3-11-2892/36 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-2892

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 17. oktoobri 2011. a

käskkirja nr 6.-2/1294-T tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. juuni

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 17. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 6.-2/1294-T määrati kinnipeetav Romeo Kalda

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide

koristajana alates 20. oktoobrist 2011 kuni 19. jaanuarini 2012 tunnitasuga 0,63 eurot.

R. Kalda esitas 4. novembril 2011 eelnevalt nimetatud käskkirja tühistamiseks vaide, mis jäeti

Viru Vangla 21. novembri 2011. a vaideotsusega rahuldamata.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse majandustöödele määramise käskkirja

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:

2.1. Käskkirjast ei nähtu käskkirja kooskõlastamist julgeolekuosakonna spetsialisti poolt.

2.2. Töötamine E-7 osakonnas koristajana ohustab kaebaja elu ja tervist. Kaaskinnipeetavad on

kaebajat korduvalt solvanud ja rünnanud. Lisaks on esinenud ründeid ka teiste kinnipeetavate

vastu.

2.3. Kaebajat ei kuulatud enne vaidlusaluse käskkirja andmist ära. Kaebajat ei teavitatud tema

tööle määramise menetlusest, ta ei saanud esitada vastuväiteid ja avaldada oma arvamust. See

viitab sellele, et enne haldusakti andmist ei selgitatud välja kõiki olulisi asjaolusid. Kuna isiku

tööle määramine on kaalutlusotsustus, on ärakuulamine eriti oluline. Ärakuulamise vajadus

tuleneb ka vangistusseaduse (VangS) § 38 lg-dest 21 ja 22 ning § 37 lg-st 1.

2.4. Vaidlusalune käskkiri ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Käskkiri

piirab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi – inimväärikust, õigust tervisele, elule,

isikupuutumatusele, turvalisusele ning õigust mitte olla hirmul enese julgeoleku pärast. Vangla

üldine julgeolek ja kaebaja turvalisus kaaluvad üles kaebaja töökohustuse.

2.5. Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja tööle määramist või paigutamist muusse osakonda, kus

kaebaja ei peaks kokku puutuma kõrgohtlike kinnipeetavatega.

2.6. Käskkiri on motiveerimata (HMS § 56 lg-d 1 ja 3). Kaalutud ei ole kaebaja põhjendatud

huve. Samuti ei ole arvestatud julgeolekuohtudega ning vastava väljaõppe puudumisega, mis

oleks tarvilik töötamaks koristajana. VangS § 45 lg-st 2 tulenev kohustus koristada enda kambrit

ei taga vastava väljaõppe olemasolu. Ka ohutusjuhendi läbilugemine ei võimalda seda eesmärki

saavutada.

3. Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse

põhjendustes leiti järgnevat:

3.1. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Käesoleval juhul ei esine

asjaolusid, mis vabastaksid kaebaja nimetatud kohustusest. VangS § 38 lg 22 võimaldab

kinnipeetava töökohustuse täitmisest vabastada, kui töötamine ohustab tema või vangla

julgeolekut, kuid seejuures on tegemist erandiga, mille kohaldamiseks peab esinema reaalne alus

ega piisa ainult kinnipeetava paljasõnalistest väidetest.

3.2. Kaebaja tööle määramine on enne käskkirja vormistamist kooskõlastatud

julgeolekuosakonna poolt, kes ei näinud vastava käskkirja väljastamiseks takistusi.

Julgeolekuosakonna õiendite kohaselt ei ole tuvastatud asjaolusid, millest järelduks, et kaebaja

tööleasumine ohustaks viimase elu ja tervist. Nimetatud ohtu ei kinnita ka 21. jaanuaril 2011

toimunud intsident, sest selle põhjuseks ei olnud tööle asumine koristajana. Ka ei tinginud

kaebaja paigutamist Tartu Vanglast Viru Vanglasse oht, mis oleks tulenenud tööleasumisest.

3.3. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 5, § 38 lg-st 1, § 39 lg-st 3 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetava

nõusolek vajalik vaid vangla territooriumile rajatud käitises töötamise korral, mitte rakendamisel

vangla majandustöödele. Asjaolu, et vangla majandustöödele rakendamine ei ole võrdsustatud

tavapärase töölepingu alusel töötamisega, võimaldab vanglateenistusel korraldada kinnipeetavate

tööle määramist vastavalt vajadusele selleks koostatud graafikute alusel ning ei välista ka seda, et

ühes osakonnas määratakse samal ajal koristajana tööle rohkem kui üks kinnipeetav.

3.4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohaldub eelkõige isikutele, kes töötavad töölepingu

alusel või on ametis avalike teenistujatena. VangS § 39 lg 1 nõuab küll, et kinnipeetava

töötingimused vastaksid eelnevalt nimetatud seadusega kehtestatud üldistele nõuetele, kuid Viru

Vangla direktori 4. detsembri 2009. a käskkirjaga nr 1.-1-1/327 kinnitatud koristaja

ohutusjuhendi sissejuhatavasse punkti 1 on märgitud, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub alles

pärast tööle vormistamist. Sama kehtib ka tööoskuste tutvustamise ning töövahendite ja –riietuse

väljastamise kohta. Justiitsministeeriumi 7. veebruari 2007. a määrusega nr 9 kehtestatud

„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ reguleerib eelkõige

kinnipeetava käitistes töötamist ega ole täies ulatuses kohaldatav vangla majandustöödel

töötamise korral.

3.5. Käesoleval juhul ei ole oluline, et vangla ei kuulanud enne tööle määramist kaebajat ära, sest

põhiseaduse (PS) § 29 kohaselt ei olene kinnipeetavate majandustöödele rakendamine

kinnipeetava enda tahtest, vaid toimub vanglateenistuse äranägemisel. Kaebajat on ka varasemalt

majandustöödele määratud, mistõttu on ta väljendanud oma suhtumist nii pakutava töö kui ka

sellest keeldumise põhjuste suhtes enne käesoleva haldusakti andmist. Seda aga, et vaidlusaluse

haldusakti puhul olid tekkinud mingid uued otsustuse sisu oluliselt mõjutada võivad asjaolud,

pole kaebaja kohtule väitnud ega tõendanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Romeo Kalda

apellatsioonkaebuses

palutakse halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Halduskohtu otsuses ei ole arvestatud kõigi asjakohaste tõenditega, kohtuotsus tugineb

suuremas osas vastustaja seisukohtadele. Halduskohus jättis põhjendamatult välja nõudmata

tõendid ja vastused kaebaja poolt esitatud küsimustele seoses julgeolekuohtudega.

4.2. Julgeolekuoht tööle asumisel oli reaalne, mitte keegi 27 kinnipeetavast ei asunud koristama,

kuna vastasel juhul ähvardati neid arvete klaarimisega.

4.3. Halduskohus jättis põhjendamatult välja nõudmata tõendid ja vastused kaebaja esitatud

küsimustele seoses julgeolekuohtudega.

4.4. Halduskohus jättis arvestama, et vaidlusalune käskkiri kehtis kuni 19. jaanuarini 2012, seega

on asjakohatu viide PS §-le 29 ja väide, et majandustööle rakendamine toimub vanglateenistuse

äranägemisel. Kaebaja ei ole koristaja tööst keeldunud, mida tõendab asjaolu, et julgeolekuohu

vähenemisel asus kaebaja 21. septembril 2012 tööle osakonnas E-7.

4.5. Vaidlusalust käskkirja ei ole kooskõlastanud üksuse juht, selline nõue tuleneb Viru Vangla

kodukorra p-st 11.1.3.

4.6. Halduskohtu hinnangul ei ole välistatud, et ühes osakonnas määratakse samal ajal

koristajana tööle rohkem kui üks kinnipeetav. Selline seisukoht on vastuolus Viru Vangla

kodukorra p-ga 11.1.3, mille kohaselt vaba töökoha olemasolul esitab tööhõive spetsialist

kinnipeetava kandidatuuri kooskõlastamiseks ning määrab kinnipeetava vabale töökohale.

Käskkirjas ei ole öeldud, et kaebaja oleks määratud tööle osakonna E-7 koristajaks graafiku

alusel või teatud päevadel. Käskkirjas on kaebaja üheselt määratud tööle E-7 osakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana.

4.7. Käskkiri on antud kaalutlusõiguse alusel, kuna otsest juriidilist kohustust selle

väljastamiseks seadusest ei tulene. Käskkirja andmisel ei ole kaalutud kaebaja põhjendatud huve.

Lisaks ei ole kaebaja saanud realiseerida oma õigust olla eelnevalt ära kuulatud, mistõttu ei ole

vangla saanud asja otsustamisel võtta arvesse kõiki olulisi asjaolusid.

5. Viru Vangla vastuses palutakse vastuapellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse

põhjendused (kaebusele esitatud vastuse põhjal):

5.1. Vaidlusaluse käskkirja kooskõlastas julgeolekuosakonna spetsialist elektrooniliselt

17. oktoobril 2011.

5.2. Tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, seetõttu ei saa tal

olla õigust nimetatud küsimuses läbirääkimisi pidada. Käesoleval juhul ei esine VangS § 37

lg-s 2 nimetatud töötamist välistavaid asjaolusid.

5.3. Kinnipeetava julgeolekuohtu on seoses tööle määramisega korduvalt kontrollitud ning

tuvastatud, et taolist ohtu ei esine.

5.4. Vaidlusalune käskkiri on õiguspärane ning käskkirja andmisele eelnes asjas olulist tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamine.

5.5. Viru Vangla direktori 4. detsembri 2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/372 kinnitatud „Koristaja

ohutusjuhend“ p 1 kohaselt toimub ohutusjuhendi tutvustamine üldjuhul pärast tööle

vormistamist, kui kinnipeetavad asuvad faktiliselt tööle. Kaebajale tutvustati ohutusjuhendit

2. juulil 2010, kui ta määrati 29. juunil 2009 tööle käskkirja nr 6.-2/642-T alusel.

Ohutusjuhendiga tutvumist kinnitab kaebaja allkiri ohutusjuhendil. Kuna kinnipeetav on VangS §

45 lg 2 kohaselt kohustatud oma kambrit korras hoidma, ei eelda koristaja töö põhjalikumat

instruktaaži või väljaõpet. Isegi kui kaebaja ei oleks varasemalt ohutusjuhendiga tutvunud, ei

vabastaks see kinnipeetavat kohustusest töötada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja tööle määramine 17. oktoobri 2011. a käskkirjaga

alates 20. oktoobrist 2011 kuni 19. jaanuarini 2012 oli õiguspärane ning kas halduskohus on

lahendit tehes rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis annaks juba üksnes seetõttu aluse

halduskohtu otsuse tühistamiseks.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus käesolevas asjas lahendi tegemisel rikkunud

menetlusnorme selliselt, et see oleks ilmselgelt toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise.

9. Kaebaja esitas 30. mail 2012 halduskohtule taotluse (I kd, tl 146–149), milles soovis

vastustajalt taotluses märgitud tõendite väljanõudmist ning vanglale adresseeritud küsimustele

vastamist. Tartu Halduskohus rahuldas 12. juuni 2012. a määrusega (I kd tl 150–151) kaebaja

taotluse ning kohustas vastustajat esitama halduskohtule kirjalikud vastused kaebaja küsimustele,

edastama videosalvestise ja kõik kaebaja poolt loetletud dokumentaalsed tõendid. Asja

materjalidest nähtub, et soovitud dokumendid ja videosalvestise on vangla esitanud (I kd,

tl 174–204, 212), kuid sisuliselt on vangla keeldunud taotluses esitatud küsimustele vastamast,

pidades neid asjakohatuteks (vt vastustaja vastuväide tõendite väljanõudmisele, I kd, tl 171–173;

videoistungi protokoll, II kd, tl 18–21). Halduskohtu tegevus kaebaja küsimustele vastuste välja

nõudmata jätmisel ei too ringkonnakohtu hinnangul siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist,

kuna HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või kui see on

kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. 12. juuni 2012. a määruses on halduskohus kohustanud

vastustajat edastama halduskohtule kirjalikud vastused kaebaja küsimustele, märkides vastava

kohustuse põhjenduseks, et kuna kaebaja on küsimused sõnastanud, on otstarbekas nõuda Viru

Vanglalt kirjalikku vastamist. Samas ei järeldu sellest, et halduskohus oleks kohustanud vanglat

vastama, kuna kohtu hinnangul oleks tegemist olnud selliste küsimustega, millele vastuste

andmine oleks mõjutanud otsuse langetamist ja toonud kaasa teistsuguse lahendi.

10. Taotluses on kaebaja esitanud küsimusi, mis puudutavad E-7 osakonna kinnipeetavate

keeldumist asuda majandustöödele, võimalikke rünnakuid ja intsidente kinnipeetavate vahel jne.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud küsimustele vastuste saamine käesoleva asja

kontekstis tarvilik. Nimelt peab väidetav julgeolekuoht, mis takistab kinnipeetava töötamist,

olema seotud konkreetse kinnipeetava endaga ja tööga, mida ta vanglas tegema on määratud (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus nr 3-3-1-44-12). Seega ei omaks

esitatud küsimustele vastuste saamine käesoleval juhul tähtsust, sest teiste kinnipeetavatega

seotud julgeolekuolukord ja neid puudutav teave nendega seotud intsidentidest ei saa kuidagi

mõjutada seda, milline olukord valitseb konkreetselt kaebaja suhtes. Julgeolekuohtu tuleb

siinkohal hinnata individuaalselt konkreetsest isikust lähtudes.

11. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lg-st 2 järeldub,

et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud

alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS

§ 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Käesoleval juhul

ei esine VangS § 37 lg-s 2 nimetatud töötamisest vabastamise aluseid. Järelikult ei oleks vangla

pidanud kaebajat täiendavalt ära kuulama, kuna lisaandmete saamiseks puudus sellises olukorras

vajadus (HMS § 40 lg 3 p 2).

12. Kaebaja on seisukohal, et tema tööle asumine koristajana on välistatud, kuna see kujutab

ohtu tema elule ja tervisele, sest käskkirja andmise aegses perioodis ähvardati neid

kinnipeetavaid, kes söandasid töö vastu võtta, kättemaksuga. Seega oleks ärakuulamine olnud

kaebaja hinnangul vajalik eelnevalt nimetatud aspekte arvesse võttes. Samas tuleb arvestada, et

erinevalt VangS § 37 lg-s 2 nimetatud tööst keeldumise absoluutsetest alustest, ei ole VangS § 38

lg-s 2 kirjeldatud olukord tööst keeldumise absoluutseks aluseks. Kui kogutud tõendeid arvesse

võttes puudub alus julgeolekuohu jaatamiseks, ei ole isiku täiendav ärakuulamine põhjendatud.

13. Kaebaja väited, et teda ohustab tööle asumisel kättemaks kaaskinnipeetavate poolt, ei ole

kohtuasja materjalide pinnalt kinnitust leidnud. Viru Vangla 27. juuli 2010. a, 10. märtsi 2011. a

ja 17. novembri 2011. a õienditest (I kd, tl 97–99) nähtub, et kaebaja suhtes ei esinenud

julgeolekuohtu, mis takistanuks tal koristajana tööle asuda. Ühtlasi ei ole kinnitust leidnud

asjaolu, et 21. jaanuaril 2011 toimunud intsident kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel oleks olnud

seotud töökohustuse täitma asumisega, tüli oli hoopiski olmelist laadi (vt I kd, tl 61, 97, 113).

Julgeolekuohu esinemist ei nähtu ka julgeolekuosakonna antud 17. oktoobri 2011. a

kooskõlastusest (I kd, tl 62). Kuigi apellatsioonkaebuses on kaebaja märkinud, et kuna

vaidlusalune käskkiri ei ole kooskõlastatud üksuse juhi poolt, nagu seda nõuab Viru Vangla

kodukorra p 11.1.3, mis sätestas, et vaba töökoha olemasolul esitab spetsialist kinnipeetava

kandidatuuri kooskõlastamiseks julgeoleku-, meditsiiniosakonnale, üksuse juhile, ei too see

ringkonnakohtu hinnangul kaasa vaidlusaluse käskkirja tühistamist, kuna see rikkumine ei

saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Tööle asumise on kooskõlastanud

meditsiiniosakonna töötaja ja julgeolekuosakonna peaspetsialist (I kd, tl 62). Seega ei ole

tõepoolest järgitud nimetatud kodukorras toodud regulatsiooni kandidatuuri kooskõlastamiseks.

Samas on käskkirja allkirjastanud selleks pädevust omanud isik. Asjas on kogutud piisavalt

materjale kinnitamaks, et julgeolekuohtu ei esinenud, seega oleks ka üksuse juht ilmselt vastava

kooskõlastuse andnud. Puudub õiguslik vajadus tunnistada kehtetuks haldusakt, mis oleks tulnud

täpselt samadel asjaoludel uuesti välja anda.

14. Ringkonnakohus märgib, et julgeolekuoht ei ole püsiv nähtus, see võib ajas kas suureneda

või väheneda. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes esines julgeolekuoht 2009. a,

mil Viru Vangla direktori 12. mai 2009. a käskkirjaga pikendati kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna vanglal oli piisavalt alust arvata, et kaebaja suhtes

soovitakse toime panna rasket õigusrikkumist (I kd, tl 93). Käesolevas haldusasjas vaidlustatud

käskkiri anti välja ca kaks aastat hiljem, seega ei saa varasemalt kaebaja suhtes eksisteerinud

julgeolekuohtu üle kanda 2011. aastasse. Toonane julgeolekuoht oli seotud eelkõige

kriminaalasjaga, mis alustati seoses Murru Vanglas toimunuga (vt I kd, tl 96). Ringkonnakohtul

ei ole alust eeldada, et toonane julgeolekuoht avalduks mingil moel ka siis, kui kaebaja asuks

tööle koristajana. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt

asus kaebaja 2012. a septembris koristajana tööle osakonnas E-7. Puuduvad andmed, mis

kinnitaksid asjaolu, et kaebaja tööle asumisega oleks talle kaasnenud kõrgendatud julgeolekuoht.

Seega on alusetu ka kaebaja kaebuses esitatud väide, et tööle asumine alandaks kaebaja

inimväärikust, sest see oli eelkõige seotud väidetava julgeolekuohu esinemisega kaebaja suhtes,

mida ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud ei ole.

15. Kaebaja varasemat tööst keeldumist võib osaliselt põhjendada pigem sellega, et see oleks ta

pannud kaaskinnipeetavate põlu alla, kuna koristajana töötavaid kinnipeetavaid ei hinnata

vanglasiseses hierarhias eriti kõrgelt (vt nt I kd, tl 99; videoistungi protokolli, II kd, tl 19p).

Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja enda tööle määramist ja tööst keeldumisele järgnenud

distsiplinaarkaristusi korduvalt vaidlustanud. Reeglina on need kaebused rahuldamata jäänud.

See viitab kaebaja negatiivsele suhtumisele töösse ning ka sellele, et põhjused töö tegemisest

keeldumiseks on pigem otsitud, kui konkreetsete asjaolude poolt põhjendatud.

16. Käesoleva asja materjalide hulka on võetud ka haldusasjaga nr 3-10-38 seotud dokumente,

kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita nimetud haldusasi julgeolekuohu esinemist. Mainitud

vaidluse käigus lahendati küsimust, kas ümberpaigutamise taotlust tuleb käsitada märgukirjana

või mitte ja seda, kas vastavat taotlust tuli menetleda kooskõlas HMS §-ga 35. Lisaks ei kinnita

julgeolekuohu esinemist ka käesoleva haldusasja materjalide hulka arvatud korraldused (I kd,

tl 192–204), mis puudutavad E-7 osakonna kambrite lukustamist, kuna kinnipeetavad keeldusid

täitmast korraldust koristada üldkasutatavaid ruume, mistõttu valitses neis ruumides

ebasanitaarne olukord. Sellest ei järeldu veel korraldust eiranud kinnipeetavate, sh kaebaja suhtes

julgeolekuohu esinemist.

17. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukoht, et koristajana võib ühes osakonnas tööle

määrata rohkem kui ühe inimese, on korrektne. Samas ei ole see, mitu kinnipeetavat

majandustöödele on määratud, käesoleva vaidluse kontekstis üldse oluline. See, et käskkirjast ei

nähtu täpsem ajagraafik ja muu töökorraldust puudutav, ei tähenda, et käskkiri oleks vastuolus

toona kehtinud Viru Vangla kodukorra p-ga 11.1.3. Vanglas väljakujunenud praktika kohaselt

töötavad kinnipeetavad majapidamistöödel kindla graafiku aluse, mistõttu ei pruugigi üks

kinnipeetav olla igapäevalt tööga hõivatud, kuid selleks, et tagada vajalike tööde tegemine, tuleb

kinnipeetavaid sama tööd tegema määrata rohkem kui üks.

18. Lisaks nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu otsuse põhjendustega, mis käsitlesid kaebaja

väljaõpet enne tööle asumist. Ringkonnakohus ei leia, et koristajana tööle asumine nõuaks

eelnevalt täiendavat väljaõpet või juhendamist, seda enam, et kaebajale oli varasemalt juba

koristaja tööjuhendit selgitatud (vt I kd, tl 100, 178 ja 178p).

19. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

jääb koopiate eest tasutud 6,51 eurot kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene