2-13-51668/13 · 2-13-51668/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-51668 Tsiviilasi X X ja X X hagi X X vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X ja X X apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: X X (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II: X X (isikukood XXXXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja X X (iskukood 48612310316) Kostja: X X (isikukood XXXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 29.jaanuari 2014 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus

2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X X ja X X esitasid 31.10.2013 Harju Maakohtule hagi X X vastu ja palusid välja mõista kummagi hageja kasuks alates detsembrist 2012 igakuine elatis 250 eurot kuus. 2. Hagiavalduse kohaselt kasvatab hagejate ema X X hagejaid üksinda. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud suusõnalise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma elatist igakuiselt 200 eurot mõlemale lapsele, kokku 400 eurot. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. 3. S. X igakuised vajadused ühes kuus on: eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 130 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele-jalanõudele 20 eurot, lasteaiakulud ja huviringid 100 eurot ja puhkusekulud 62 eurot. Kokku on S. X igakuised kulud ühes kuus 515 eurot. 4. A. X igakuised vajadused ühes kuus on: eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 130 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 100 eurot, kulutused riietele-jalanõudele 20 eurot ja puhkusekulud 62 eurot. Kokku on A. X igakuised kulud ühes kuus 515 eurot.

Kostja vastuväited 5. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma elatist ühele lapsele 200 eurot kuus. 6. 3-toalise Lasnamäel asuva korteri kommunaalkulude suurus on talvekuudel 120-160 eurot. Transpordikulud on täpsustamata, lasteaed asub kodust umbes 200 m kaugusel ja kool asub kodust 1 km kaugusel. Puhkuse liik on täpsustamata. Kostja on nõus täitma ja ta on täitnud ülalpidamiskohustust laste ees. Kostja on hetkel 2 kuud palgata puhkusel ning kostja tööandaja ei suuda lähitulevikus kostjale tööd pakkuda.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus mõistis kostjalt S. X kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2013 suurusega 160 eurot ja alates 01.01.2014 suurusega 177,50 eurot kuni S. X täisealiseks saamiseni. A. X kasuks mõistis kohus välja igakuise elatise alates 01.01.2013 suurusega 160 eurot ja alates 01.01.2014 suurusega 177,50 eurot kuni A. X täisealiseks saamiseni, kusjuures Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summad ümber. 8. Elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummäära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hagejate vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Hagejate vanemad kohtule oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole.

3

9. S. X ei ole tõendanud enda kulutusi suurusega 515 eurot kuus. Eluasemekulud suurusega 140 eurot kuus on tõendamata ning kohus arvestas eluasemekuludeks 60 eurot kuus. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks arvestas kohus 100 eurot kuus. Transpordikulud summas 130 eurot kuus ei ole tõendatud. Üldteada on asjaolu, et ühistransport on Tallinnas tasuta ning samuti on kostja esitanud kohtule vastuväite, et lasteaed asub kodust 200 m kaugusel. Kohus arvestas mõistlikeks ja põhjendatud sidekuludeks 10 eurot, tervishoiukuludeks 10 eurot, hügieenikuludeks 10 eurot ja riiete-jalanõude kuludeks 20 eurot. Samuti on mõistlikud lasteaia ja huviringi kulud 100 eurot. Puhkusekulud on tõendamata. Kokku on hageja S. X põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 310,00 eurot. 10. A. X ei ole samuti tõendanud enda kulutusi suurusega 515 eurot kuus. Eluasemekulud suurusega 140 eurot kuus on tõendamata ning kohus arvestas eluasemekuludeks 60 eurot kuus. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks arvestas kohus 150 eurot kuus. Transpordikulud summas 130 eurot kuus ei ole tõendatud. Üldteada asjaolu on, et ühistransport on Tallinnas tasuta ning samuti on kostja esitanud kohtule vastuväite, et kool asub kodust umbes 1 km kaugusel. Kohus arvestas mõistlikeks ja põhjendatud sidekuludeks 10 eurot, tervishoiukuludeks 10 eurot, hügieenikuludeks 10 eurot ja riiete-jalanõude kuludeks 20 eurot. Samuti on mõistlikud koolikulud 50 eurot kuus. Puhkusekulud on tõendamata. Kokku on hageja A. X põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 310,00 eurot. 11. Vanematel on võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt (perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jääb ühe vanema kanda hageja S. X elatis 155 eurot ja A. X elatis 155 eurot. 12. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2013 320 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1 lg 1 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2014 355 eurot. Seega ei tohi elatis olla 2013 aastal väiksem kui 160 eurot ja 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot. Kostjal tuleb hagejatele tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. 13. Elatis kuulub kostjalt hagejate kasuks välja mõistmisele PKS § 108 alusel alates 01.01.2013, kuna kohtule esitatud tõendite kohaselt maksis kostja 03.12.2012 hagejatele elatist 400 eurot kuus. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega andis kostja hagejatele detsembris 2012 ülalpidamist. Samuti maksis kostja hagejatele elatist 18.10.2013 200 eurot. Nimetatud summa tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 14. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja kummagi hageja kasuks elatis 177,50 eurot kuus alates 01.01.2014 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest 31.10.2013 kuni 31.12.2013. Hagejad paluvad tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja kummagi lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtuotsust ei vaidlustatud osas, mille mõisteti kummagi hageja kasuks välja elatis 160 eurot alates 01.01.2013 kuni 31.10.2013.

4

15. Hagiavalduses märgitud kulutused on põhjendatud, arvestades hagejate elulaadi, hariduse ja kutsealaseks ettevalmistuseks tehtavaid kulutusi. Samuti kulutusi hagejate kasvatamiseks. 16. Kostja ei esitanud väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Maakohus ei andnud hagejatele võimalust oma seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamiseks pärast kostja vastuse saamist. 17. Maakohus jättis arvestamata, et kostja oli nõus kompromissiga ja soostus maksma kummalegi lapsele elatist 200 eurot kuus. 18. Eluasemekulud kummalegi hagejale 140 eurot kuus on põhjendatud, kuna kostja andmed korteri kommunaalkulude suuruse kohta on spekulatiivsed ja valed, sest tal puuduvad andmed lastega seotud vee- ja elektrikulude kohta. Hagejad arvestasid eluasemekuludesse ka eluasemelaenu kulud. V. X ja K. X võtsid 2007. a detsembris eluasemelaenu ja ostsid XXXXXXXXXX asuva maja eesmärgiga parandada laste elutingimusi. Laenutingimuste kohaselt peab V. X tasuma ühisomandis oleva majaosa eest pangale 240 eurot kuus, kuid alates 2012 suvest ta oma kohustust ei täida. Hagejate seaduslik esindaja kavatseb viimistleda majaosa ja kolida lastega sinna elama. 19. Hagejate seaduslik esindaja remontis hagejate tuba ja ostis sinna kaasaegse mööbli, et anda lastele head elutingimused. Ka edaspidi soovib hagejate seaduslik esindaja jätkata investeerimist laste elukeskkonda. Plaanis on osta lastele arvuti, printer, teler ja mängukonsool ning mobiiltelefonid. 20. Põhjendatud on hagejate transpordikulud 130 eurot kuus. Kuludesse arvestas hagejate seaduslik esindaja kulutused kütusele (35 eurot lapse kohta) ja autoliisingu maksed (280 eurot kuus). Tallinna Liikuri lasteaed asub hagejate kodust mitte 200 m, vaid 1,1 km kaugusel. Arvestades, et laste ema on ettevõtja ja peab tooma ühe lapse koolist ja teise lasteaiast, ei ole võimalik ühistransporti kasutades lastele õigeks ajaks järele jõuda. 21. Transpordikulusid ja pereauto kasutamist ei ole õige seostada ainult haridusasutustega. Lapsed kasutavad autot ka pere-, kultuuri- ja puhkusereiside jaoks. Laste ema vastutab ka laste meelelahutuse eest. Pere traditsioone järgides käivad lapsed suviti telkimas Peipsi järve ääres ning on autoga reisinud Rootsi ja Norrasse. Majaosa, millesse lapsed tulevikus elama asuvad, paikneb linnast väljas. 22. Puhkusekuludesse arvestasid hagejad laeva-, kaugbussi- ja lennukipiletid. Puhkusereisidel käimine motiveerib lapsi õigesti käituma, aitab füüsiliselt ja moraalselt puhata ja laiendab laste silmaringi. 23. Kulutused toidule kummalegi lapsele 150 eurot kuus sisaldavad väljas söömas käimist ja koolis käiva lapse söögiraha.

Vastus apellatsioonkaebusele 24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht 25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei täitnud käesoleva asja lahendamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mis võis viia ebaõige lahendi tegemiseni. 26. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ning väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus

5

tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida selle kohustuse täitmist. TsMS § 351 sätestab, et kohus peab arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks TsMS § 392 lg-s 1 ja §-s 351 sätestatud ülesandeid täitnud. 27. Maakohus võttis hagi menetlusse, küsis kostjalt vastuse ja vormistas seejärel otsuse. Sellega kohtu toimingud piirdusid. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja miinimummääras elatise kummagi hageja kasuks põhjendusega, et hagejad ei ole sellest suuremat elatisenõuet tõendanud. Seejuures jättis kohus põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kostja võttis osaliselt hagi õigeks, nõustudes tasuma elatist kummalegi hagejale 200 eurot kuus. 28. Elatise nõude puhul tuleb kohtul arvestada PKS § 96 ja § 97 p-de 1 ja 2 regulatsiooniga, mille kohaselt on lapsevanem kohustatud oma last ülal pidama. Elatise suuruse kindlaksmääramisel peab kohus PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt lähtuma lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Nimetatud normide sisu kohaselt tuleb kohtul elatise nõude lahendamisel kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks ning seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab kohus otsustama, millises ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Vanemate varalise seisundi kohta tuleb anda hinnang juhul, kui vaieldakse selle üle, kas vanem suudab anda lapsele elatist, lähtudes lapse vajadustest. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei olnud lapse vajadusi arvestades piisav. 29. Maakohus ei ole elatise vaidluses otsuse langetamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamisega tegelenud ja asja lahendamiseks vajalikke tõendeid kogunud. Hagejad esitasid nõude suuruses, mis ületab seaduse poolt ettenähtud elatise miinimumsuurust. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et hagejatel oleks tulnud menetluses tõendada oma vajadusi ja neile tehtavate kulutuste suurust osas, mis ületab elatise miinimumi. Samas maakohus sellele hagejate tähelepanu ei juhtinud. Samuti ei juhtinud maakohus kostja tähelepanu sellele, et ka tema peab oma vastuväiteid tõendama. 30. Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on puudulikud, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-86-07). 31. Kuna maakohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust ning jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid välja selgitamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. 32. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus

6

asja uuel menetlemisel. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 33. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama, et ülalpidamisnõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et elatise suuruse üle otsustamisel peavad tähelepanu keskmes olema lapse huvid. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks igapäevaselt vajaliku regulaarse ülalpidamise. 34. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav