2-14-8633/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2014.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-8633

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Victoria Kuuskemaa

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

27.05.2014

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel 12.06.2004 XXX

poolt sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Jätta rahuldamata kostja 14.04.2014 ja 27.05.2014 taotlus lepitusmenetluse

läbiviimiseks.

4. Taastada XXXenne abiellumist kantud perekonnanimi XXX.

5. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

25.02.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kohtul lahutada

XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel 12.06.2004 XXX poolt sõlmitud abielu,

mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja selgituste kohaselt on ta lahutamisele

mõelnud juba alates 2010 aastast, kuid nii enda, oma laste ja ka abikaasa pärast on seda mõtet

seni edasi lükanud. Isiklikud suhted olid halvad vahelduva eduga juba alates 2007 aastast.

Hageja on veendunud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole võimalik

taastada, kooselu lõppes alates 29. oktoobrist 2013. Hageja selgitab, et on korduvalt ja pidevalt

püüdnud leida kompromisse ja oma muredest kostjaga rääkida, kuid suhete parandamise märke

ei ole. Hageja ei näe vajadust täiendava järelemõtlemise aja jaoks.

14.04.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, millest nähtuvalt kostja ei nõustu

hagiavaldusega ja vaidleb sellele vastu. Kostja kinnitab, et hageja lahkus ühisest kodust 29.

oktoober 2013, see juhtus kostja jaoks ootamatult. Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks

hageja lahkus? Kooselu on kestnud 9 ja pool aastat, sündinud on kaks last. Kostja on

seisukohal, et ta soovib perenõustamist, kuna paljud probleemid on aastate jooksul kuhjunud ja

need on jäänud omavahel lahti rääkimata. Kostja usub, et nõustamise teel võivad pooled leida

üksmeele ja kõik laabub.

28.04.2014 esitas hageja arvamuse kostja vastusele, millest nähtuvalt ei soovi perenõustamist,

kuna leiab, et see ei muudaks midagi, sest pole enam suhteid, mida parandada. Kooselus on

olnud väga palju vaimset ja mõnel korral ka füüsilist vägivalda. Kostja ahistav käitumine on

väga häiriv, hageja ei saa ühelgi hetkel rahulik ja kindel olla, et kostja kusagil kohe välja ei

ilmu ja mingi stseeni või intsidenti ei korralda. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et nad pole

kordagi rääkinud ega üritanud oma probleeme lahendada. Enne väljakolimist rääkisid nad suve

jooksul mitmeid kordi, samuti pakkus hageja ühist nõustamist, millest kostja keeldus.

Novembris oli pikem rääkimine, kus vestluse kõrval oli kolmas, neutraalne pool pastor XXX.

Kuid ka see vestlus oli tulutu. Hageja on mitmeid kordi ka hiljem püüdnud kostjaga rääkida,

aga kõik need vestlused on lõppenud ühtemoodi –kostja ägestub ja ei kuula seda, mida hagejal

on öelda. Hageja ei näe enam mingit võimalust ühisel kooselul. Hageja kinnitusel on tema

otsus muutumatu ja ta soovib jätkuvalt lahutust.

27.05.2014 toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja varasemalt avaldatu juurde. Kostja

selgitas kohtule, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus, vajalik on lepitusmenetlus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 27.05.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul

pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu

pooltel enam ei ole, pooled elavad alates 2013 sügisest lahus. Hageja on seisukohal, et ta ei

soovi kostjaga lepitusmenetlust ja on korduvalt kohtule kinnitanud oma soovi (s.h 27.05.2014

kohtuistungil) abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule taotluse lepitusmenetluse

läbiviimiseks PKS § 67 lg 3 alusel. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 4 lg 4 kohaselt

juhul, kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades

asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud

lepitusmenetluses.

Kohus selgitab kostjale, et antud juhul ei ole lepitusmenetluse läbiviimine mõistlik, kuna

hageja on esitanud kohtule korduvalt selge tahteavalduse abielu lahutamiseks ning ei soovi

lepitusmenetluse läbiviimist. Seega ei ole lepitusmenetluse läbiviimine PKS § 67 lg 3 alusel

põhjendatud ja kohus jätab kostja taotluse rahuldamata.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna

hageja avaldas soovi taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS § 11

lg 1 sätestatust taastab kohus hagejale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanime XXX.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg

1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse

tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue

mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik