4-14-2210/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2210

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-2210

Kohtunik Violetta Kõvask

Väärteoasi

B.K

väärteoasi Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151

järgi. Väärteoprotokoll: AB1347206 (väärteoasja nr 2315,14,001931) Menetlusalune isik

B.K

- isikukood XXX;

kodakondsus määratlemata; ei tööta; elukoht XXX.

Kriminaalkorras karistatud korduvalt. Väärteokorras karistatud korduvalt (46 kehtivat karistust).

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht 30.05.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristi Vares

Menetlusalune isik B.K istungile ei ilmunud, kutse käes, kohtuistungi toimumisest teadlik

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.K NPALS § 15

1

järgi kvalifitseeritava väärteo

4-14-2210

2

eest ja mõista talle karistuseks arest 5 päeva.

2. B.K-le mõistetud arest 5 päeva kuulub ärakandmisele Põhja

Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

3. B.K tuleb arest ära kanda hiljemalt 30.06.2014.a. Tähtaegselt

aresti kandmata jätmisel kohaldada B.K suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Välja mõista B.K-lt riigituludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot

(kolmkümmend viis eurot).

5. Ekspertiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitus: „B.K , 4-14-2210,

menetluskulud“. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 30.05.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik

04.03.2014.a on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida

politseijaoskonna patrullteenistuse poolt väärteoasjas nr 2315,14,001931 koostatud

väärteoprotokoll AB1347206, mille kohaselt B.K oli eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta 03.03.2014.a Punase tänav 33

maja juures. Väärteoprotokollist nähtub, et B.K on tunnistanud, et ta tarbis

narkootilist ainet. Oma sellise tegevusega rikkus B.K narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 /Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151

/Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi.

4-14-2210

3

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- väärteoprotokoll AB1347206, kus menetlusalune isik B.K on

omakäeliselt kirjutanud, et tarbis 03.03.2014.a kanepit Lasnamäe turu juures (tl 3);

- isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub, et isikuna on tuvastatud B.K

(tl 5);

- tunnistaja Mihhail X ütlused, millest nähtub, et olles 04.03.2014.a kell 00:00 ajal

patrullis märkas ta aadressil Punane 33 narkojoobe tunnustega isikut. Isik tuigerdas, oli imeliku käitumisega. Kontrollimisel osutus isikuks B.K (tl 6);

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtub et B.K uriinist

leiti fentanüüli ja klonasepaami metaboliidi jälgi (tl 7);

- karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et B.K on 46 kehtivat

väärteokaristust (tl 8-14).

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas

kogutud tõenditega. B.K on korduvalt toime pannud NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, samuti on tasumata eelnevad rahatrahvid. Sellega seoses taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist arestiga 10 päeva, kuna olles vabaduses

jätkab B.K narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, politsei menetluses on juba uus väärteoasi tema suhtes (NPALS § 15-1).

Menetlusalune isik, B.K 30.05.2014.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli teadlik asja arutamise kohast ja ajast Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule B.K-le inkrimineeritud

väärtegu NPALS § 151

järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna isik peeti kinni politsei poolt 04.03.2014.a kella 00:00 ajal narkojoobe tunnustega, milline asjaolu on hiljem leidnud kinnitus

joobeseisundi tuvastamise käigus (tl 7). Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis

loeb kohus tõendatuks B.K poolt narkootikumide tarvitamise. Mingeid asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootilisi aineid tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü

on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust

isikut karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku oma

käeliselt kirjutatud tunnistusega, millisest nähtub, et B.K kinnitab, et tema

tarvitas kanepit 03.03.2014.a, B.K suhtes koostatud väärteoprotokolliga,

joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kus ekspertiisi käigus tuvastati, et B.K

uriinis leidus fentanüüli ja klonasepaami metaboliidi jälgi ning B.K suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga.

B.K karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud kriminaalkorras 7 korral, millest viimati 04.10.2011.a Harju Maakohtu otsusega Kars § 199 lg 2

p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 10 kuulise vangistusega, mis asendati 596

üldkasuliku töö tunniga. Väärteokorras on B.K karistatud 46 korral

(kehtivad karistused), sh ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel (viimati Harju Maakohtu 21.01.2014.a otsusega arestiga 15 päeva ja 31.10.2013.a arestiga 12 päeva).

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

4-14-2210

4

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja

nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub II nimekirja ning klonasepaami kuuluv IV nimekirja, seega on mõlema aine

ning nende metaboliidide näol tegemist narkootiliste ainetega. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi toime tahtlikult,

kuna B.K olles eelnevalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse alusel narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemine eest väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta pidi olema teadlik, et selline teguviis

on väärteokorras karistatav, kuid vaatamata sellele otsustas B.K tarvitada

narkootilisi aineid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks olnud

olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohus leiab, et on tõendatud,

et B.K oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtu

hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd B.K tarvitas narkootikume teadlikult, seega seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. NPALS § 151 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni kakssada trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud B.K käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema

karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Isik on süüvõimeline ning süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist (politsei menetluses on veel üks väärteoasi). Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel

võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.K

varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteo korras. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.K on korduvalt karistatud aresti ja rahatrahvidega, mis isikult on siiani tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse

määraks 5 päeva aresti. Isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 30.06.2014.a.

V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub B.K-lt välja

mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobe tuvastamisega seotud kulud.

Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 90 lg 1, § 107-111, § 113 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 3 sätetest.

Violetta Kõvask Kohtunik

4-14-2210

5