1-14-3679/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-3679

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

29.mail 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Natalia Mark juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Anu Vilt osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav K.V , IK XXX, elukoht: XXXX, varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud, tõkend: vahistamine alates 09.aprillist 2014.a, käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

K.V (K.V) süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud röövimise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 16.veebruar

2014.a kell 21.00 kuni 17.veebruar 2014.a kell 00.09 võttis Tartus aadressil XXX asuvas korteris S.K. käest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni HTC Desire 300 väärtusega 229 eurot. Vahetult pärast seda, kui K.V oli nimetatud mobiiltelefoni S.K. enda kätte krahmanud, haaras mobiiltelefonist S.S. , et see S.K. tagastada. Kohe pärast seda kasutas K.V S.S. suhtes füüsilist vägivalda, eesmärgiga mobiiltelefoni hõivamine lõpule viia. K.V lõi S.S. t ühel korral parema käe rusikaga näo piirkonda, tabades S.S. t vasaku silma alla. K.V poolt tehtud löögi tagajärjel tundis S.S. füüsilist valu. Lisaks tabas K.V poolt tehtud löök õrnalt ka veel S.K. kaela. Pärast vägivalla kasutamist õnnestus K.V mobiiltelefoni hõivamine lõpule viia ning XXX asuvast korterist lahkuda. Sellega pani K.V toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.

Lisaks süüdistatakse K.V selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 08.aprillil 2014.a kella 00.37 ajal Tartus Kabeli tänaval, Kesk-Kaare tänaval ning Riia ja Kesk-Kaare ristmikul mootorsõidukit VW Passat (reg nr XXX). K.V väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 1,30 mg ühe liitri kohta.

Sellega pani K.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Tartu Maakohtu 03.märtsi 2014.a kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-14-1435, mis on 15.aprilli 2014.a. Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel täitmisele pööratud, järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse võrra, mistõttu mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud 21 päeva vangistust.

KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus – 1 aasta ja 2 kuud 21 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega, s.o 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mistõttu mõista K.V-le liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lõike 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 17.veebruar kuni 18.veebruar 2014.a (2 päeva), mistõttu on veel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Nimetatud vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 08.aprill 2014.a, s.o K.V teistkordne kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on CD plaat kõneeristustega, mis asub kriminaalasja toimikus.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu S.K. summas 229 eurot. K.V on tsiviilhagi tasumisega nõus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna K.V on võtnud kannatanu tsiviilhaginõude kokkuleppes avaldatud nõusolekuga õigeks, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub K.V-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude kogu suurust, asjaolu, et käesolevaks on süüdistatav mõnda aega vangistuses viibinud ja jätkab üsna pikaaegse vangistuse kandmist ka käesoleva kohtuotsuse kohaselt mis ilmselt oluliselt piirab ka tema sissetuleku teenimise võimalusi, arvestades ka tema töövõimetust, samuti tema poolt kohtuistungil esitatud taotlust on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa väljamõistetavaid menetluskulusid riigi kanda ning määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. K.V

KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust K.V-le Tartu Maakohtu 03.märtsi 2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1435 mõistetud karistuse, mis on 15.aprilli 2014.a. Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel täitmisele pööratud, ärakandmata osa – kahe (2) kuu kahekümne ühe (21) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend üks (21) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) aastat K.V kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat kaks (2) kuud vangistust. K.V-le

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 17-18.veebruar K.V 2014.a, s.o kaks (2) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm (3) aastat üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

K.V karistuse kandmise aja algust arvata tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 08.aprillist 2014.a.

K.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagina VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kannatanu S.K. K.V-lt (IK XXX) kasuks kakssada kakskümmend üheksa (229) eurot.

Asitõend – CD plaat kõneeristustega, mis asub kriminaalasja toimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha K.V-lt

kolmsada (300) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu üks (1) euro ja kaitsjatasu kakssada (200) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud K.V

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik