevust, et talle ei ole antud meelepärast tööd ning samuti vaidlustab Justiitsministeeriumi toimingut - vastus märgukirjale nr 11-7/13-1899-10. 25.11.2013 kohtumäärusega jättis kohus kolmandat korda kaebuse käiguta kohustusega viia kaebus vastavusse halduskohtumenetluse seadustiku sätetega.

29.11.23013 esitas kaebaja kaebuse täienduse ning kaebaja selgitab, et kaebust tuleb mõista nii hüvitamiskui ka kohustamiskaebusena. Kaebuse täienduses on märgitud, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses vangla toiminguga, mille tulemusena on kaebaja tekitanud enesevigastusi ja kaebajat on hoitud põhjuseta lukustatud kambris ning põhjuseta distsiplinaarkorras karistatud; kaebaja on leidnud, et juuli lõpus lubatud töö mitteandmine on õigusvastane ning kohustada vanglat talle tööd andma; kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 2013.aasta juulis antud lubadusega - võimaldada kaebajale tööd – täitmata jätmisega ning nõuab tühistada Justiitsministeeriumi kirja 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-

10. Kaebaja on soovinud ka kohtuistungi läbiviimist.

Kohus on lähtunud kaebaja viimasest kaebuse täiendusest ning kohtumäärusega 13.12.2013 on kaebajale tagastatud V.A. nõue, mis puudutab kahju hüvitamist seoses vangla toiminguga, mille tulemusena on kaebaja tekitanud enesevigastusi ja kaebajat on hoitud põhjuseta lukustatud kambris ning kaebajat on põhjuseta distsiplinaarkorras karistatud; Kaebajale on tagastatud nõue kohustada V.A. võimaldama tööd (hõlmab ka töö mittevõimaldamise õigusvastasuse nõude); Sama kohtumäärusega on menetlusse võetud V.A. kaebus Tartu Vangla vastu kahju nõudes 1000 eurot seonduvalt 2013.a. juulis antud lubadusega – võimaldada kaebajale tööd – täitmata jätmisega ning menetlusse on võetud ka kaebaja kaebus Justiitsministeeriumi 10.09.2013 vastus märgukirjale nr 11-7/13-1899-10 peale. Kohus on selgitanud kohtumääruses, et Justiitsministeeriumi 10.09.2013 vastust ei saa käsitleda haldusaktina, vaid toiminguna, mille õigusvastasuse tuvastamise läbivaatamist on kaebaja poolt põhjendatud preventiivse huviga.

V.A. on 17.12.2013 teinud määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse punktide tühistamist, mis puudutab kaebuse tagastamist.

Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.02.2014 on leitud, et halduskohus on õiguspäraselt kaebuse nõuded tagastanud. Tartu Halduskohus menetleb käesolevas asjas kaebaja nõudeid Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot ( Tartu Vangla otsustus -kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine 26.11.2013 nr 1-13/164-2) seonduvalt 2013.a. juulis antud lubadusega – võimaldada kaebajale tööd – täitmata jätmisega ja kaebust Justiitsministeeriumi vastusele 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-10. Kohus on kohtumäärusega 05.03.2014 määranud asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, kuigi kaebaja ja Justiitsministeerium on soovinud suulist menetlust.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja väidete kohaselt on ta sõlminud kokkuleppe Tartu Vangla kontaktisikuga Kristina Heering´uga, mille kohaselt muretseb vanglaametnik talle tööd, kuid vanglaametnik ei täitnud oma lubadust. Kaebaja on mures, et vangla annab kergekäeliselt lubadusi ning ei täida neid. Kaebaja on soovinud soodsat tööd ning on vanglale märkinud, et võtab tagasi kõik enda poolt esitatud kaebused ja kahjunõuded kui vangla tööd annab. Kaebaja on soovinud töötamist sööklas, pesumajas, raamatukogus või kaupluses. Kaebaja on märkinud, et tuleb toime vanglatööstuses pakutavate töödega. Kaebaja peab mõnitavaks seda, et peab koridoris koristama koos teistega kümnekesi ning peab pakutavat majandustööd lollimängimiseks. Kaebaja märgib, et soovib tööd, kus saab kuu täistöötunnid töötada, kuna muidu on töötasu väike. Kaebaja on pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga, milles kurdab, et Tartu Vangla ei anna kaebajale meelepärast tööd, samas on töötasu väike. Kaebaja avaldab nördimust, et teda on vangla poolt petetud ning kuna vangla lubadust ei täida, nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot ning kaebaja ei nõustu Justiitsministeeriumi vastusega märgukirjale ning on taotlenud selle tühistamist.

Vastustajate seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tartu Vangla on märkinud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tartu Vangla on selgitanud, et kinnipeetavate tööle määramine sõltub paljudest asjaoludest ning kinnipeetava tööle määramine ei sõltu kontaktisikust ning vangla ei pea usutavaks, et vanglateenistuse ametnik saab midagi kinnipeetavale lubada, mida hiljem täita ei suuda. Samas ei ole kaebaja vanglale selgitanud, millised on kahjulikud tagajärjed kaebajale, mis väidetavalt kaebajale on tekkinud seonduvalt kaebajale töö mittevõimaldamisega. Samas puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus endale meelepärast tööd vanglas nõuda.

Justiitsministeerium on taotlenud jätta kaebuse läbivaatamata ning alternatiivnõudena on taotletud jätta kaebus rahuldamata. Justiitsministeerium on märkinud, et kaebajal on tõhusamaid vahendeid enda kaitseks esitada kui tuvastamiskaebus ning õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei aita kaebajal oma väidetavaid õigusi kaitsta. Justiitsministeerium märgib, et kaebaja on pöördunud vastustaja poole märgukirjaga ning kaebajale on vastatud seadusega sätestatud korras teemadele ammendavalt ja piisavalt.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ja ei kuulub rahuldamisele.

1. Kaebaja kahjunõue Tartu Vangla vastu jääb rahuldamata, kuna kahjunõude eeldused on täitmata. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus), millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos.

Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot selle eest, et väidetavalt on vanglaametnik inspektor Kristina Heering kaebajale lubanud tööd, kuid pole lubatud kokkulepet täitnud. Kaebaja väidete kohaselt on nimetatud vanglaametnik lubanud vangla tööhõive spetsialisti kaudu tööd. Tartu Vangla on selgitanud, et lähtuvalt inspektor-kontaktisiku selgitustest vanglale (26.11.2013) nähtub, et kontaktisik on lubanud info selle kohta, et kaebaja soovib töötada , edasi anda ning teavitanud, et võimalusel rakendatakse kaebaja tööle. Kohus peab usutavaks Kristina Heering´u poolt esitatud seletust ning nõustub vanglaga, et kinnipeetavate tööle määramine sõltub paljudest erinevatest teguritest ning kontaktisikul pole võimalik üksi tööle võimaldamist korraldada.

Vangistusseaduse (VangS) § 38 reguleerib tööga kindlustamist vanglas, mis räägib võimalusest anda tööd vanglas ning subjektiivset õigust nõuda endale tööd, kinnipeetaval ei ole. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud erialal. Seega kui edaspidi määrab vangla V. A. tööle majandustöödele, ei ole V. A. subjektiivset õigust nõuda endale teist tööd. Kinnipeetav on töökohustust rikkunud, kui kinnipeetav keeldub talle pakutavast tööst, mille tegemiseks on tal VangS § 38 lg 1 mõistes olemas vajalikud kehalised ja vaimsed võimed ning oskused. Vangla on kaebaja selgitustaotlusele vastanud 15.08.2012, et oskustööde teostamisega tegelevad Tartu Vangla territooriumil AS Eesti Vanglatööstus ja AS Riigi Kinnisvara partnerettevõte OÜ Hooldus Pluss. Mõlema ettevõtte tööd korraldab ja tööjõuvajaduse üle otsustab nimetatud ettevõtete juhtkond iseseisvalt ning esmase valiku alla kuuluvad kinnipeetavad, kellel on töö teostamiseks sobiv haridus või töökogemus.

Eeltoodu alusel ei ole vangla kaebajale kahju tekitanud seoses sellega, et kaebajale ei ole tasuvat ja meelepärast tööd võimaldatud , vangla ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kahjunõue jääb rahuldamata. Asjaolu, et kaebajal puudub sissetulek ja ta ei saa osta endale meelepäraseid toiduaineid ja hügieenitarbeid märgib kohus, et kaebaja on riigi ülalpeetav, keda toitlustatakse vanglas ning vajadusel antakse ka hügieenitarbed, kui kaebajal puuduvad vastavad rahalised võimalused seda ise soetada.

Mis puudutab kaebaja väidet 1000 euro nõudes (Tartu Vangla otsustus - kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine 26.11.2013 nr 1-13/164-2) seonduvalt sellega, et kaebaja pidi siseruumides ilma jalanõudeta käima, on lahendatud teise haldusasja raames. V.A. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes (seonduvalt sisejalanõude mittevõimaldamisega, mille tõttu pidi kaebaja siseruumides ilma jalanõudeta käima ja mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes (seonduvalt sisejalanõude mittevõimaldamisega, mille tõttu on kaebajat mõnitatud ja alandatud kaebaja väärikust ning tekitatud kahju kaebaja tervisele) on lahendatud haldusasja 3-13-2403 raames.

2. Kaebaja on seoses töö mittevõimaldamisega pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga 09.08.2013 ning saanud Justiitsministeeriumilt vastuse 10.09.2013 nr 11-7/13- 1899-10. Kaebaja on taotlenud nimetatud vastuse tühistamist, kuid kohus on kohtumääruses

13.12.2013 selgitanud, et antud juhul pole tegemist haldusaktiga vaid toiminguga, mistõttu võttis kohus kaebuse menetlusse toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja on toonud ka põhjendatud huvi alusena välja preventiivse huvi, et edaspidi vältida kaebajale antud lubaduste mittetäitmist.

Kohus asub seisukohal, et Justiitsministeerium on õiguspäraselt toiminud, kuna on seadusele sätestatud tähtaja jooksul (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt) märgukirjale vastanud, see on 30 kalendripäeva jooksul. Justiitsministeerium on andnud kaebajale põhjaliku selgituse töö korraldamisest vanglas ning viidanud õigusaktidele, mis puudutavad nii töö korraldamist kui ka hügieenipakkide andmist vanglas. Samuti on vastuses märgukirjale selgitatud vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisest ning võimalustest vanglas vaba aja veetmise kohta ja võimalustest enesearenguks.

Kohus on seisukohal, et Justiitsministeeriumi selgitused on ammendavad ja selged. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Justiitsministeeriumi 10.09.2013 nr 11-7/13-1899-10 vastusele, mis ei riku kuidagi kaebaja subjektiivset õigust.

3. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik