4-14-2423/41 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. mai 2014 Kriminaalasja number 4-14-2423 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osales Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Liina Tulit 27. mai 2014, Tartu menetlusalune isik B.L

Väärteoasi 06.03.2014 väärteoprotokoll menetlusaluse isiku B.L-i suhtes 01.03.2014 toimepandu eest liiklusseaduse § 223 lg 1, § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2014 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik B.L Kohtuväline menetleja Hillar Leet Menetlusalune isik

B.L, isikukood: XXX, elukoht: XXX, töökoht OÜ-s XXX .

RESOLUTSIOON:

1. Juhindudes V™S §-dest 147 lg 1 p 4, § 148 p 4 ja 151 lg 1 p 4,

- tühistada Tartu Maakohtu 11.aprilli 2014 otsus osaliselt, so. B.L-ile mõistetud 20 päeva aresti kandmise järjestikuse aja osas.

2. Määrata B.L-ile mõistetud arest 20 päeva kandmisele nädalavahetuseti

alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada.

- 2 - Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 1. Tartu Maakohtu 11.04.2014 otsusega tunnistati B.L süüdi LS § 223 lg 1, § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti. 2. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt süüdistatakse B.L selles, et tema 01.03.2014

kella 02:19 ajal Tartus, Tähe tn 109 juures, juhtides mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles

eelnevalt 30.10.2013 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt liikluspolitseinik E-L.L. poolt, ning

olles seisundis, kus alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1.43 (+/-0.06) milligrammi, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestanud enda sõidukogemusi

ning teeolusid (raudtee, kerge langus), milliste nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale vastu puud ja paiskus tagasi sõiduteele katusele ning

põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustuse iseendale ja varalise kahju sõiduki Audi

registreerimismärgiga XXX omanikule K.P. ule sõiduki vasakpoolse külje ja kere deformatsiooni näol. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt rikkus B.L LS § 69 lg 5, § 90 lg 1 p 3, § 169 lg 7, ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 kvalifitseeritava väärteo. 3. Kohtuistung toimus 11.04.2014 Tartu kohtumajas. Menetlusalune isik B.L istungile ei

ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohtuistung toimus kohtuvälise menetleja H. Leeti osavõtul.

09.04.2014 avaldas B.L telefoni teel kohtule (kohtuistungi sekretärile), et on kohtuistungist teadlik ja palus võimalusel asendada aresti üldkasuliku tööga ning lubas saata

selle kohta ka e-kirja istungisekretäri e-posti aadressile. B.L kohtusse vastavasisulist e-kirja ei esitanud, milles ta oleks avaldanud soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.

3.1. Maakohus, hinnates kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, jõudis seisukohale, et B.L-i süü on veenvalt tõendatud selles, et tema väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas

juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit, tehes seda isikuna, keda on 30.10.2013 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et B.L-i süü on veenvalt tõendatud ka selles, et tema väärteoprotokollis kajastatud ajal ja

kohas juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1.37

milligrammi (1.43 +/-0.06). Maakohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on

seisukohal, et B.L-i süü on veenvalt tõendatud ka selles, et tema väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas, juhtides mootorsõidukit, ei kohandanud enda juhitud sõiduki kiirust

selliseks, mille puhul oleks arvestanud enda sõidukogemusi ning teeolusid (raudtee, kerge langus), milliste nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale

vastu puud ja paiskus tagasi sõiduteele katusele ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise

kahju sõiduki Audi registreerimismärgiga XXX omanikule K.P. ule sõiduki vasakpoolse külje ja kere deformatsiooni näol. 3.2. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et B.L mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, ja et teda on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 30.10.2013 otsusega. Samuti ei ole maakohtul alust kahelda tõenditest nähtuva tõele ja tegelikkusele vastavuses selle kohta, et B.L

- 3 - mootorsõiduki juhtimisõigus puudub ja puudus ka 01.03.2014, ning et B.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 30.10.2013 otsusega. 3.3. Maakohtu hinnangul puuduvad väärteoasjas B.L-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud B.L väärteoprotokollis kajastatud süüdistuses LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada. 3.4. Kohtuvälises menetluses antud menetlusaluse isiku B.L-i ütlustest nähtuvalt juhtis B.L 01.03.2014 öösel sõiduautot juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes ning isikuna, keda oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, tahtlikult – maakohtu hinnangul kavatsetult, kuna B.L-i eesmärgiks oli pärast naisega tülliminekut sõita vanemate juurde, kuigi B.L

oli sõidukit juhtima asudes ja juhtides igakülgselt teadlik tal puuduvast juhtimisõigusest ja asjaolust, et oli vahetult enne juhtima asumist eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kuna B.L

oli 30.10.2013 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ja ta sai selle kohta vastava otsuse kätte isiklikult allkirja vastu, siis oli B.L 01.03.2014 öösel sõidukit juhtima asudes ja juhtides

igakülgselt teadlik ja informeeritud ka asjaolust, et teda on juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni.

Kuna kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku B.L-i antud ütlustest nähtuvalt ei mäletavat ta liiklusõnnetusest midagi, oli šokiseisundis, sõitma läks üksi ja turvavöö oli kinnitatud, siis hindab kohus sõiduki Audi registreerimismärgiga XXX omanikule K.P. ule

sõiduki vasakpoolse külje ja kere deformatsiooni näol liiklusnõuete rikkumisega (ei

arvestanud sõidukiiruse valikul enda väheseid sõidukogemusi ja liiklusolusid – teel kerge

langus ja raudteeülesõidukoht) varalise kahju tekitamise ettevaatamatusest, hooletusest

toimunuks (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks B.L

pidanud ette nägema, et enda väheste sõidukogemustega liiga suure sõidukiiruse

valikuga ning liiklusolude (sõiduteel kerge langus ja raudteeülesõidukoht) arvesse võtmata jätmisega kaasneb liiklusõnnetusse sattudes varaline kahju. 3.5. B.L, jättes täitmata LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatu, pani toime LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isikuna, keda on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 201 lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikule, keda on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. B.L, jättes täitmata LS § 69 lõikes 5 ja § 33 lg 11 punktis 2 sätestatu, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning joobeseisundis, pani toime LS § 224 lõikes 2 märgitud väärteo. LS § 224 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0.50 – 1.49 milligrammi, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. B.L, jättes mootorsõiduki juhina täitmata LS § 50 lg 3 punktis 1 sätestatu, pani toime

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju tekitamise. LS § 223 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju tekitamise eest karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni.

Kuna B.L juhtimisõigus puudub, siis on välistatud tema suhtes karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine.

3.6. Lähtudes süü ulatusest – juhtis B.L sõidukit juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes (1.37mg/g) ning isikuna, keda on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni, kavatsetult Tartu linnas Karlova linnaosas kõige enam sõidetaval tänaval, s.o Tähe tänaval. Ettevaatamatusest, hooletusest ei kohandanud isik enda juhitud sõiduauto kiirust enda

vähestele sõidukogemustele vastavaks (juhtimisõigus puudub) ning jättis arvestamata

- 4 -

liiklusolud (sõidutee kerge languse ja raudteeülesõidukoha), põhjustades sellega paremale teelt vastu puud väljasõitmisega liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki omanikule K.P. ule

sõiduki kere ja vasaku külje deformatsiooni näol. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada 2013 ja 2014 arestidega (30 päeva, 7

päeva) ja 2011 rahatrahviga 400 eurot (tasumata) liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud B.L (karistatud liiklusseaduse § 201 lg 2, § 203, § 224 lg 1, § 207, § 239 lg 1 ning §

74-2, § 74-35 lg 1 – neist mitmete paragrahvide järgi enam kui 2-l korral) edaspidi analoogsete õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, on põhjendatud karistada LS § 223 lg 1, § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel kõige raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga veidi üle keskmise määra - 20 päeva arestiga. Liiklusnõuete rikkumiste arvukust ja raskust arvesse võttes, sealhulgas teiste liiklejate suhtes

ohtlikkust arvesse võttes, on maakohtu hinnangul B.L-i suhtes välistatud arestist leebemate karistuste ja meetmete, sealhulgas üldkasuliku töö ja aresti 20-st päevast väiksemas määras, kohaldamine. Kuna tegemist oli öise ajaga (öösel kella 2 paiku) ning sellel ajal muidu

liiklusrohkel Tähe tänaval palju sõidukeid üldjuhul liiklemas ei ole ning õnneks teisi

sõidukeid-liiklejaid peale B.L-i juhitud sõiduauto Audi liiklusõnnetusse ei sattunud ja

kannatada ei saanud, siis pidas kohus põhjendatuks piirduda arestiga 20 päeva ulatuses ja aresti selle maksimummääras (30 päeva) ei kohaldanud. Menetlusaluse isiku B.L-i apellatsioon 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.L, kes palub tühistada Tartu Maakohtu

11.04.2014 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-14-2423 ja rahuldada B.L-i taotlus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. 4.1. Apellatsiooni kohaselt käib menetlusalune isik tööl ning õpib, seega ei ole tal võimalik mõistetud 20 päeva pikkust aresti kanda. Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et aresti kandmise korral jääb ta oma tööst ilma ning puudub pikalt koolist. Apellant saab aru oma teo keelatusest ning lubab, et seda enam ei juhtu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5.Tartu Ringkonnakohus, uurinud väärteoasja materjale, esitatud apellatsiooni ja kuulanud ära menetlusaluse isiku seisukohad ringkonnakohtu istungil, leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele ja seda karistuseks mõistetud aresti ärakandmise aja osas.

6.Ringkonnakohtu istungil selgitas B.L järgmist. Ta töötab käesoleval ajal ametlikult aknapesijana. Saab miinimumpalka, s.o 355 eurot kuus. Samal ajal õpib Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ta leidis elukaaslase ja kolis Tartusse, kus aidati tööd leida ja

tahab alustada uut elu. Naise pärast ei tahaks pikaks ajaks aresti kandma minna. Kui ta kannaks arestipäevad järjest, siis oleks uut tööd raske leida. Ta saab aru, et on süüdi ja peab

karistust kandma. Aitab rahaliselt ka oma vanemaid. B.L andis oma sõna, et rohkem taolisi väärtegusid ta toime ei pane.

Resümeerivalt täpsustas B.L apellatsiooni taotlust ja palus mõista talle arest ärakandmisele nädalalõppudel ositi või asendada üldkasuliku tööga.

7.Koheselt märgib ringkonnakohus, et kindlasti ei tule kaalumisele B.L-ile mõistetud

aresti asendamine kergemaliigilise karistusega, sealhulgas üldkasuliku tööga. Maakohus on õigustatult hinnanud B.L-i süüd suureks. Samas on maakohtu lahendis juba põhjendatud, miks ei ole kohaldatav leebemate karistuste mõistmine. Väheoluline pole, et menetlusalune

isik täitis ühe teoga mitu väärteokoosseisu. Varasemalt on B.L korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.

- 5 -

Arvestades eeltoodut jääb mõistetud arest selle päevade arvus ringkonnakohtu poolt muutmata. Seega karistuse mõistmise üld-ja eripreventiivsete põhimõtete realisatsioon ei jää täitmata. Küll peab ringkonnakohus aga võimalikuks lähtuvalt KarS §-st 66 lg 1, et B.L kannab

karistuseks mõistetud 20 arestipäeva nädalavahetustel ositi. Siinjuures arvestab

ringkonnakohus, et isik ei kaotaks senist töökohta, tema vajadust ja võimet sotsialiseerida perekondlikult ja toetada rahaliselt oma vanemaid.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas