2-14-50363/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-50363 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus R K i korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.04.2014 määrus isiku tahtevastase haiglaravi kohaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R K i määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu, asukoht Narva mnt 11D, 10151 Tallinn) Puudutatud isik R K (ik XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 24.04.2014 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 17.03.2014 esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst Harju Maakohtule taotluse, milles palus R K i (puudutatud isik) suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset isiku tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunniks. 17.03.2014 lubas Harju Maakohus esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 23.04.2014, sest puudutatud isikul esines raske psüühikahäire, millest tulenes teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine. Sõltuvalt oma seisundist oli puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle.

22.04.2014 esitas avaldaja kohtule taotluse, milles palus luba puudutatud isiku tahtevastase ravi jätkamiseks tulenevalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite

2

arvamusest tema psüühilise seisundi kohta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avaldajale esitatud taotluse kohaselt esineb puudutatud isikul jätkuvalt raske psüühikahäire. Puudutatud isik ravivajadusest aru ei saa ega nõustu edasise haiglaraviga. Seetõttu pidasid psühhiaatrid vajalikuks jätkata tema tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas ja talle haiglaravi kohaldamist kohtu poolt.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohus rahuldas 24.04.2014 Tallinna linna avalduse R K i korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Kohus määras paigutada puudutatud isik tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks alates 24.04.2014 ning lugeda tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 24.07.2014 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtus, et psüühiline seisund puudutatud isikul oluliselt paranenud ei ole, ta ei mõistnud ravi vajadust ega nõustunud edasise haiglaraviga. Ravita jäädes oli tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. Seega oli vajalik jätkata tahtest olenematut ravi haiglatingimustes. 23.04.2014 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 20 kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire maniakaalne skisoafektiivne häire ning teda ennast ja teisi ohustav käitumine (haiguslikult kõrgenenud ja pahur meeleolu, paranoilised mõtted ning sellest tingitud ebaadekvaatne käitumine). Lisaks esines puudutatud isikul kaasuvana alkoholi kuritarvitamine, mis tõstis tunduvalt ohtliku käitumise riski. Raske psüühikahäire tõttu puudus puudutatud isikul haiguskriitika, ta ei ole võimeline hindama enda psüühilist seisundit, kontrollima enda käitumist, võimeline aru saama ravi vajadusest ega järgima ravirežiimi. Puudutatud isik on varasemalt korduvalt ambulatoorse ravi katkestanud. Seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei olnud tõenäoline tema seisundi kiire paranemine. Haiglaravi puudumisel võis puudutatud isiku käitumine olla haiguslikult kõrgenenud meeleolust ja paranoilistest mõtetest tulenevalt ennast ja teisi kahjustav. Raviga tõenäoliselt puudutatud isikul esinevad psühhootilised elamused taanduvad, tema meeleolu ja käitumine stabiliseeruvad ning väheneb ennast ja teisi kahjustava käitumise risk. Eksperdi hinnangul vajas puudutatud isik psühhiaatrilist haiglaravi kuni 3 kuud.

Kohus oli seisukohal, et ravita jäämisel on tõenäoline, et isik käitub oma vaimse häire mõjul agressiivselt ja võib ohustada teiste elu ja tervist. Isikul on varasemalt olnud mitmeid füüsilisi konflikte ja ta on agressiivselt meelestatud oma sugulaste suhtes. Samuti oli isik varasemalt läinud vastuollu seadustega (lahkumine tanklast maksmata jt juhtumid), mistõttu võib arvata, et isikul puuduvad adekvaatsed kontrollmehhanismid sotsiaalsetes olukordades. Tulenevalt PsAS § 11 lg-st 1, § 13 lg-st 2 ja TsMS § 533 lg 1 p-st 1 kuulus avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks rahuldamisele. Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel.

Määruskaebus 3. 12.05.2014 esitas puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras määruskaebuse puudutatud isiku soovil, paludes maakohtu 24.04.2014 määruse tühistada. Puudutatud isik leidis, et tema tahtevastasele ravile paigutamine on põhjendamatu, kuna tema puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg 1-s sätestatu. Psüühiliste haiguste olemasolu puudutatud isik eitas. Oma tervislikku seisundit põhjendas puudutatud isik depressiooniga. Ravi on vajalik, kuid ravimeid saab puudutatud isik tarvitada ka kodus olles. Kuna puudutatud isik oma käitumist endale ega ümbritsejatele ohtlikuks ei pidanud, siis oli ta veendunud, et viibib haiglas põhjendamatult.

3

Vastused määruskaebusele 4. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla hinnangul on maakohtu 24.04.2014 määrus põhjendatud.

5. Harku Valla esitatud vastuse kohaselt ei ole vallal olnud puudutatud isikuga olulisi kokkupuuteid, kuid tuginedes psühhiaatrite ja puudutatud isiku poegade seisukohale vajab puudutatud isik oma tervise huvides psühhiaatrilist ravi.

Edasine menetluse käik 6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult isiku tema tahte vastasele haiglaravile paigutamise eeldusi, tuginedes seejuures psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Määruskaebuse väide, et puudutatud isiku käitumine ei ole talle endale ega ümbritsejatele ohtlik, mistõttu puudutatud isik viibib haiglas põhjendamatult, on vastuolus tsiviilasja materjaliga. Psühhiaatrite hinnangul esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (maniakaalne skisoafektiivne häire), mille tõttu ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Lisaks tõstab ohtliku käitumise riski puudutatud isiku poolt alkoholi kuritarvitamine. Patsient on tervisliku seisundi tõttu võimetu aru saama ravi vajadusest ja järgima ravirežiimi, mida tõestab varasemalt korduvalt ambulatoorse ravi katkestamine. Eeltoodu alusel esineb reaalne oht tema enda ja teiste inimeste elule ja tervisele. Patsiendi seisundist tulenevalt ei ole psühhiaatrite hinnangul võimalik isiku ravi korraldada kodustes tingimustes. Seega on maakohus jõudnud õigele ja põhjendatud järeldusele, et puudutatud isiku suhtes tuleb rakendada tahtevastast haiglaravi.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal