3-14-50394/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50394 Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 28.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2, palub kohut vastu võtta antud kaebus 49 kahju hüvitamise taotlusega 100 eurot iga taotluse eest, kokku 4900 eurot. Kaebaja märgib, et taotluste kuupäevaks on jaanuar ja neil on kõigest üks vastus, mis tundub imelik. Kaebaja palub kohut enda äranägemisel määrata kahju väljamaksmine juhindudes õiglasest hüvitamisest vangla selliste tegude eest. Kaebaja palub kohut ka vabastada ta riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati. Samuti tuli täpsustada kahjunõude summat.

3. 16.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX pöördumine (pealkirjastatud puuduste kõrvaldamine kaebuses), milles märkis, et muuhulgas tekitab mittereageerimine reale avaldustele ja kaebustele kahju tervisele – läbielamistega, alanduse tundega, kõrgendatud erutusega, häiretega, depressiooniga. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi kulul ning leidis, et üksikasjalikumalt saaks seda väljendada advokaat, jurist, arst, kaitsja riigi kulul, kuid mitte stressis, erutatud, häiritud inimene. Kaebaja palub kohtu ka võimaldada talle kaitsja riigi kulul.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 08.05.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 14.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 15.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 26.05.2014.

Kohus selgitas 08.05.2014 käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebusest jäi kohtule arusaamatuks, kas kaebaja soovib kahju selle eest, et vangla tema kahjunõudeid ei menetlenud või soovib ta kohtule iga kahjunõude esitada. Lisaks on ebaselge ka nõutav kahjusumma ehk kas kaebaja taotleb antud kaebusega 4900 euro hüvitamist või taotleb ta õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja on küll kaebuse käiguta jätmise määrusele vastanud, kuid nimetatud vastuses ei kõrvalda XXX kohtu hinnangul kaebuses esinevaid puudusi. Kaebaja viitab 16.05.2014 kohtule laekunud pöördumises nii tervisekahju tekitamisele kui ka väärikuse alandamisele, ent ei ole üheselt mõistetavalt välja toonud, milline vangla tegevus on vastavad tagajärjed põhjustanud. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kohtu hinnangul ei vajanud kaebuse käiguta jätmise määruses osundatud küsimused juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

6. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist riigi kulul. Kohus saab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus kaebust käiguta jättes on antud juhul ka teinud. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik