2-13-42997/10 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-13-42997 Tsiviilasi M.T. , M.T. ja M.T. hagi H.T. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1620 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): H.T. (ik: XXXX) Vastustajad (hagejad): M.T. (ik: XXXX), M.T. (ik: XXXX) ja M.T. (ik: XXXX), seaduslik esindaja T. O. , lepinguline esindaja Agnes Zaure

RESOLUTSIOON I. Lugeda Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2 2. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 60 eurot kuus alates 01.01.2013 kuni 31.07.2013 ning 160 eurot kuus alates 01.08.2013 kuni 31.12.2013, kokku 1220 eurot. 3. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 177,5 eurot kuus alates 01.01.2014 kuni M.T. (sündinud 29.04.2002) täisealiseks saamiseni (29.04.2020) või õppimiseni põhi, keskharidus - või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21 aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 4. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 60 eurot kuus alates 01.01.2013 kuni 31.07.2013 ning 160 eurot kuus alates 01.08.2013 kuni 31.12.2013, kokku 1220 eurot. 5. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 177,5 eurot kuus alates 01.01.2014 kuni M.T. (sündinud 04.09.2003) täisealiseks saamiseni (04.09.2021) või õppimiseni põhi, keskharidus - või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tütre 21 aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 6. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 60 eurot kuus alates 01.01.2013 kuni 31.07.2013 ning 160 eurot kuus alates 01.08.2013 kuni 31.12.2013, kokku 1220 eurot. 7. Välja mõista H.T. lt M.T. kasuks elatis 177,5 eurot kuus alates 01.01.2014 kuni M.T. (sündinud 04.09.2003), täisealiseks saamiseni (04.09.2021) või õppimiseni põhi, keskharidus - või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21 aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 8. Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja T. O.

pangakontole nr XXXX(Swedbank AS), märkides selgituseks „elatis “. 9. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. II. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, ringkonnakohtus H.T. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

3 1. T. O. esitas oma alaealiste laste M.T. (sünd 29.04.2002), M.T. (sünd 04.09.2003) ja M.T. (sünd 04.09.2003) seadusliku esindajana 13.09.2013 maakohtusse H.T. vastu hagi elatise väljamõistmiseks seaduses kehtestatud miinimummääras alates jaanuarist 2013. Kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et leppis kostjaga 2010. a lõpus kokku, et kostja maksab elatist 100 eurot lapse kohta kuus ning aitab täiendavalt riideid osta ja üritustel käia. 2013. a ei ole kostja peale 300 euro kuus maksmise enam muid laste kulusid kandnud. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel maksab ta hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus ja on aidanud ka muus osas. Rohkem ei ole kostja võimeline maksma. Kostja teeb ehitustel juhutöid ja toetab ka oma vanemat poega, kes õpib gümnaasiumi viimases klassis.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2014 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja H.T. lt elatise: - M.T. kasuks 60 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. juulini 2013 ja 160 eurot kuus alates 1. augustist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, kokku 1220 eurot, ning 177,50 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2014 kuni M.T. (sündinud 29.04.2002) täisealiseks saamiseni (29.04.2020) või õppimiseni põhi-, keskharidusvõi kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21-aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. - M.T. kasuks 60 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. juulini 2013 ja 160 eurot kuus alates 1. augustist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, kokku 1220 eurot, ning 177,50 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2014 kuni M.T. (sündinud 04.09.2003) täisealiseks saamiseni (09.04.2021) või õppimiseni põhi-, keskharidusvõi kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tütre 21-aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; - M.T. kasuks 60 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. juulini 2013 ja 160 eurot kuus alates 1. augustist 2013 kuni 31. detsembrini 2013, kokku 1220 eurot, ning 177,50 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2014 kuni M.T. (sündinud 04.09.2003), täisealiseks saamiseni (09.04.2021) või õppimiseni põhi-, keskharidusvõi kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui poja 21-aastaseks saamiseni ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja T. O.pangakontole nr XXXX (Swedbank AS), märkides selgituseks „elatis“. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4). Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda (TsMS § 162 lg 4). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei või PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määrusega oli 01.01.–31.12.2013 kehtestatud kuupalga alammääraks 320 eurot. Alates 01.01.2014 on kuupalga alammääraks 355 eurot. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja seletas kohtuistungil, et vahetas elukohta ja sissetulek ei ole stabiilne. Käivad läbirääkimised uue töökoha osas. Samas kostja kinnitas, et pole ennast töötuna arvele võtnud. Kohtupraktika kohaselt kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda elatise maksmisest (3-2-1-52-07, p 12).

4 Tulenevalt PKS §-st 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja väitel on ta teinud ajast, mil kooselu T. O. ga lõppes, igakuiseid makseid 300 eurot elatis + 170 eurot laenumakse. Kuna kostja esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt on kostja hagejatele jaanuar kuni juuli 2013 maksnud elatist 100 eurot kuus lapse kohta, on põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist perioodil 01.01.2013 kuni 31.07.2013. a 100 euro võrra kuus lapse kohta ja mõista välja elatis summas 60 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. H.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 otsuse tühistamist elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise ja väljamõistetud elatise suuruse osas ning asjas uue otsuse tegemist. Apellant palub arvestada elatise väljamõistmisel reaalsete võimalustega. Kostjal on võimalik maksta hagejatele elatist igakuiselt 100 eurot lapse kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja maksnud hagejatele elatist alates ajast, mil kooselu laste emaga lõppes (2011), igakuiselt 300 eurot. Praegu ei ole kostjal võimalik rohkem maksta. Kostja tööleping lõppes 30.08.2013. Lepingu lõpetamise põhjuseks oli soov olla perele lähemal, kuna kostja abikaasa ootas last. Kostja ei ole Eestis tööd leidnud, kuigi läbirääkimisi on olnud. Kostja elukutses (ehitaja) on tavaline, et töös tekivad pausid. Praegu otsib kostja uuesti tööd Eestist väljas; 2) peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks (3-2-1-127-09; 3-2-1-65-07) ja tagama ka endale ülalpidamise. Kostjal on viis last, vanem poeg (J.T. ) on küll täisealine, kuid kuna ta õpib Tartu Karlova Gümnaasiumis, siis toetab kostja ka teda. 11.02.2014 sündis kostjal abielust K.T. tütar E.T. ; 3) nõudsid hagejad elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2013, mida saab käsitleda kahju hüvitamise nõudena. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et väiksema elatisega oleks hagejatele tekitatud kahju; 4) jättis kohus tähelepanuta kostja selgitused nii maja remondi kui ka muus osas aitamise osas ja ka selle, et kostja on regulaarselt elatist maksnud. Kostja maksab ka praegu elatist hagejatele summas 130 eurot.

5. M.T. , M.T. ja M.T. paluvad jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Vastustajad paluvad mõista kostjalt välja T. O. kasuks menetluskulud ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks apellatsioonkaebus jätta puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata. Apellant on jätnud välja toomata kaebust põhjendavad asjaolud, seisukohad hagejate esitatud faktiväidete ja tõendite kohta, samuti tõendid, mida apellant soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks; 2) puudub alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja lahkus omal soovil töölt, kus oli töötanud üle kahe aasta, et viibida viis ja pool kuud enne oma viienda lapse sündi ning hiljem abikaasa ülalpidamisel. Kostja suhtumine viitab soovimatusele täita oma kohustusi ja tagada lastele vajalik ülalpidamine. Riigikohus on rõhutanud (3-2-1-160-12, p 17), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb

5 muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma võimalusi ega võimekust, et kohtul oleks võimalik olukorda hinnata. Vastustajad vaidlevad vastu apellandi esitatud tõenditele, kuna apellant ei ole põhjendanud uute tõendite esitamist ja esitatud uued tõendid ei aita kaasa asja õigemale lahendamisele. Kui kohus peab vajalikuks võtta arvesse apellandi esitatud uut asjaolu ja tõendit, paluvad vastustajad võtta arvesse oma uued tõendid apellatsioonimenetluses. Uue lapse sünd ei saa olla miinimumsummast väiksema elatise määramise aluseks, kuna kostja ei ole avaldanud tõest teavet oma majandusliku olukorra kohta. Kostja väited on tütre E.T. i ülalpidamise osas vasturääkivad, kuna kohtutäiturile on kostja kinnitanud, et kostja on abikaasa K. T. i ülalpidamisel. J.T. on täisealine ja tema koolikohustus kestab veel veidi üle kahe kuu, seega J.T. i ülalpidamise kohustus ei saa olla määravaks alaealiste hagejate elatise suuruse vaidluses. Kostja rahalised võimalused võivad olla paremad, kui ta väidab, kuna tal on võimalik teha hagejatele igakuiselt elatisemakseid ning veeta 17.–18.03.2014 puhkust Estonia Spas. Kostja ei ole võimaldanud hagejatele vahendeid ühetaoliselt iseenda ülalpidamisega, kostja elustandard on hagejatega võrreldes parem; 3) on Riigikohus asunud seisukohale, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (3-2-1-160-12, p 16). Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (3-2-1-118-12, p 16). Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid kaetud 100 euro tasumisega kuus hageja kohta. Seetõttu võib eeldada, et 100 euro suurune elatis kuus ei ole piisav ja on põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.01.2013, millest maakohus arvestas õigesti maha juba tasutud elatise; 4) kuna apellatsioonkaebuses esitatud nõue on põhjendamata ja vastustajad ei ole andnud põhjust kaebuse esitamiseks, paluvad vastustajad jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastustajad on kandnud menetluskulusid 90 eurot (s.o apellatsioonkaebuse koostamine).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 otsus sisuliselt muutmata. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad M.T. ja M.T. sündinud 04.09.2003. Seega saavad hagejad M.T. ja M.T. täisealiseks 04.09.2021. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 ja p-s 7 ekslikult märkinud, et M.T. ja M.T. saavad täisealiseks 09.04.2021. Tegemist on ilmse ebatäpsusega TsMS § 447 lg 2 tähenduses, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus parandab nimetatud ebatäpsuse kohtuotsuse resolutsioonis ning loeb õigeks, et M.T. ja M.T. saavad täisealiseks 04.09.2021. 8. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning põhjendatult mõistnud apellandilt välja elatise alaealistele lastele seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Ringkonnakohus märgib, et ka ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja maakohtu otsusega apellandilt seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistetud elatise vähendamiseks. 9. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 9.1. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et tagasiulatuva elatise nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega ning kuna hagejad ei ole tõendanud kahju tekitamist, siis on maakohus kohaldanud ebaõigesti PKS §-i 108.

6 PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-13 asunud seisukohale, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isikute toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole tagasiulatuva elatise nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega ning ekslik on apellandi seisukoht, et hagejad peaksid tõendama kahju tekkimise seoses kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega. Hagi elatise väljamõistmiseks on esitatud maakohtule 13.09.2013 ning hagejad nõudsid elatise tagasiulatuvat väljamõistmist alates 01.01.2013. Apellandi palgatõend (t.l 16) tõendab, et apellandi sissetulek võimaldas tasuda hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Samuti ei ole apellant tõendanud, et pärast töölepingu lõpetamist TLS § 85 järgi 30.08.2013 oleks tema majanduslik olukord selline, mis ei võimaldaks maksta tagasiulatuvat elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 9.2. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et ta on suuteline maksma hagejatele elatist üksnes 100 eurot kuus ning maakohus ei ole miinimummsuuruses elatise väljamõistmisel arvestanud tema varalise seisundiga. Riigikohus on korduvalt oma lahendites (näiteks lahend nr 3-2-1-118-12, lahend nr 3-2-1- 160-12) asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatis arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati apellandiga tööleping 30.08.2013 apellandi algatusel. Apellant on kinnitanud, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oli soov olla perele lähemal, kuna praegune abikaasa ootas last. Samas ei ole apellant väitnud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tööga sissetulekut teenida. Kohtuistungil on apellant kinnitanud, et ta teeb üldehitusel juhutöid, apellatsioonkaebuse põhjendustes on apellant märkinud, et ta tegeleb töö otsimisega Eestist väljaspool. Samuti nähtub apellandi seisukohtadest, et ta on võimeline maksma elatist 100 eurot kuus lapse kohta ning tema enda kulud on umbes 400 eurot kuus. Sünni tõendist (t.l 49) nähtuvalt sündis apellandi perre 11.02.2014 tütar E. T. . PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega saaks apellandi perre 11.02.2014 sündinud lapse ülalpidamine olla iseenesest mõjuvaks põhjuseks hagejatele väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsuurust. Seda aga ainult juhul, kui 11.02.2014 sündinud laps osutuks apellandilt hagejatele elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolu tõendamiskoormis lasub apellandil ning seda on apellandile ringkonnakohtu 17.02.2014 määruses selgitatud. Apellandi

7 selgitustest enda varalise seisundi ning sissetulekute saamise võimaluste kohta saab eeldada, et tema sissetulekud võimaldavad maksta elatist hagejatele seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning samas ulatuses on ta suuteline andma elatist ka 11.02.2014 sündinud lapsele. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad mõjuvad põhjused apellandilt väljamõistetava elatise (sealhulgas tagasiulatuva) vähendamiseks alla miinimumsuuruse. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et apellandil on veel täisealine poeg J. T. , kes õpib Tartus Karlova Gümnaasiumis (t.l 51). Asja materjalidest nähtuvalt ei ela J. T. koos apellandiga ning apellant ei ole tõendanud J. T. i suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist. Hagejate teise vanema väidetav abistamine remonditöödel ei ole samuti asjaoluks, mis välistaks elatise väljamõistmise seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 10. Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsuse täitmise käigus tuleb arvestada elatise summadega, mida apellant on menetluse ajal hagejatele maksnud. 11. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-09 asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise asjas peab ringkonnakohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Käesoleval juhul on tegemist lapse ülalpidamise asjaga ning ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde täiendavad tõendid, mis on esitatud koos apellatsioonkaebusega (t.l 48-51) ja koos vastusega apellatsioonkaebusele (t.l 63-74). 12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja