2-14-51785/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-51785 Tsiviilasi R.V. hagi R.R.’e vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R.V. (isikukood x) Hageja seaduslik esindaja T.V. (isikukood x, elukoht x; e-post: x) Kostja: R.R. (isikukood x)

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.V. hagi R.R.e vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED T.V. esitas 07.05.2014 oma alaealise tütre R.V. seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse R.R.e vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kehtiva, 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega x.a sündinud R.V. põlvnemine R.R.est tuli kindlaks teha kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (vana PKS) järgi. Vana PKS § 38 sätestas, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud viisil. Vana PKS § 41 lg 1 järgi tehti lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele. Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist

2-14-51785

2 (2) isast tuvastada kohtus ema, lapse, eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab (vana PKS §

42 lg 1). Kehtiva PKS § 82 sätestab samuti, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes o lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega ülalpidamiskohustuse tekkimise (ja kohtu kaudu selle kohustuse täitmise nõudmise) eelduseks on, et lapse põlvnemine isast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. R.V. isa on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata. Hageja sünniaktis kanne isa kohta puudub. Rahvastikuregistri andmebaasis andmeid R.V. isa kohta ei ole. Samuti ei ole registris R.R.e andmetes andmeid tütre R. olemasolu kohta. Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistusele on isa nimi R. V. märgitud ilmselt ema ütluste põhjal, sest isa isikukood sünnitunnistusel puudub, Rahvastikuregistri andmetel R.R. ei ole kunagi kandnud perekonnanime V. ega ole olnud abielus R.V. emaga, T.V.ga. Seega ei ole R.V.l õigust nõuda R.R.elt elatist ning R.R.el ei ole R.V. ülalpidamise kohustust, mistõttu hagi on perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus esitada elatise nõue uuesti pärast isaduse kindlakstegemist või koos põlvnemise tuvastamise hagiga. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik