3-13-1397/78 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1397

Haldusasi

J.K.`i ja Ninase Küla Seltsi kaebused Mustjala Vallavolikogu

24.05.2013 otsuse nr 8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – J.K., volitatud esindajad Piret Blankin ja Kadri

Lember

Kaebaja II – Ninase Küla Selts, volitatud esindajad Piret

Blankin ja Kadri Lember

Vastustaja – Mustjala vald, volitatud esindajad Taimar Ehrlich

ja Asko Pohla

Kolmas isik – aktsiaselts Tallinna Sadam, volitatud esindajad

Taimar Ehrlich ja Asko Pohla

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24.04.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.K.`i kaebus rahuldamata.

2. Jätta Ninase Küla Seltsi kaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

26.08.2013

määrusega haldusajas nr 3-13-1398 kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

03.09.2013

määrusega haldusasjas nr 3-13-1397 kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

5. Mõista kaebajatelt välja aktsiaseltsi Tallinna Sadam

(rk 10137319) kasuks menetluskuludena 4000 eurot

võrdsetes osades selliselt, et J.K. (ik 46805190035)

peab hüvitama 2000 eurot ja Ninase Küla Selts (rk

80271581) 2000 eurot.

2

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest, s.o 01.07.14 esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 24.05.2013 otsusega nr 8 kehtestas Mustjala Vallavolikogu Mustjala vallas, Ninase külas asuva

Saaremaa sadama detailplaneeringu, mille elluviimise tulemusel püstitatakse olemasolevasse

Saaremaa sadamasse ehitised, mis võimaldavad sadama kasutamist efektiivsemalt ja tegutseda ka

kaubasadamana. Planeeringuga kavandatakse lisaks sega- ja puistekauba (nt veerem, freesasfalt,

ümarpalk, hakkepuit, töödeldud puit, puidupelletid, muu metsamaterjal, kala, talvel teedel kasutatav

sool, toiduained, mööbel jms) käitlemise ja ladustamise korraldamist laevadele laadimiseks, ekspordi

ja impordi kaubakäitluse ja laoteenuste pakkumise teenuse korraldamiseks, laevade teenindamise

korraldamiseks ning kaupadele lisaväärtust andva /tootva tööstuse ja laoplatside rajamiseks.

Planeeringuga muudetakse Mustjala valla Ninase poolsaare üldplaneeringu osa, mis puudutab

kaupade käitlemist sadamas. Kuna Saaremaa sadama territoorium piirneb hoiualaga, viidi enne

planeeringu kehtestamist läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edasiselt KSH).

Hindamise aruande kiitis heaks Keskkonnaamet 20.02.2013 ning nähti ette seiremeetmed.

Saare Maavalitsus kiitis planeeringu heaks 30.04.2013 kirjaga.

Vallavolikogu otsuses nr 8 leitakse, et sadama senine tegevus ainult reisisadamana ei ole

võimaldanud ära kasutada sadama kogu võimalikku ressurssi (iseäranis kaisid) ega ole andnud

kohalikule majandusele soovitud efekti. Sadama funktsioonide laiendamisele suunatud tegevusega

ei muudeta sadama-ala suurust ega veerajatisi. Senise, Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega

nr 8 kehtestatud detailplaneeringu alusel on lubatud planeeritavast alast täis ehitada 70 %,

kehtestatava planeeringuga lubatakse täis ehitada 85 % alast, muuhulgas planeeritakse kaupadele

lisaväärtust andva tööstuse (laohoonete, saeveski, puidupelletitehase, bioenergiajaama jms) rajamist

ca 6 ha suurusele alale. Mustjala valla arengukava kohaselt on Mustjala valla arengu eelduseks muu

hulgas Saaremaa sadam ja puutumatu loodus. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei

vähenda oluliselt puutumata looduse osakaalu ning järelikult ei mõjuta negatiivselt valla arengu

eeldusi. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes leiti, et sadama kasutusotstarbe

muutmisega ei kaasne keskkonnale olulisi mõjusid ning tagatud on Küdema hoiuala terviklikkus

ning kaitse-eesmärkide täitmine. Metsamaterjali veo ümbersuunamine Kuressaare lähiümbrusest

parandab liiklusturvalisust, lühendab maismaatransporti ja vähendab koormust praamiliiklusel Virtsu

ja Kuivastu vahel ning säästab seega keskkonda õhureostuse ja energiakulu arvelt.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes leitakse, et olemasoleva kai ja sadama

intensiivsem kasutamine on keskkonnasäästlik, võimaldades aastaringseid kaubavedusid uut kaid ja

infrastruktuuri Saaremaale ehitamata. Samuti suurendatakse õlireostuse likvideerimiseks vajalikku

operatiivsust ka väljaspool Küdema lahte. Otsuses viidatakse ka piirkonna jätkusuutlikkuse tagamise

huvile,

mida

aitab

realiseerida

töökohtade

juurdekasv

ja

sadama

kasutamise

tõttu

ettevõtluskeskkonna teke, mis aidata peatada kohalike külade püsielanikkonna vähenemise, et

tagada kultuurilise omapära säilimine piirkonnas.

2. 27.06.2013 esitasid J.K. (haldusasi nr 3-13-1398) ja mittetulundusühing Ninase Küla Selts (3-

13-1397) Tallinna Halduskohtule kaebused Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8

tühistamiseks. Kohus liitis kaebused 04.11.2013 määrusega ühte menetlusse, jättes liidetud

haldusasja numbriks 3-13-1397.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

3

3. Kaebajad Ninase Küla Selts ja J.K. põhjendavad oma kaebeõigust järgmiselt.

3.1. Mittetulundusühing Ninase Küla Selts tuletab oma kaebeõiguse keskkonnainfo kättesaadavuse

ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise

konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg-st 2. Ninase Küla Selts põhikirjaliseks eesmärgiks on

mh elukvaliteedi parandamine, tervisliku ja turvalise elukeskkonna arendamisele kaasaaitamine ning

loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine.

3.2. J.K. on kaebuse esitanud puutumuse motiivil, mis hõlmab endas ühtlasi ka tema õiguste

rikkumise. Kaebajale kuulub Saaremaa sadama vahetus läheduses kolm kinnisasja: Tongrite

(registriosa nr 1406134), Janne (registriosa nr 750734), Taga-Kuuli (registriosa nr 2881734).

Kaebaja on registreeritud ettevõtjana äriregistris ning omab registreeringut planeeringuala

kõrvalkinnistutel majutusteenuse osutamiseks. Kaebaja alustas Ninase külas majutusteenuse

osutamisega 1997. aastal ning Tongrite kinnistule on rajatud 2001. a kämping. Saaremaa sadama

kaubasadamana kasutuselevõtmine ning piirkonda mürarikka tööstuspargi rajamine omab olulist

negatiivset mõju kaebuse esitaja võimalusele kasutada temale kuuluvaid kinnisasju senisel otstarbel,

s.o puhkemajade ja telkimiskohtadega majutusettevõttena. Nimelt ei võimalda kaubasadamast

lähtuva müra tõkestamiseks planeeritav 4 m kõrgune mürakaitseekraan kaebajal enam kinnistuid

kasutada turismi eesmärgil, kuna senised looduslikud kinnistud saavad piiratud massiivse müüriga,

mis kahjustab kinnistute visuaalset külge ja piirab loomuliku päikesevalguse langemist kinnistule.

Edaspidine ettevõtlusega tegelemine kaebajale kuuluvatel kinnistutel on oluliselt piiratud, kui mitte

võimatu. Otsusega riivatakse oluliselt nii kaebaja ettevõtlusvabadust, kui ka omandipõhiõigust.

Lisaks sellele rikub sadama kasutusotstarbe laiendamine kaebuse esitaja looduslähedast, vaikset ja

tervislikku elukeskkonda. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks otsuse tegemisel pidanud kaaluma

kaebaja õiguste riive proportsionaalsust, kuid selliseid kaalutlusi otsuses toodud ei ole.

3.3. Mõlemad kaebajad tuginevad oma kaebustes järgmistele põhilistele argumentidele.

1) Planeeritava kaubasadama (sh tööstuspargi) asukoht tulnuks valida maakonnaplaneeringu alusel

ja

planeerimisseaduse

(PlanS)

§

292

lg-tes

3-5

sätestatud

reegleid

järgides.

Kui

planeerimisdokumentides väljendatu kohaselt on kavandatav kaubasadam oluline kogu Saaremaa

teenindamiseks, siis ei ole võimalik kaaluda kaubasadama potentsiaalset asukohta vaid Mustjala

valla tasandil. Otsuses ega teistes planeerimisdokumentides ei ole esitatud usutavaid väiteid selle

kohta, miks tuleks Saaremaa sadamat ja selle logistilist asukohta eelistada toimivale Roomassaare

sadamale. Täielikult analüüsimata on Veere, Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamate võimalikud eelised.

Täiendava kaubasadama rajamine Saaremaale ei ole vajalik ega põhjendatud, samuti on

analüüsimata Saaremaa sadama detailplaneeringu mõjud maakonnale tervikuna.

2) Saaremaa sadama detailplaneering ei ole kooskõlas maakonna ja valla arengukavaga, kus on

eesmärgiks seatud looduskeskkonna hoidmine ning loodusturismi arendamine.

3) Planeeringu vastuvõtmiseks puudub Tehnilise Järelevalve Ameti luba (PlanS § 161 lg 1).

4) Kaubasadama planeerimisel peavad olema käsitletud ka võimalikud muudatused vee-alal.

Planeeringu objekt ei vasta selle pealkirjale, jättes avalikkusele ekslikult mulje, et tegemist on

sadama tervikliku planeerimisega. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmine eeldab

vältimatult sadamakaide osalist/täielikku ümberehitamist, kuid vee-alal toimuvate ehitustöödega

kaasnevate muudatuste mõju keskkonnale, sh Natura võrgustiku alale, pole üldse hinnatud.

5) Kaebajate arvates tekib põhjendatud kahtlus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande

objektiivsuses,

kuna

vastustaja

on

rikkunud

keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg-t 1, andes KSH finantseerimise AS-ile Tallinna

Sadam. Lisaks oli KSH teostanud eksperdil ebapiisav kvalifikatsioon (KeHJS § 15). KSH aruandes

on tuginetud ebaadekvaatsetele andmetele ning jäetud mitmed mõjud (nt puistlastkaubasadama mõju

Natura 2000 alale) hindamata. Hindamata on ka detailplaneeringu piiriülesed mõjud. Nimetatud

4

eksimused viitavad detailplaneeringu koostamise korraldaja ja/või arendaja teadlikule tegevusele

selleks, et saada arendaja jaoks soovitav tulemus.

3.4. Täiendavas seisukohas (09.04.2014) märgivad kaebajad, et Saaremaa sadama näol on tegemist

olulise ruumilise mõjuga objektiga (ORMO), viidates Vabariigi Valitsuse määrusele nr 198 „Olulise

ruumilise mõjuga objektide nimekiri“. Kaebajad leiavad, et kui objekti kasutusviisi muudetakse,

objekti uus kasutusviis on määruses nr 198 nimetatud ning muudatusega kaasnevad olulised mõjud,

peab uue kasutusviisiga objekti asukoha valimisel järgima ORMO regulatsiooni ja kaaluma mitut

võimalikku asukohta.

VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

4. Vastustaja Mustjala vald ja kolmas isik AS Tallinna Sadam vaidlevad kaebustele vastu ja

paluvad oma ühises seisukohas jätta kaebused rahuldamata.

4.1. MTÜ Ninase Küla Seltsi kaebeõiguse osas leiavad vastustaja ja kolmas isik, et üksnes kaebaja

põhikirja sätetega ei saa põhjendada tema väidetavat kaebeõigust Århusi konventsiooni alusel.

Århusi konventsiooni alusel kaebeõiguse omamiseks peaks valitsusväline keskkonnaorganisatsioon

olema keskkonnaküsimustes tegelikkuses aktiivselt osalev ning tegemist ei saa olla marginaalse

tähtsusega ja avalikkust mitte esindava ühendusega. Kõrvutades MTÜ liikmete arvu püsielanike

arvuga, ei saa ühingut lugeda küla püsielanike esindajaks. Isegi kui MTÜ võiks olla valitsusväliseks

keskkonnaorganisatsiooniks Århusi konventsiooni mõistes ka Ninase külas mitteelavaid isikuid

esindades, siis tuleb tema väidetavat 21 isikuni ulatuvat liikmeskonda lugeda sedavõrd

marginaalseks, et kaebaja ei saa olla ega olegi üldsuse esindajaks eelmainitud konventsiooni

tähenduses. Samuti ei ole kaebaja oma senise tegevuse käigus keskkonnaküsimustes aktiivselt

osalenud.

4.2. J.K.`i kaebeõiguse osas märgivad vastustaja ja kolmas isik, et ka hajaasustuses ei saa isikutel

tekkida veendumust ja õiguspärast ootust selle suhtes, et planeerimisdokumentides kajastatud

olukord ei muutu. Piirkonna planeerimise, sh Saaremaa sadama kasutusviisi laiendamisega ei

kahjustata lubamatult kaebaja õiguspärast ootust ega riivata lubamatult omandiõigust või

ettevõtlusvabadust. Kaebaja ei ole isegi veenvalt põhjendanud, et detailplaneeringuga kavandatav

tegevus tema õigusi üldse negatiivselt riivaks. Kuna kaebajale kuuluvale Tongrite kinnistule on

majandustegevuseks püstitatud hooned õigusliku aluseta ja üldplaneeringu kohaselt on kinnistu

maakasutuse sihtotstarve väikeelamumaa, ei ole kaebaja majandustegevus sellel kinnistul

õiguspärane ega kooskõlas üldplaneeringuga. Samuti on kaebaja ise loobunud taotluses menetleda

detailplaneeringut, millega Tongrite kinnistul asuvad ehitised oleks kuulunud seadustamisele ning

tehtud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kinnistu maakasutuse sihtotstarbe osas, viimaks see

kooskõlla kaebaja majandustegevusega.

4.3. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad kaebustele vastu järgmistele peamistele argumentidele

tuginedes.

1) Sadama kasutusviisi muutmiseks ei olnud vajalik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha

määramist planeerimismenetluses. Kuna tegemist ei ole uue sadama rajamisega, vaid olemasoleva

sadama kasutusotstarbe laiendamiseks rajatiste ehitamisega, kaubakäitluseks vajalike laohoonete

rajamisega ja laevade teenindamise korraldamise ning kaupadele lisaväärtust andvate tööstus ja

laohoonete rajamisega, on kaebajate viited PlanS § 292 lg-le 5 asjakohatud. Planeeringus on

lähtutud sellest, kui suures mahus oleks võimalik laevu teenindada ning kaupu käidelda ja milline

sadama infrastruktuur seda võimaldaks. Sadama rajamist Saaremaale kaaluti ka Mustjala valla

osaüldplaneeringu raames.

5

2) Sadama senise tegevuse kasutusviisi muutmist on vaidlustatud otsuses põhjendatud ning

Saaremaa sadama kasutusele võtmine kaubasadamana on vajalik. Kaebajate nimetatud Roomassaare,

Veere, Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamaid ei ole mitmete erisuste tõttu võrreldavad Saaremaa

sadamaga. Alternatiivsetest võimalustest on Saaremaa sadama arendamine kõige mõistlikum:

Saaremaa sadam võimaldab täiendavate sadamarajatiste püstitamiseta ning ümberehitusteta

(sealhulgas sadamat süvendamata) teenindada suuri laevu, Saaremaa sadama jääolud on paremad ja

sadam aastaringselt laevatatav; Saaremaa sadam asub suurtele laevateedele lähemal.

3) Kaebajate käsitlus detailplaneeringu negatiivsest mõjust maakonnale tervikuna on vastuoluline.

Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala valla arengukavaga vastuolus ega

ohusta ka turismiettevõtlust, kuna sadama kasutusviisi laienemisest tulenev oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub. Valla arengukava kohaselt on valla prioriteetideks nii loodusturismi kui ka

Saaremaa sadama kasutamise kasv ning sadama arendamine ei takista mingil moel loodusturismi

arendamist.

4) Saaremaa sadama detailplaneeringu puhul ei ole vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba, kuna

planeeringuga ei nähta ette Küdema lahte lautri või slipi rajamist, vaid rajatakse pontoonsild, mis

aga ei ole aluspinnasega ühendatud ning tegemist ei ole ehitisega ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes.

5) Sadama veeala planeeringus ei tehta muudatusi, seetõttu ei ole sadama veeala planeerimine

vajalik ega ka otstarbekas. Kaebajate väide, et planeeringu pealkiri on eksitav, on põhjendamatu,

nagu ka väited kaide ümberehitamise vajadusest ja akvatooriumis ehitustööde tegemise vajadusest

on põhjendamatud. Detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vajalik sadama akvatooriumis

ehitustööde tegemine ning seda on planeeringu seletuskirjas ka märgitud.

Kuna sadama vee-alal ei toimu ehitustöid, pole vajalik hinnata selliste tööde mõju keskkonnale.

samuti puudub neil märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju. Detailplaneeringu menetluse käigus

koostatud KSH aruandes on leitud, et detailplaneeringu realiseerimise mõju keskkonnale ei ole

märkimisväärselt suurem võrreldes enne detailplaneeringu kehtestamist valitsenud olukorraga.

Samuti on KSH aruandes tehtud ettepanekuid negatiivset keskkonnamõju ärahoidvate ning

leevendavate meetmete rakendamiseks, millega detailplaneeringus on arvestatud ning mis on

detailplaneeringu seletuskirjas kajastatud.

6) Detailplaneeringu KSH aruanne on koostatud kvalifitseeritud isikute poolt. Kaebajate viidatud

KeJHS § 15 sätestab nõuded isikule, kes hindab keskkonnamõju (KMH), mitte strateegilist

keskkonnamõju (KSH). KSH koostamiseks ei ole vajalik omada litsentsi, nagu seda on vajalik

omada KMH koostamiseks. KSH hindaja peab vastama KeJHS § 34 lg 3 toodud nõuetele. Saaremaa

sadama detailplaneeringu KSH koostamise töögruppi juhtinud Liis Sipelgas omab ka

keskkonnamõju hindamise litsentsi.

KSH aruande koostamise tellijaks ning juhtijaks on vaatamata konsultatsioonilepingu sõlmimisele

olnud vastustaja. Seetõttu ei ole KSH aruande koostamise eest tasumine AS-i Tallinna Sadam poolt

mõjutanud KSH aruande seisukohti ning objektiivsust.

Ebaõige on kaebajate väide, et Saaremaa sadama detailplaneeringu realiseerimisel oleks piiriülene

keskkonnamõju. Kaebajad jätavad tähelepanuta, et Saaremaa sadama KSH aruandes on nähtud ette

täiendavate meetmete kasutuselevõtu vajadus õlireostuse likvideerimiseks ning õlireostuse

operatiivsemaks likvideerimiseks.

4.4. Täiendavas seisukohas (kohtukõne teesid) märgivad vastustaja ja kolmas isik, et Saaremaa

sadama kui ORMO asukoht oli juba kindlaks määratud nii maakonna- kui ka üldplaneeringus. Ehkki

pärast üldplaneeringuga ja 2003. a detailplaneeringuga sadama asukoha valimist on muutunud

õiguslik regulatsioon, ei tingi see veel varasemate kehtivate otsuste muutmist ORMO asukoha

suhtes. Detailplaneeringuga ei kavandata ka uut ORMO-t, vaid üksnes laiendatakse olemasolevat.

6

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et

kaebused ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata.

6. J.K. on täpsustanud, et ta on kaebuse esitanud puutumuse motiivil, mis hõlmab endas tema

subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebajale kuulub Saaremaa sadama vahetus läheduses kolm

kinnisasja: Tongrite (registriosa nr 1406134), Janne (registriosa nr 750734), Taga-Kuuli (registriosa

nr 2881734). Kaebaja on registreeritud ettevõtjana äriregistris ning omab registreeringut

planeeringuala kõrvalkinnistutel majutusteenuse osutamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus oli EÕK määruses juhtinud kaebaja tähelepanu, et mõistlik on edasiselt

jälgida DP-st tulenevate lubade väljastamist, et vajadusel need vaidlustada.

Kaebaja ei ole käesolevaks ajaks muude haldusaktide suhtes nõudeid esitanud, seega lahendab

kohus volikogu otsuse nr 8 tühistamiseks esitatud nõuet.

Kohtukaebuses märgitud kaebajat puudutavate momentide osas täpsustas kaebaja, et Saaremaa

sadamat kasutatakse külakeskusena ja kultuurilistel eesmärkidel, neist üritustest võtab osa ka

kaebaja ja kui sadamat hakatakse kasutama planeeritud viisil (uued ehitised), siis ei ole võimalik

enam sadamas üritusi korraldada.

Kohtukaebuses nimetas J.K., et planeeringuga kavandatud müratõketest lähtuvalt rikutakse tema

ettevõtlusvabadust, sest ta osutab majutusteenust, ent kavandatud rajatised peletavad turiste eemale.

Samuti kaob puutumatu loodus, mis on turismialases tegevuses oluline. Kaebus on lubatav, kuna

sisuliselt on soovinud kaebaja kaitsta enda õigusi seotult ettevõtlusega ja tal on puutumus antud

keskkonnaga, mille kohta algatati DP:

Mittetulundusühing

Ninase

Küla

Selts

tuletab

oma

kaebeõiguse

keskkonnainfo

kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu

poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg-st 2. Ninase Küla Selts

põhikirjaliseks eesmärgiks on mh elukvaliteedi parandamine, tervisliku ja turvalise

elukeskkonna

arendamisele

kaasaaitamine

ning

loodushoid

ja

keskkonnasäästlik

majandamine. Ninase Küla Selts põhikirjaliseks eesmärgiks on mh elukvaliteedi

parandamine, tervisliku ja turvalise elukeskkonna arendamisele kaasaaitamine ning

loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine.

Kaebajaid võib mõista nii, et kaitstava avaliku huvina vaatlevad nad õigust korraldusele ning

menetlusele ning vastavat õigust on rikutud ka seeläbi, et esineb diskretsioonivigu ja otsus on

seetõttu nõuetekohaselt põhjendamata. Sisuliselt on kaebaja akti vaidlustanud nn

populaarkaebuse vormis. Populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliste avalike

huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Avaliku huvina ei saa

käsitleda põhjendamiskohustust ennast ja kohtupraktikast tulenevalt avaliku huvi sisustamine

sel viisil ei ole õige. Kohus ei saanud kaebust menetlusse võttes kindlaks määrata, kas esineb

õiguslik situatsioon, mis välistab kaebeõiguse, seega võttis kohus kaebuse menetlusse.

Kohus leiab, et ka väikesearvuliste liikmetega keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus,

antud juhul põhikiri seda võimaldab ja kaebaja on tegutsenud ka eelnevalt menetluses.

7. Asja materjalide juurde palusid kaebajad lülitada toimiku haldusasjas nr 2-3/950/04.

8. Asja materjalidest nähtub, et Saaremaa sadama arendaja AS Tallinna Sadam esitas

18.06.10 Mustajala Vallavalitsusele DP algatamise taotluse, mille eesmärgiks on Sadamale

kuuluva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine, uute kruntide moodustamine ja neile

ehitusõiguse määramine, et võimaldada Saaremaa sadama tegevus lisaks reisijate veole ka

töid, mis on seotud kohalikule ekspordile ja impordile põhineva sega-ja puistekauba

käitlemisega, laevade laadimiseks ja lossimiseks kai tagala ala kasutamise vastavalt

7

võimalustele, kaubakäitluse, laoteenuste pakkumise, erinevate laevade teenindamise ja

kaupadele lisaväärtust andva tööstuse, sj laohooned rajamise.

Sadama arendaja esitas põhjenduse, et ta soovib senist tegevust laiendada, kavandatud

tegevuseks on olemas toimiv süvasadam, infratstuktuurid ja varasemalt on sinna juba

paigutatud märkimisväärne summa. Sadamal on hea transpordiühendus kogu Saaremaa ja

rahvusvaheliste laevateedega.Kuna algselt oli sadam planeeritud kruiisilaevade külastamiseks,

sadamat planeerides arvestati ka ro-ro tüüpi laevade vastuvõtuga- kaile on rajatud lai ning

suure kandevõimsusega ramp, siis on see arvestatav tegevuseks vajalik eelis. Sadama tegevus

reisisadamana ei täitnud majanduslikke ootusi, seetõttu taotleb sadam muudatusi.

Olemasolevad hüdrotehnilised rajatised võimaldavad vastu võtta Euroopas liikuvaid

kaubalaevu. Sadama eeliseks on selle sügavus, lähedus rahvusvahelistele laevateedele ning

aastaringne laevatavus ja võimalus teenindada saare läänepoolses osas. Saaremaa sadama DP

muudab kehtivat Ninase poolsaare üldplaneeringut, mitte sadama asukohta, kuid on vajalik

põhjusest, et lisandub kaubasadama funktsioon ehkki sadamarajatiste barameetreid, ÜP

kohaseid sadama-ala piire ega maakasutuse juhtfunktsioone ei muudeta; uusi vesiehitisi ei

rajata.

Seega nähtub, et lahendada tuli konkreetne DP taotlus, milles ei pea taotleja esitama

alternatiivseid sadama asukohti, kuna olemasoleva olulise ruumilise mõjuga objektil sooviti

tegevust,

mis

võib

kaasa

tuua

mõjutusi

keskonnale

ja

vajab

kaalumist

ka

sotsiaalmajanduslikus aspektis. Seega iseenesest fakt, et kolmas isik ei pakkunud välja

alternatiivselt sadamate asukohti, ei saa mõjutada lõpptulemust ja lahendada tuli küsimus, kas

antud ettevõtja antud kohas saab oma tegevust muuta. Selle taotluse raames tehti ka KSH

uuringud, mis annavad ülevaate kavandatud tegevuse korral alternatiividest, st võrreldakse

olemasolevat olukorda sellega, kui tegevus muutub.

Kui senist tegevust ei laiendata, siis nähtub, et kehtiv DP lubab sadama-alale rajada

bensiinijaama, jahisadama, helipordi ning elamu-ja büroohooned ning kauplused. Juba on

rajatud sadamahoone ja varikatused (2 tk) tolli-ja piirivalve läbivaatuseks ja kontrollpunkt.

Parkla rajatakse valvega tasulise parklana ja helipordi rajamisel ümbritsetakse see võrkaiaga.

Büroohooned, kauplus ja bensiinijaam lihtsustavad erinevate kaupade ja teenuste

kättesaadavust suhteliselt halvasti varustatud piirkonnas, seega iseenesest märgitud positiivne

moment ei ole vale ega saa rikkuda kellegi õigusi/huvisid. Kui DP ellu viia, siis

majandustegevus intensiivistub sadamaaladel ja Mustjala külas.

Kohtule ei nähtu, et DP otsuses ja selle alusmaterjalist neid kavandatud eesmärke ei ole

võimalik välja lugeda ja esineks nn vastuolu kavandatava tegevuse ja DP pealkirja osas.

Kuivõrd kaebajad kahtlustasid, et kavandatdu tegevus eeldab vette ehitamist, siis eeltoodust

nähtub, et kaebajad eksisid, kui eeldasid vette ehitamist. Seda kinnitab ka vastav

planeeringumaterjal/joonised. Vastustaja ja kolmas isik kinnitasid ja selgitasid, et

laadimistöödeks ei rajata ega kavandata kaide ehitamist või nende ümberehitamist, kuna

laadimistöid teostatakse saabuvatel laevadel asuva tehnikaga ja kaisid saab kasutada nii

kruiisilaevade kui ka kaubalaevade vastuvõtuks. Nende saabumine ei ole planeeritud ühele ja

samale ajale, mistõttu saab kaisid kasutada nii nagu nad on rajatud. Akvatooriumis ehitustöid

ei kavandata.

9. Kaebajad leiavad, et kavandatud tegevus ei ole vajalik ega võimalik. Kohus seda

seisukohta ei jaga. Planeerimisotsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik

kaalutlusõigus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või

tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi

ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduse kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega piiratud (vt ka RKHK 14.10.2003 otsus asjas

nr 3-3-1-54-03, p 38). Riigikohtu praktika kohaselt puudub kohtul seejuures ka pädevus

8

planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi

planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige

õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka

planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse

õiguspärasus (RKHK 18.02.2002 otsus asjas 3-3-1-8-02, p 6). Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg 2 kohaselt peab haldusorgan otsuse langetamisel kaalutlusõigust teostama

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Otsustus selle üle, milline

asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse

kaalutlusõiguse ruum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte kohtul.

Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on

toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse

eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (RKHK 20.03.2014 otsus

asjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kohus käesoleval juhul sellist viga ei näe ja selgitab seda

edasiselt, kui kontrollib otsuse langetamise kaalutlusi.

10. Kohaliku omavalitsuse territoriaalplaneerimise õigust toetab kehtiv õigus ning sadama tegevuse

laiendamine on lahendatav detailplaneeringuga. AS Tallinna sadamal, nii nagu igal isikul oli õigus

esitada DP taotlus ja tal oli õigus selle menetlemisele ja tema ning teiste isikute seadusega kaitstud

õiguste ja huvide õiguspärane kaalumine peab tagama DP taotluse õiglase lahendamise.

Kaebajate väidetel ei ole planeeringu liik õige ning planeering peaks olema teostatud

vähemalt maakondlikul tasandil ja täidetud ei ole ORMO valikukriteeriumid, st sadama

asukoht oleks tulnud valida maakonnaplaneeringu tasandil (PlanS 29.2 lg 5).

Kaebajad viitavad Vabariigi Valitsuse 15.07.03 määrusele nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga

objekti nimekiri“ ja leiavad, et selle p 9 kohaselt on kauba-või reisisadam mererannal olulise

ruumilise mõjuga objekt. Viidates PlanS § 29. 2 lg 3 ja 4 tuleks valida sellise objekti asukoht

ÜP alusel ja kaaluda tuleb mitut võimalikku asukohta. Kuna kaebajate meelest on tegemist

ORMO-ga, siis tulnuks kaubasadama ja tööstuspargi rajamiseks kaaluda mitut võimalikku

asukohta ja seda mitte ainult Mustjala valla tasandil vaid Saare MK tasandil. Veel märgivad

kaebajad, et kui seletuskirja kohaselt on DP eesmärgiks tagada kohalikul ekspordil ja impordil

põhineva sega-, puistekauba käitlemine, töötlemine ja laevadele laadimine ja laoteenuste

pakkumine, sj Saaremaa varustamine ka muu kaubaga, siis ei saanud anda välja DP-d valla

tasandil. Tööstuspargi/kaubasadama asukohta ei ole võimalik valida samade kriteeriumide

järgi, kui kruiisisadama asukohta. Seega tuleb käsitleda seda objekti kui ORMO valikuobjekti

(PlanS § 29.2 lg 5). Vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks on õigustatud keskkonna kui

üldise õigushüve kahjustamine just Mustjala vallas, kui kaubasadamaid võib arendada või

rajada ka muudes asukohtades. Sarnasele järeldusele on kaebajate viidete kohaselt jõudnud

väidetult analoogse juhtumi uurimisel Riigikohus lahendis nr 3-3-1-54-03 (p 41). Sadama DP-

s esitatud väide, et Mustjala vallas on suur ja kasvav hulk mittetöötajaid, on alusetu, sest

2014. a seisuga on Mustjala vallas ca 740 elanikust registreeritud töötuid kaheksa. Olulise

ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile

ja üldplaneeringu koostamine mitme kohaliku omavalitsuse kokkuleppel ei ole võimalik,

seega siis valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht PlanS § 29.2 lg 5 kohaselt

maakonnaplaneeringu alusel. Sadama DPs nimetatud eesmärkide saavutamiseks oleks võinud

arendada ka teistes kohalikes omavalitsustes asuvaid sadamaid, näiteks Roomassaare

sadamat, või rajada uus sadam. Menetlusdokumentidest ei nähtu, et kaubasadama asukoht

oleks otsustatud mitme kohaliku omavalitsuse kokkuleppel. Sadama DP koostamisel, nt selle

lehekülgedel 13-14, tugineti eeldusele, et kaubasadama rajamisega kaasneb oluline tooraine ja

tööjõu vajaduse kasv. Saaremaa sadama kasutusviisi laiendamise mõjud ulatuvad kogu

Saaremaale. Seega on täidetud kõik ORMO regulatsiooni kohaldamise eeldused, mistõttu

oleks vastustaja pidanud seda rakendama. Kohalikul omavalitsuse pädevuses ei ole teha

9

otsuseid teisi kohalikke omavalitsusi puudutavates küsimustes. PlanS kohaselt ei ole

detailplaneeringut võimalik koostada koostöös teiste kohalike omavalitsustega ega

maavanemaga. Ka Riigikohus on lahendi 3-3-1-41-06 p-s 26 kinnitanud, et EV põhiseaduse §

156 lg 1 kohaselt peaks konkreetset ülesannet täitma see võimutasand, mis saab sellega

konkreetses olukorras kõige paremini hakkama. Üks kohalik omavalitsus ei tohi selliseid

otsuseid teha. Planeeritava objekti mõju tõttu (rohkem kui ühele kohalikule omavalitsusele

suunatud mõju) ei tohi PlanS eesmärgi saavutamiseks ning põhiseadusest tuleneva kohaliku

omavalitsuse

enesekorraldusõiguse

rikkumise

vältimiseks

planeerida

objekti

detailplaneeringuga.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et Saaremaa sadama asukoht on

määratud ning seda kinnitab Mustjala valla Ninase poolsaare üldplaneering. Asjaolu, et

sadama kasutuselvõtt eeldab eelmärgitud planeeringu osalist muutmist, ei tähenda, et valitud

oleks vale planeeringu liik. DP-ga on seadusest tulenevalt võimalik üldplaneeringuid muuta.

Kui varasem planeering ei võimaldanud kaupade käitlemist sadamas, siis käesolev DP algatati

selle võimaldamiseks.

Kohtule ei olnud teada sadama asukoha valikuga seotud varasemad probleemid ning ei olnud

äratuntav, miks kaebajad pöörduvad tagasivaatesse ja annavad õiguslikke hinnaguid

kehtivatele planeeringutele.

Uurides toimikutesse esitatud materjal märgib kohus esmalt oma arusaamad. Kohtule nähtub,

et juba tursimisadama rajamisel tekitati olukord, mis ei olnud läbinisti selgelt kajastatud, sj

kohalikule elanikkonnale ja selliselt jäid ülesse vastuolud sadama ja elanikkonna vahel.

Ajalooliselt on see edasi kandunud ja ehkki keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide

poolt enam ei ole esitatud suurel arvul pretensioone antud lahenduse vastu, on siiski

käesolevalt vaidlus endiselt üleval, mille kestel on kaebajad nimetanud varasemaid

planeeringuid ja arengukavasid sealt tuletanud endale kaitstavaid õigusi või huvisid.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei saa enam hakata kaaluma Saaremaa sadama asukohavaliku

neid aspekte, mis puudutavad ja tulenevad varasematest planeeringulahendustest. Kohus

mõistab asja nii, et ebaselgust on tekitanud valla osa-üldplaneeringu koostamise asjaolud ja

nähtub, et alaliseks vaidlusküsimuseks on olnud sadama asukoha valik seotult

maakonnaplaneeringuga. Segadusi on tekitanud ka asjaolu, et kui sadama rajamiseks

Tammele viidi läbi KMH, on seda kasutatud veel ka kahe planeeringu ja mitme tegevusloa

andmiseks. Käesolevalt ei ole aga enam vaielda, kas KMH, mis koostati, oli kasutatav muude

lubade andmiseks, kuigi kaebajatel on tekkinud kahtlus selles sisalduva info piisavuses. Saab

järeldada, et sadama rajamise KMH –st saadi siiski piisavalt infot, et väljastada varasemad

tegevusload. Samas tuleb koheselt märkida, et sadama tegevusest ei ole tekkinud sellseid

probleeme, mis kinnitaksid antud tegevusekohas sadama ohtlikkuse.

Printsiibis on antud vajalikud nõusolekud ka selles, et sadam saab asuma justnimelt Mustjala

vallas ja selle sätestas ära ka valla osaüldplaneering. Planeeringute menetluses on peetud

ebaselgeks olukorda, mis puudutas olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMO)

asukohavalikut. Süvadasama rajamiseks püsis ORMO parima asukohavaliku problemaatika

üleval pikka aega ja kui kehtesti ÜP, siis toimus ka kohtuvaidlus. Vaidlus toimus ka vee

erikasutusloa andmisel, ent vaidlustamata jäid muud olulised load, mille vaidlustamisel

saanuks lahendada mitmeid kaebajatel tekkinud küsimused. Saaremaa sadama KMH –d ei

saa praegu hinnata nii, et oleks vajalik teha võrdlus praeguse KSH-ga, ka ei ole vajalik

nende vastandamine. Kuna Saaremaa sadam on loodud süvasadamana ja asukohaga Tamme,

siis tuleb eeldada, et selleks oli otsustajatel piisavalt informatsiooni ja sadama asukoht on

selliselt määratud. 01.05.07 oli sadam valminud ja talle olid väljastatud kõik tegevuse

vajalikud load (vee erikasutusluba, sadamapass, ehitusluba). Kuna seaduse lüngad ja õiguslik

reguleerimatus avaldasid mõju ilmselt nii maakonna kui ka valla ÜP koostamisele, siis jäid

10

asjaosalistele avarad tõlgendamisvõimalused ja ka planeerimisseadus ei sätestanud, millal ja

kuidas peaks ORMO asukohta valima, käesoleva ajani puuduvad rakendusnormid.

Ent valla ÜP osas tuleb käesolevalt tunnistada, et see on kehtiv ja vaidlustamata. Selles

ajaloolises kontekstis oleksid kaebajate paljud väited sadama asukoha valikus asjakohased

olnud, kui nad oleksid vaidlustanud omal ajal valla ÜP-d, mis pidi PlanS § 29. 2 lg 3 ja 4

mõttes valima sellisele objektile asukoha nii Mustjala valla tasandil ja ka Saare MK tasandil.

Kaebajad on vastuolulised, kuivõrd soovides sadamale mingit teist asukohta, jätavad nad

tähelepanuta, et mistahes kohas kaubsadama asutamine tooks kaasa needsamad küsimused ja

lisaks veelgi enam probleeme.

Sadama asukoha määramist maakonnaplaneeringu tasandil kohus ei toeta (PlanS § 292 lg 5).

Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et tegemist ei ole loodava sadamaga, mis vajaks asukoha

määramist. Kavandatav tegevus peab lahendama maismaale rajatavate objektide rajamise ja

sadama komplesse väljaehitamise.

Asja materjalidest nähtub, et põhimõtteliselt oli riigi ja avaliku huvidega kooskõlas, kui hakati

otsima võimalust Saaremaa lääneossa sadama rajamist, põhjuseid olid selleks mitmeid ning

nähtub, et maakonna planeeringust ei ole küll välja loetav, et (Saaremaa) sadama konkreetne

asukoht määrati kindlaks maakonna planeeringuga, on selles nimetatud võimalikud asukohad,

mille tõttu kehtestati juba valla osaüldplaneering sadama konkreetse asukohaga. Varasemate

planeeringute vaidlustamatuse tõttu leiab kohus, et edasiminekuks tuleb aktsepteerida

Saaremaa sadama asukohta, mis vastab valla üldplaneeringule.

PlanS § 292 lg 5 kohaselt valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht

maakonnaplaneeringu tasandil, kui võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse

territooriumile ja üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel

kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, kuid antud juhul sellist

olukorda ei ole tekkinud ja võrreldava sadama rajamist Saaremaale kaaluti juba varasemalt, sh

Mustjala valla osaüldplaneeringu koostamisel (Ninase poolsaare üldplaneering).

Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsuses nr 7 „Ninase poolsaare üldplaneeringu (Mustjala

valla osa-üldplaneeringu) kehtestamine“ märgitakse, et „Mustjala Vallavolikogu on

seisukohal, et vallavolikogul puudub Ninase poolsaare üldplaneeringu (Mustjala valla osa-

üldplaneeringu) menetlemisel pädevus otsustada selle üle, millisesse Saaremaa valda oleks

süvasadama rajamine kõige otstarbekam. Samas on Mustjala Vallavolikogul olemasolevatele

Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade osas läbiviidud analüüsidele tuginedes võimalik

hinnata, kas sadama rajamisega Küdema lahte kaasneksid oluliselt suuremad negatiivsed

mõjutused kui mõne teise asukoha puhul. “Saaremaa süvasadama asukohavaliku

keskkonnamõjude hindamisest” nähtub, et analüüsiti Saaremaa süvasadama asukoha

alternatiive ja koostatud analüüsist järeldas ekspertgrupp (osales ka MTÜ Eesti

Ornitoloogiaühing), et “süvasadama rajamise ükskõik millisesse alternatiivsesse asukohta

toob kaasa negatiivseid keskkonnamõjusid, kuid teatud tingimuste täitmisel pole ükski

kolmest lähteülesandes antud sadamakohast (Undva, Veere, Tamme) välistatud. OÜ E-

Konsult töös nr. E840 “Saaremaa läänerannikule kavandatava meresadama asukohavaliku

keskkonnamõjude hindamine” sisalduvas süvasadama asukoha alternatiivide võrdlustabelis

antakse selgelt eelistus Tamme sadamakohale Mustjala vallas Ninase poolsaarel ja

tõsiseltvõetava alternatiivina nähti Suuriku-Kuriku sadamakohta. AS ESP töös nr. 32802

“Saaremaa läänesadam - eeltasuvusuuring”, mis märkis samuti, et parimad eeldused on

Saaremaa süvasadama rajamiseks Ninase poolsaare üldplaneeringus (Mustjala valla osa-

üldplaneeringus) näidatud asukohta. AS-i Herald Holding poolt 1998. a. koostatud

“Saaremaa lääneranniku süvasadama vajalikkusest” ning 2000. a. novembris koostatud

“Loode-Saaremaa süvasadama asukohavaliku asukohtade hüdrodünaamilised ja geoloogilised

uuringud” on samuti antud valikut soovitanud. Seega on aluseks võetud uuringud ja

hinnangud, milles kajastub, et Ninase poolsaart süvasadama rajamiseks ei saa pidada

11

ebasoodsamaks võrreldes mistahes teiste potentsiaalsete sadamakohtadega Saaremaal ja

mõjutegureid kogumis analüüsides leiti, et süvasadama rajamine Ninase poolsaarele on kõige

perspektiivikam. Antud materjalidest nähtub samuti, et kui sadama asukohta valiti, siis ka

teiste sadamakohtade edasist plaanimist takistas selgelt esiletoodud põhjus- ei leitud

finantseerijaid. Lisatud Mustjala valla osa-üldplaneering nimetab ära, et (tlk 74 III kd)

Saaremaa süvasadama rajamise kavad ja asukohavaliku ja nimetab täpsemalt, kuidas kaaluti

olemasolevate sadamate kasutamise võimalusi alates 1990 aastast. Keskkonnaministeerium

oli juba tol ajal esitanud oma ettepanekud sadamate nimekirja lülitamiseks, et uurida reaalseid

võimalusi. Saare Maavalitsus oli tellinud ka keskkonnaekspertiisi läbiviimise Mereinstituudilt

sadama võimalike asukohtade kohta. Uue sadama rajamine oli kokkuvõttes vajalik

läänerannikule, mis rahuldas nii riigi huvid kui ka erakapitali kaasamise võimaluse. Uuritud

olid Suuriku-Kuriku Tagalahes suudme osas, Vaigu Tagalahe ranniku keskosas ja Undva

Uudepanga lahe idarannikul. Tehti veel muidki ettepanekuid. Esmakordselt Eetis teostati

kaasaegse tehnikaga hüdrodünaamiline analüüs ning mudelravutused. Undva sadama variant

kadus ära, kuna algasid kohtuvaidlused ja lõppeks DP tühistati. Kohtuvaidlused algatati

muuhulgas keskkonnakaitse organisatsioonide poolt, kes ei pidanud valitud asukohta

sobivaks. Kuivõrd edasiselt puudusid finantseerijad ja DP-st huvitatud isikud, siis AS Saare

Liinid ettepanekul ja huvil telliti eeltasuvusuuring Lääne-Saaremaa reisisadama rajamise

võimalikkuse kohta. Alustatud tegevust jätkas aga AS Tallinna Sadam. Eeltasuvusuuring

nimetas samuti rea sadamaid, mille asukohad olid kaalutud ent nähtub, kuidas ei saanud

ühtegi sadamat edasi arendada ja Tammele ehitamine oli kõige perspektiivikam (puudus

vajadus teha lõhketöid, puudus vajadus olulisteks laiendusteka, õgvendusteks, olid olemas

elektri-ja sideliinid, sadama territooriumi laiendamine on võimalik, Küdema lahes puuduvad

karid, madalad, ankrupaik oli sobiv tuulte suhtes, kuid puudus kindlus pidamise osas, ka reid

oli sellest tulenevalt sobiv. Juba siis kontrolliti teiste isikute maakasutust, kinnistute

sihtotsarbeid ning olemasolevat olukorda, sj isikute majapidimisi, keskkonna mõjusid.

Saaremaa sadama sotsiaalmajnduslikud mõjud esitati töö p-is 4.6. Tähelepnuta ei jäetud

maakonnas tekkinud probleeme, eriti Mustjala valla probleeme, mis oli tekkinud puuduliku

regionaalpoliitika mõjul. Kaudsete keskkonnamõjude kõrval nimetati ära, et tekkinud

regionaalpoliitilises olukorras on avalik huvi olemas, et sadama kaudu tekitada võimalus

inimeste jäämiseks valda. Kaebajad on nimetanud, et käesolevalt on vallas vähe töötuid, ent

kohtule ei ole teada, kas see peegeldab ka registreerimata töötust, kuid kaebajate toodud näide

ei lükka ümber, et tol ajal olid sotsiaal-poliitised olud vallas edasiseks arenguks troostitud ja

vallal oli oluline huvi rakendada inimesed tegevusse ja arendada ka ettevõtlust, kui selleks

avaldatakse soovi. Kui nenditakse, et valitses käegalöömise mentaliteet, siis tuleb seda ka

uskuda, see oli probleemiks ja neid asjaolusid tagasi pöörata kolmanda isiku tegevuse kahjuks

ei saa. Samasuguseid muresid kajastab ka kaebajate viidatud valla arengukavad.

Turismiteenuse eksport oli üks võimalustest, kuidas leida väljundeid, et antud regioonis püüda

olukorda leevendada. Mustajala valla arengukava 2009-2020 ( tlk 80 III kd) rõhutab samuti,

et külade elanike arv kahaneb ja et vallal on nõrk turundus, puudub oma turismitoode,

süvasadama käivitumine on loodetust aeglasem. Viimane ei tähendanud, et sadama tegevust

tuleks ignoreerida või selle kavandamine lõpetada. Saare MK arengustrateegia 2020 (tlk 107

III kd) kinnitab, et arvestatakse teisi arengudokumente, Mustjala vallas ning nähtub, et riigi

regionaalpoliitika ei olnud soodne. Märgitud dokumendis ei ole jõutud järeldusele, et kui

loodusressursse kasutatakse kontrollimatult, tuleks keelata ettevõtlus või püüd seda arendada,

sj üheks võimaluseks on sadama tegevus. Sadamaga seotud plaane ei ole üheski kavas või

planeeringus välistatud. Pikaajalistes eesmärkides on kajastatud soodustada erineva

valdkonna ettevõtlust ja kusagilt ei saa välja lugeda, et arendada tuleks vaid turismi.

Saaremaa sadama asukoha valikul ei soovinud paljud elanikud ka juba kruiisisadama rajamist,

ent samas soovisid nad turismi arendamist vallalt. Asjaolu, et sadam oli olemas

12

Roomassaares, ei viinud veel järelduseni, et see tähendab Saaremaa sadama vajalikkuse

puudumist. Sadama asukoha eelised on samuti õigesti nimetatud, nt puudus vajadus sadama

asukohas teha süvendamist, ei olnud vaja leida selleks eraldi investeeringuid,

keskkonnamõjudelt oli see parim lahendus. Vastustaja ja kolmas isik on veel märkinud, et ka

Eesti Kaptenite Klubi on 14. 08. 2002. a. esitanud arvamuse, et mereohutuse seisukohalt

kõige soodsamaks süvasadama asukohaks ongi Ninase poolsaar. Probleeme on tekitanud

küsimus, kas asukohavalik oli kooskõlas maakonnaplaneeringuga, põhjusest, kui leiti, et

Ninase poolsaare üldplaneeringuga kavandatud sadama asukoht on ühtlasi kooskõlas

üleriigilise planeeringuga Eesti 2010 ja Saare maakonna maakonnaplaneeringuga, kuivõrd

mõlemad nimetatud planeeringud näevad Ninase poolsaare piirkonda ühe perspektiivse

süvasadama asukohana, siis tuleb möönda, et Saaremaa süvasadama asukoha valikut on

selliselt analüüsitud riiklikul ja maakondlikul tasemel ning jõutud mõlemal juhul seisukohale,

et Ninase poolsaare üldplaneeringus (Mustjala valla osa-üldplaneeringus) toodud sadama

asukoht on perspektiivne ning kõlbulik sadama rajamiseks.

Vaidlust ei ole küsimuses, kas varasemad planeeringud ja haldusaktid on jõustunud; nähtub,

et need on jätkuvalt jõus ja kaebajad neid vaidlustanud ei ole.

Antud juhul tuli lahendada konkreetne kolmanda isiku DP taotlus ja seda sai otsustada

Mustjala vallavolikogu. Ühtlasi nähtub, et Mustjala vallavalitsus ei ole sekkunud teiste

omavalitsuste tegevusse ja ühegi omavalitsuse enesekorraldusõigust ei saadud sellisel viisil

rikkuda. Teiste sadamate rajamine on veel võimalik, kui leitakse investeerijad.

See, kas kavandatud tegevus toob kolmandale isikule suured majanduslikud riskid, ei ole

kohtu otsustada. Kui ettevõtja kasumit ei saa, siis ei takistanud ega takista see asjaolu DP

algatamist ja selle kehtestamist.

Kuigi kaebajate kaebusest kumab läbi soov kaitsta hoopiski Roomaassaare sadama arengut,

suunata ressursse sinna, ei ole viidatud sadama omanik/haldaja kohtusse pöördunud, seega ei

saa kaebajad viimase õigusi kaitsta. Tallinna Sadam ei saa enda investeeringuid suunata

muudesse sadamatesse nende tegevuste arendamiseks, kuna ta saab teha investeeringuid ja

taotleda muutusi vaid temale kuuluva omandi raames.

Kuivõrd käesoleva DP-ga kavandatud tegevus puudutab kolmandale isikule kuuluvat sadama

maa-ala, siis saab ta esitada taotluse DP algtamiseks kindlasse kavandatud tegevuse

asukohta.Vaidlustatud otsuse kohaselt kavandatakse sadama-alal sega- ja puistekauba

käitlemist ja ladustamist 100 000 kuni 300 000 tonni aastas ja kuigi sadama tegevus võib

kaudselt puudutada Saaremaa/ Saare maakonna teenindamise võimalusi, iseloomustab see

kavandatud tegevust ja olemasoleva sadama kasutusotstarbe muutmise võimalusi, ent ei

muuda planeeringu liiki. Kuigi kruiisisadama ja kaubasadama kasutusotstarve ning mõjud

võivad olla erinevad, on DP küsimuseks, kas neid tegevusi saab toetada ja ellu viia. Sadam

ise, kui olulise ruumilise mõjuga objekt ning selle asukoht jääb samaks ka siis, kui

muudetakse sadama-alal maakasutuse sihtotstarbeid ja kavandatakse sadama kompleksi

väljaehitamist. Asjaolu, et lisaks kavandatakse tootmistegevust ja rajatakse nt pelletitehas või

mõni muu tehas, ei muuda planeeringu liiki. Kohtule ei nähtu põhjusi, miks peaks

eelmärgitud käitist kavandama muu planeeringu tasandil. Samas tuleb märkida, et iga

kavandatud tegevusega kaasnevad veel järgnevad menetlused, nt loa taotlused, projektide

koostamine jms, mille käigus võib omakorda selguda, et on vajadus teha täiendavaid

uuringuid. Käeolevalt on kaebaja taotlus suunatud kompleksi rajamisele, mis looks eeldused

kavandatud tegevuseks. DP on sellisel juhul kohane planeeringu liik. Planeerimismenetluse

käigus hinnati, kas olemasoleva sadama kasutusviisi laiendamine on võimalik, otstarbekas

ning erinevaid huvisid tasakaalustatult arvestav.

PlanS § 292 lg 5 rakendamine eeldab aga, et arendaja pidanuks soovima oma taotlusega uue

sadama rajamist asukohta, mil tuleks hakata analüüsima, kuhu seda on võimalik ja otstarbekas

rajada. Kolmas isik sellist taotlust ei ole esitanud, kuna ta on taotlenud olemasoleva rajatud

13

sadama efektiivsemat kasutamist, sj kasutades ära kogu olemasolevat infrastruktuuri.

Ilmselgelt peab AS Tallinna Sadam end ära majandama, vastupidiselt ei teeks ta sadamasse

edasiselt investeeringuid ega oleks soovinud käesolevat DP-d. Tallinna Sadama AS-il on

võimalus ja jätkuvalt tahe sadama tegevust laiendada, kuigi kaebajad hindamavad senist

tegevust edutuks. Sadama tegevuse laienemine võimaldab teostada kruiisilaevaliinide

teenindamist ning ühitada see sadama kasutamisega kaubasadamana. Kavandatu kohaselt ei

takista üks eraettevõtlus teiste isikute eraettevõtlust, sj luua uusi sadamaid.

PlanS § 29.2 ei tulene, et olemasoleva ORMO kasutusviisi muutmisel tuleks viia läbi PlanS §

29.2 sätestatud menetlus ja seda ei saa järeldada ka kaebajate viidatud Vabariigi Valitsuse

määruse nr 198 seletuskirjast. Nii reisisadam kui ka kaubasadam on ORMO-d. Kui ORMO

asukoht on kehtiva planeeringuga määratud, oleks vastuolus praegu kehtiva regulatsiooni

eesmärgiga ja tulemusetu, kui hakataks uuesti selle asukohta määrama. See tuleks määrata

antdu tingimustele siiski samasse asukohta, kuna sadama võimalik asukoht on valla ÜP

kohaselt antud kohas. Mõistlik ei ole eeldada, et kolmas isik saaks rajada sadama mujale

antud vallas. Kohus leiab, et kuna sadama asukoht on juba valitud ÜP-ga, siis saab tegevust

laiendada ja kompleksi rajada antud ORMO asukohas ja täiendavalt selle asukohta ei ole

vajadust hakata määrama. Sadama rajatiste väljaehitmaine on võimalik ka varasema DP

kohaselt, ent nüüd soovitakse kompleksis ühitada mitut tegevust. Vastustaja ja kolmas isik

viitavad siinkohal Tallinna RK 23.04.14.a. otsusele nr 3-12-1465.

Kaebajad viitavad veel PlanS § 29 lg 1. Kohus siinkohal märgib, et ei saa toetada seisukohta,

justkui tekiks nn uus ORMO, kuna olemasolevas asukohas kauba käitlemine ja ladustamine

Ei muuda ÜP-s määratud lahendusi, selle suurust, veerajatisi, ehkki maa-alal täiesehituse

protsent suureneb 70-lt 85 %, mis ei ole oluline muutus. KSH ei too esile olulisi

keskkonnamõjusid. Käesolevalt on ORMO valik toimunud läbi ÜP ja varasema DP. Seega ei

ole vajalik rakendada PlanS § 29. 2 nõudeid.

Konkreetse sadama arendamine on võimalik seal, kus ta asub ja kohus ei nõustu, et pole

arusaadav, miks sellist tegevust on vaja arendada.

Kuivõrd esitatud oli AS Tallinna Sadama DP taotlus, siis ei anna alust taotlus jätta

rahuldamata põhjusel, et kusagil mujal on ka võimalik muul isikul sadamat rajada või et nt

Roomassaare sadamale võib sellest saabuda majanduslikus mõttes mõjusid või et tööjõud

võib hakata liikuma kolmanda isiku tegevuse tõttu Mustjala piirkonda. Sadamat ei rajata

siiski ka põhjusest, et kolmas isik soovib lahendada valla ees seisvaid sotsiaal-majanduslikke

probleeme. Kolmas isik taotleb kahtlemata enda majndustegvuse kasumit ja kui vallal on huvi

tekitada töökohti, siis nende huvide kattumine põhjendab tegevuse asukoha ja võimaluste

valikut. Mingil juhul ei ole aga mõistlik ette heita planeerimiseveana asjaolu, justkui saanuks

/tulnuks nn tööstuspargi küsimuses kaaluda alternatiivseid asukohti. Kui mõni muu isik

soovib analoogilist käitist rajada, on see võimalik ja käesolev planeering seda ei takista.

Taotletava planeeringu eesmärkidega oleks vastuolus, kui vald hakkaks kaaluma taotluses

esitatu alusel kavandatu rajamist mujale ega kontrolliks taotluses märgitud asukohas tegevuse

võimalusi.

Teisi omavalitsusi ei oleks mõttekas kaasata planeeringumenetlusse, mis neid ei puuduta ja

kaebajad ilmselt on need väited esitanud siiski teadmises, et planeerignu liik on vale. Avalike

objektide planeerimist muudes valdades ei ole takistatud, kui lahendati käesolev DP taotlus.

11. Kuna kaebajad siiski siinkohal olid viidanud ka väidetavatele DP menetluslikele vigadele,

siis nimetab kohus täpsemalt, et planeerimismenetluse läbiviimise kohta on avaldatud teated

Ametlikes Teadaannetes ning ka ajalehes Meie Maa, kus see oli planeeringu menetlemisest

huvitatud isikutele kättesaadav. Planeerimisseaduses sätestatud nõue isikute täiendavaks

informeerimiseks, kelle kinnisomandile võib planeering kitsendusi seada, teistele

kaubasadamate operaatoritele eraldi teateid ei tule saata. Kinnisasade omanikud oli saanud

kutsed ja seda kaebajad ei ole vaidlustanud.

14

12. Kaebajate väitel oli Saaremaa sadama detailplaneeringu puhul vajalik PlanS § 161 lg 1

kohane luba Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Kaebajad põhjendavad väidet asjaoluga, et planeering näeb ette Küdema lahte lautri/slipi

rajamist. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et seisukoht on ebaõige kuna lautrit /lippi

ei rajata.

PlanS § 161 lg 1 kohaselt on Tehnilise Järelevalve Ametilt luba vajalik avalikku veekokku

ehitise kavandamisel. Saaremaa sadama detailplaneeringuga ei ole ette nähtud Küdema lahte

lautri või slipi rajamist. Vastustaja ja kolmas isik juhivad tähelepanu, et ilmselt pidasid

kaebajad silmas planeeringujoonisel näidatud pontoonsilda, ent pontoonsild ei ole

aluspinnasega ühendatud ning tegemist ei ole ehitisega EhS § 2 lg 1 mõistes. Kuivõrd

kaebajad seda enam ei täpsustanud, siis võib nõustuda seisukohaga, et PlanS § 161 lg 1

nimetatud nõusoleku vajadus puudub. Pontoonsildade rajamine oli juba kajastatud Mustjala

Vallavolikogu 28. 01. 2004. a. otsusega nr 8 „Mustjala vallas Ninase külas asuva Saaremaa

sadama detailplaneeringu kehtestamine“ ja kehtestatud selliselt Saaremaa sadama

detailplaneeringus, see on märgitud põhijoonisele. Kuna DP ei näe ette lautri rajamist, siis loa

puudumine ei ole planeeringu puudus.

13. Kaebajate argumentide valguses oleks adekvaatne võrrelda varasema planeeringu kohaselt

lubatud kruiisilaevade hulga keskkonnamõju ning detailplaneeringu kehtestamisega lubatud

sadama koormuse keskkonnamõju.

Kohus siinkohal nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et see käsitlus looks moonutatud,

justkui hakkaks tulenevalt detailplaneeringu planeeringumaterjalides nimetatud sadamas

käitlevate puistekaupade maksimaalsest mahust (300.000,00 tonni) ning külastuste arvust (1 –

2 laevakülastust nädalas) sadama ja keskkonna koormus võrreldes hetke olukorraga

drastiliselt kasvama. Nende arvude puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on sadama

infrastruktuuri

võimalustest

lähtuva

maksimaalsete

võimalike

numbritega,

millest

detailplaneeringu koostamisel ja KSH aruande koostamisel on lähtutud keskkonnaküsimustes

valitsevast ettevaatusprintsiibist tulenevalt. Tegelik sadamat külastavate laevade arv ning

sadamas käideldavate kaupade kogus jääb sellest vähemalt sadama kaubasadamana

kasutamise algusaastatel tõenäosusega märkimisväärselt madalamaks nii nagu see jäi

madalamaks ka kruiisilaevade saabumise prognoosimisel. Kuivõrd kaebajad leidsid veel, et

sadamast tulenev oht suureneb, siis märgib kohus, et Saaremaa sadama kaubasadamana

toimimise lubamisel seda külastama hakkavate kaubalaevade mõõtmed jäävad alla sadamat

praegu külastada võivate kruiisilaevade mõõtmetele; kuna esitatud andmetel on sadamat

külastanud kruiisilaevade pikkus olnud tavapäraselt 110 – 180 m, kõige suurema laeva puhul

230 m. Menetlusosalised märgivad, et kui kaubalaevade pikkus saaks olema l00 – 140 m ja

tulenevalt kai pikkusest maksimaalselt 170 m, siis sama pikkustega kauba-ja kruiisilaevade

puhul kruiisilaevade mahutavus on oluliselt suurem ning neil on reeglina kaasas ka suurem

kogus kütust. Ka inimeste (reisijad ning meeskond) arv kruiisilaevadel on oluliselt suurem kui

kaubalaevadel (kaubalaeva puhul võib see olla näiteks 10 inimest ning kruiisilaeva puhul 400

inimest), siis sellest tulenevalt sadama kaubasadamana kasutuselevõtul keskkonnasurve

oluliselt suurem ei saaks olla, kui see juba on.

14. Kaebajatel on etteheited KSH aruandele ja nad leiavad, et vastustajal oleks pidanud

tekkima põhjendatud kahtlus selle objektiivsuses.

1) Täpsemalt märgivad kaebajad, et esineb põhjendatud kahtlus selle objektiivsuses, sest

ekspertidel puudub vajalik kvalifikatsioon. Kaebajd nimetavad, et KSH teostamiseks tuli

tellida töö litsentsiga isikutelt. Kuna rajatakse tööstuspark, siis Liis Sipelga litsents ei ole

KSH tegevuseks piisav. Tegelikkuses nähtub, et detailplaneeringu KSH aruanne on koostatud

kvalifitseeritud isikute poolt. Kaebajate viidatud KeJHS § 15 kehtestab nõuded

keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsile. KeJHS § 15 sätestab nõuded isikule, kes

hindab keskkonnamõju (KMH), mitte strateegilist keskkonnamõju (KSH). Seega KSH

15

koostamiseks ei ole vajalik omada litsentsi, nagu seda on vajalik omada KMH koostamiseks.

KSH hindaja peab vastama KeJHS § 34 lg 3 toodud nõuetele.

Vastustaja on esitanud andmed, et Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH koostamise

töögruppi juhtinud Liis Sipelgas omab keskkonnamõju hindamise litsentsi.

Seega ei saa kohus kaheldad tema pädevuses. Eelmärgitud litsents hõlmab järgmisi

tegevusalasid: veeteede ja sadamate ehitus; hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Liis Sipelgal

on selliselt KSH aruande koostamiseks nõutav kvalifikatsioon ning põhjendamatu on

kaebajate väide, justkui oleks nõutav litsents tööstuse, transpordi ning jäätmekäitluse

valdkonnas. KSH-s on osalenud 13 nimekat eriteadmistega isikut ja nende kogutud andmeid

ja järeldusi ei ole ümber lükatud.

KSH aruande koostamise üle järelevalvet teostanud Keskkonnaamet on järelevalve käigus

hinnanud Liis Sipelga kvalifikatsiooni ja litsentse ning tunnustanud tema kvalifikatsiooni

sobivaks. KSH kallutatust ei saaks aga hinnata kohtu arvates hinnates isiku litsentsiga seotud

küsimusi.

Kaebajad heidavad ette, et KSH kulud kandis kolmas isik ja Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg-st 1 tulenevalt oli KSH koostamise

üleandmine lubamatu.

Kaebajad leiavad, et kuna KSH kulud on kandnud arendustegevusest otseselt huvitatud isik, ei

saa tulemust pidada objektiivseks, tagatud ei ole isikute võrdne kohtlemine ja avaliku huvi

piisav arvestamine. Rahastajal on suurem võimalus menetlust mõjutada. Sellest järeldatakse,

et see võis mõjutada KSH tulemust. Kaebajad viitavad KSH programmi lk 7 ajakavale,

millest nähtub, et vigade parandajaks oli kolmas isik.

Kohu siinkohal märgib, et KSH aruande arendajakesksust ja sõltuvust ei saa tuletada sellest,

kui kolmas isik on teinud omapoolsed ettepanekud, kui nad märkasid midagi, mida võis

täpsustada. Kaebajatelt seda võimalust ära ei ole võetud ja kohtule ei ole nimetatud, millistel

asjaoludel kaebajad järeldavad, et isikuid koheldi ebavõrdselt. Kes ettepanekuid ei teinud,

selle arvamust ei saanud käsitleda. Kuidagi ei selgita märgitu ka avaliku huvi aspekti, mis

viinuks võimalusele tekitada kallutatuse olukord. Niisugust järledust eelmärgitud faktist ei

tule, väide on otsitud. Kui väidetult üks kaebajatest on keskkonnakaitselistel eesmärkidel

tegutsev organisatsioon, siis programmi täiendamiste jms ettepanekute tegemine peaks olema

jõukohane ülesanne ja äratuntav, millal ja mida saab veel lisaks juurde uurida/nõuda.

Ebavõrdsust ei esinenud, avaliku huvi arvestamata jätmist siit ei nähtu.

Kohus siinkohal nõustub aga kaebajatega selles, et rahastamise küsimuses on kaebajate

tähelepanek õigustatud ja tegemist on rikkumisega, sest KMH koostamisel võib olla

rahastajaks arendaja, ent KSH puhul mitte. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, et valla juhtiv

roll töö tellimisel, toimingute koordineerimisel oleks üle läinud, seda ei kinnita ükski

dokument, kuna vastupidiselt nähtub, et vastavuse seadusega on KSH algatajaks vald, kes on

taganud ka programmi ja aruande avaliku väljapaneku, arutelud. Seega on eksitav väita, et

KSH „koostamise“ üleandmine oli lubamatu. Tegemist on siiski rahastamise küsimusega ja

selle lubamatuse/lubatavusega.

KSH on toiming, mille võimalik õigusvastsus ei too veel kaasa DP kehtestamise otsuse

tühistamist, kuna nähtub, et kaebajatel ei ole etteheiteid, et järgitud poleks PlanS § 10

nõudeid. Planeeringumenetlus oli valla juhtida, koostamise tellis vald ning seda juhtis vald,

menetlustoimingud teostas vald, va KSH.

Kohus leiab, et antud olukorras tuli kontrollida kogu asja lahendamise alusmaterjal, et võtta

seisukoht, kas antud viga sai mõjutada ja mõjutas lõpptulemust. Ebamõistlik oleks sisulist

tööd kõrvale heita ja hakata samasugust tööd uuesti tegema, kui tööle tehtud etteheited on

alusetud ja kui tõusetub vaid selel rahastamise küsimus. Vastavalt saab kohus nõustuda

vastustaja viitega kohtupraktikale ( Riigikohtu HK otsus nr 3-3-1-12-07 p 18).

16

Kohus on veendunud, et planeerimismenetluses oli kohaliku omavalitsus sõltumatu ja pädev

tegema planeerimisotsust, ta juhtis planeerimismenetlust. Kaebajad on küll viidanud

võimalikule kallutatusele, ent kohus ei leia, et esiletoodud põhjused saavad kallutatust

kinnitada või seada kahtluse alla lõpptulemuse õiguspärasust.

Seaduse kohaselt on KMH rahastajaks arendaja. Seadusandja on küll pidanud sätestada sellise

regulatsiooni, ent praktilises elus toob see kaasa vallale ja valla elanikele rahalise koormuse ja

vald ei pruugi seeläbi enam arenguettepanekuid toetada, sest ta ei suuda ette ennustada, kas

projektidele kulutatud rahalised vahendid tasuksid end ära. Siit omakorda tekib nn nõiaring,

sest valla elanike huvi ei oleks suunatud ilmselgelt sellele, et nende rahakoti arvelt projekte

rahastataks ja kui seda teha valikuliselt, siis omakorda tekib ebavõrdse kohtlemise moment.

Vastustaja on selle praktilise elu nn tagapõhja avanud ja see on usutav, ent nagu nähtub, on

seaduses rahastamise küsimus lahendatud teistmoodi.

Kohus siinkohal täpsustab, et KSH-d sai vald sisulise osa õigsusest lähtudes arvestada, et

lahendada ära temale esitatud DP taotlus. KSH-l iseseisvalt puudub väljund ja igal juhul oli

võimalik igal isikul oma ettepanekud teha (KeHJS § 16 lg 5). Kui kaebajad ei ole ühtegi

veaparanduse ettepanekut programmi osas ise teinud, ehkki kõigil asjast huvitatud isikutel oli

võimalik KSH suunata ka enda ettepanekute alusel nende küsimuste lahendamiseni, mis

võinuks asjassepuutuvalt mõjutada tulemust, siis on etteheide põhjendamatu.

KSH koostajad pidid arvestama, et nende tegevuse üle teostatakse spetsialistide poolt

järelvalvet. Kuna kaebajad viitasid, et KSH ja KMH vahel on suur erinevus ja seda seotult

Küdema laevatatavuse küsimuses talvel, siis kokkuvõttes neid erinevusi siiski ei esinenud.

KSH-d ei saanud mõista ka nii, et DP ei avalda mõju keskkonnale. Seega ei saa need KSH

järeldused viidata kallutatusele või planeerimise vigadele.

Seega kaebaja viidatud kahtlused, ei saanud kaasa tuua sisult ebaõiget planeerimisotsust, so

DP-d. Käesolevalt ei ole tegemist olukorraga, et DP menetluses oleks selle kehtestamise ja

menetlemise reegleid rikutud, mis võiks viidata kahtlusele, kas oldi erapoolikud või mitte.

Puudub alus tunnistada DP kaebajate poolt toodud KSH sisuga seotud väidetavate

probleemidega seoses õigusvastaseks.

Ajalooliselt välja kujunenud usaldamatust valla suhtes seotult sadamate planeerimisega toob

vältimatult kaasa probleeme, need kanduvad üle ka siia menetlusse. Ent seda võib põhjustada

ka asjaolu, et kaebajad on teinud ise olulisi ekslikke oletusi ja esitanud need käesolevalt

kohtule tõe pähe, mis kahtlemata sunnivad ka kohut tegelema paljude küsimuste ja ajaloolise

tausta uurimisega, ent kohus on selle olukorraga nüüdseks tuttav ja mõistab, millest tulenevalt

võisid kaebajad need põhjused esile tuua. Oluline on siinkohal kohtu järeldus, et nn kallutatust

ei kinnita asjaolu, et programmi osas justkui sai teha ettepanekuid ka kolmas isik vms.

Kohtule ei nähtu ka käesoleval hetkel, et midagi olulist oleks jäänud kaebajatel menetluses

esitamata. Kaebajate seisukoht, et tegemist on arendajast eraisiku ärihuvide põhjendamatu

eelistamisega avalikele huvidele, on siiski tema subjekiivne seisukoht ja ei saa olla aluseks

õiguspäraseks osutunud DP kehtetuks tunnistamisele. Sadama rajamine avaliku huvi vastu ei

kõnele. Ebaõige on seetõttu kaebajate seisukoht, et KSH aruande koostajal puudus selle

koostamiseks KeHJS järgi pädevus. Ka ei olnud KeHJS § 39 lg 3 p 4 kohaselt järelevalvajal

takistust mitte kiita KSH programmi heaks. Aruanne on koostatud KSH programmist

lähtudes.

Vastavalt KeHJS §-le 38 on KSH üle järelevalve teostajaks eeldatava piiriülese

keskkonnamõju korral Keskkonnaministeerium ja muudel juhtudel Keskkonnaamet,

järelevalvaja ülesandeks on muuhulgas eksperdi KeHJS § 34 lg-s 3 nimetatud nõuetele

vastavuse hindamine. Käesoleval juhul on järelevalvaja lugenud eksperdile sätestatud nõuded

täidetuks ning kohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale

Veel leiavad kaebajad, et DP piiriülese mõju olemasolu küsimusest tekkivalt tuleb

kontrollida järelevalve pädevust.

17

Kaebajd leiavad nimelt, et KSH koostamise üle oleks pidanud teostama järelevalvet KKM,

mitte KKA.

Kohus siinkohal leiab, et tegemist ei ole juhtumiga, mil tekiks põhjendatut kahtlus olises

keskonnamõjus, mille nimetavad kaebajad. KMH, mis teostati varasemalt, märgib kaebajate

arvates ära, et naftalaik võib õlireostuse korral jõuda Rootsi ja Soome randa, ent kohus juhib

tähelepanu, et seal on märgitud tõenäosuseks 1-5% . Tgelikkuses on peale märgitud KMH-d

juba praegu võetud tarvitusele seotult sadama tegevusega ajakohane reostustõrjetehnika ja

selle nimetab ära KSH ja seda kinnitavad nii vald kui ka kolmas isik. KSH-d ja KMH-d ei saa

selliselt võrrelda, kuna KSH käsitleb hilisemat olukorda. Tehnika on mõeldud nii Küdeme

lahes kui ka

avamerel tegutsemiseks. KSH märgib lisaks ka veel võimalusi

leevendusmeetmeteks, sellise nn piiriülese juhtumi tõenäosus hinnatakse madalaks. KKM-le

on esitatud teavet, KSH-s nimetatakse lk 9-17 protessikirjeldus.

Kohus leiab, et kuna planeeringu elluviimisel ei teki ühtegi KeHJS §-s 5 määratletud olulist

keskkonnamõju, siis on KSH aruandes käsitletud mõjud lokaalse iseloomuga.

Küdeme lahest reostuse väljapääs on tulenevalt looduslikest oludest takistatud.

Keskkonnamõjude omavahelisi seoseid käsitleb KSH aruanne ja KeHJS (§ 46 lg 1) mõistab

piiriülese keskkonnamõju all riigipiiri ületavat olulist (keskkonna)mõju, mitte kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumi piiri ületavat (keskkonna)mõju, mistõttu ei pea KSH aruanne

piiriülest võimalikku mõju teistmoodi ka kajastama.

Tehtud on siiski täiendav kontroll ja modelleeritud, et naftalaigu killunemisel võib see jõuda

nt Hiiumaani erandlikes olukordades.

Kuna kohtu arvates mõistetakse KehJS § 5 sätestatud olukorda märksa tõsisemate

juhtumitena, siis jääb kohus seisukohale, et rikkumist siinkohal ei esine.

Vastavalt KeHJS §-le 38 on KSH üle järelevalve teostajaks eeldatava piiriülese

keskkonnamõju korral Keskkonnaministeerium ja muudel juhtudel Keskkonnaamet.

Kaebaja on nimetanud planeerignuveaks ka seda, justkui hoopiski Tehnilise Järelevalveameti

luba oli vajalik.

Kohus siinkohal rõhutab, et kui juba varasema ja käesoleva planeeringu alusel on saanud

kinnituse, et merre saab ehitada ainult sadamaehitisi ja et kaid on juba rajatud, neid ei rajata

ega muudeta, siis Tehnilise Järelevalveameti luba ei ole vajalik.

Nähtuvalt PlanS § 161 lg-st 3 on seadusandja andnud riiki esindavale Tehnilise Järelevalve

Ametile õiguse keelduda loa andmisest veekogusse ehitist kavandava planeeringu

vastuvõtmiseks, kui see on vastuolus avaliku huviga, sealjuures keskkonnakaitse nõuetega

(PlanS§ 161 lg 3 p 2). Keskkonnakaitse nõuetega vastavuses oli kinnitatud vee-erikasutusloa

andmine. Ent käesoleva DP alusel vette ehitamist ei kavandata, seega kaldal toimuvate

tegevuste raames neid mõjusid ei eeldata. Kaebajate viited ja selgitused vette ehitamisest on

asjakohatud ega ole tõendatud.

15. Kuivõrd kaebajad on nimetanud ära menetluslike vigade esinemist, siis nähtub, et seotult

isikute kaasamise või pädevusküsmustega neid eeltoodud põhjustel ei kaasnenud.

16. Kohus ei nõustu kaebajatega, justkui ei oleks sadama kasutusviisi põhjendused

äratuntavad, sadama kasutuselevõtt on võimatu ja see pole ka vajalik. DP on kaebajate

arvates kahjulike mõjutustega ja esineb vastuolu arengukavadega. Kaebajad ei ole mõistnud,

mida tegelikult kavandatakse. Kaebajd ei näe, et oleksid hinnatud sotsiaalmajanduslikke

aspekte ja tagajärgi.

17.1. Kohtu arvates on kaebajad ületähtsustanud küsimuse tööhõivest. Sadama arendamisel

on senist maakasutust arvestades asjakohane viidata võimalusele kasutada senisest rohkem

kohalikku või naabruskonna tööjõudu. Sadamal on huvi laieneda ja vallal on huvi leida selle

tegevuse tulemusel väljundeid, mis olid tema ette kerkinud ja mida nimetatakse ära ka valda

puudutavates (arengu)kavades. Tööhõive suureneb otsese ehitamisega seotult ehitusplatsil ja

lisaks ka teenuste osutamisega; töötajate viibimine kohapeal ehitamise ajal pakub ajutiselt

18

kohalikele elanikele võimaluse tegeleda majutuse ja toitlustusega. Kavandatud tegevuse

positiivseks küljeks loetakse, et sadama kasutusotstarbe muutmisega reisisadamast

kaubasadamaks võimaldab Saaremaa huvides luua erinevates sektorites lisatööd ca 250

inimesele. Viimast tuleb mõista saabuvat pikaajalise positiivse mõjuga eesmärki.

KSH aruanne (toimiku IV kd) märkides ära kavandatud tegevuse alternatiive nimetab ära

alternatiiv 2 all, et sadama kasutusotstarve muutub, st hinnatakse kaubasadamana

tegutsemist. Samuti märgitakse, et valda oleks otstarbekas rajada saekaater, pelletitehas,

bioenergiajaam ja laiendada sadamat ja lähiümbrust kaubavedudeks; hinnatakse saekaatri,

pelletitehase ja bioenergia ehitamise omavahelisi eelistusi ja saabuvaid positiivseid või

negatiivseid momente. Leitakse, et naabruses asuvate kinnisvara väärtust rajatav kaubasadam

ei mõjutaks oluliselt. Sadama arendus eeldab müra ja tihenevat liikluskoormust. Samas tekib

töökohti, see võib kaudselt kergitada kinnisvara hinda. Transpordi osas leiatakse, et sadama

mõjud muudavad olukorda märkimisväärselt. Sadamat külastavate laevade arv tõuseb 1-2

laevani nädalas ja kasvab veoautode hulk Mustjala- Ninase mnt kuni 50-ni ööpäevas.

Müratase ja õhureostus tõuseb, kuid ka need muutused on marginaalsed nii keskkonnale kui

ka ümberkaudsetele elanikele, nähtub, et kulumatiivseid mõjusid ei esine muude ettevõtete

tegevusest. Sadama kasutuselevõtul aga väheneks mandrivaheline autotransport ja väheneks

raskeveokite osakaal Saaremaa teedel; sadama eeliseks on, et see tagab jäävaba liikumise.

Võrdluses Roomassaarega leitakse, et see sadam on jääolude tõttu suletud 120 päeva aastas.

Seega nähtub, et kui sadama avada kaubalaevadele, siis see võimaldab tootmise arendamist ja

uute töökohatde teket. Kuna hinnati mõjusid, siis kokkuvõtvalt leiti, et Sotsiaalministri

04.03.02 määrusega nr 42 kehtestatud normatasemete nõuded on täidetud, ent mürataseme

ekraanide otstarbekama paigaldamise asukoha mõttes saab vajadusel otsustada lõplikult

sadama ekspluatatsioonil. Analüüs hõlmas ka Taga-Kuuli kinnistut. Täpsem keskkonna

mürauuring tuleks teha peale tööstusala tegevuste määratlemise. Õhukvaliteedi osas hinnati

seda teede seisukohalt (katted) ja nähti võimalusi kiirusepiirnguteks. Kuna laaditakse

puistekaupu, siis sellel tegevusel on võimalik võtta kasutusele ettevaatusabinõud, meetodid ja

parim võimalik tehnoloogia, mis minimeerib tolmu teket. Territooriumil on ka kõrghaljastus,

mis takistab tolmu levikut naaberkruntidele. Hinnati mõju õhukvaliteedile ja koguste,

tolmuallikate baasil saadud andmed näitavad, et ei ületata puidutolmu ja vääveldioksiidi

tekkimisest ja levimisest õigusaktidega seatud normtasemeid. Mõju on hinnatud ka

jäätmekäitluse osas, st jäätmekäitluse erinevate tegevuste valdkonnas ja hinnatakse ka

kaubagruppide keskkonnamõju (KSH aruande p 4.1.4), mis nimetab, et kuigi kavandatud on

tegevust sega-ja puistekaupadega, ei ole need looduses ohlikud ja ka avarii korral saab kohus

järeldada, on need kiiresti pinnasest /veest eemaldatavad. Veeremi, freesasfalti ning

paekivitooteid pidades inertseteks, järeldati, et ka need keskkonnale ohtu ei kujuta; soola

transporditakse aga ilmastikukindlates pakendites.

Seega ei nähtu eeltoodust otselt ohumärke, et need hinnagud oleksid paikapidamatud.

Kuna toimub puidu vedu, siis uuriti ka saeveskisse ja ladustamisele kuuluva puiduga

kaasnevate kahjulike putukate mõju lähiümbruse metsadele ja hinnati võimalust, et

ümbruskonna metsad võivad ladustatud puitu kahjustada, mistõttu arvestati , et metsamaterjali

ekspordiks võib tekkid probleeme, kui väljavedu ei ole võimalik koheselt peale raiet, ent

siiski leiti, et koorimata metsamaterjali ladustamine sadamas selle lähikonna kasvavaid metsi

ei ohusta. Viimast on põhistatud täpsemalt, miks tehti järeldus ja nähtub, et kui on tegemist

kasvava terve metsaga, siis see ei nakatu, ent haigestunud mets hävib sõltumata ümbritsevast

tegevusest. Hinnates merekeskkonnale saabuvaid mõjusid leiti, et aktiivsuse suurenemine

toob kaasa õlireostuse ja muu toksilise ainest tuleneva ohu, ent see oht seondub kõigi

sadamatega ja kuna sadamad on kohustatud välja töötama avariilise reostuse kõrvaldamise

plaanid ja kooskõlastama need KKI-ga, siis on asi kontrolli all.

19

Kalaliigid

on

kaitstud

olemasolevate

kaitsealadega,

siis

pikaajalisi

täiendavaid

kaitsemeetmeid ei ole vaja kasutusele võtta (p 4.2 aruandes). Kuna ei tehta süvendustöid ja ka

kaisid ei ehitata ümber, siis kahjulikke mõjutusi ei ole ette näha. Kuna kalapüük võib toimuda

ka Küdeme lahes, siis lestapüügikohtade osas oleks vajalik kohad tähistada ja vastavalt

suunata laevaliiklus. Seega kokkuvõttes ei nähta olulist mõju kalastikule ja ei mõjutata

kalapüüki. Mõju osas hüljestele leitakse, et seni oli laevaliiklus sedavõrd hõre, et häiriv mõju

loomadele praktiliselt puudus. Sadam ise hülgeid ei ohusta, kuna loomad sadama piirkonda ei

satu, suvised lesilad jäävad kaugele ja ka tavaolukorras muudel laevaliiklusteedel valitseb

sama olukord. Laiendatud tegevusel on olemas õlireostuse risk senisest suurem, sj kui laev

jookseb karile. Ent antud piirkonnas karide oht on vähene, probleem puudutab juba ka

meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid, seega on see kontrollitav teiste lubade raames

ja nõuete mittetäitmisel tegutseda ei lubata.

Laevaliikluse intensiivistumine toob kaasa müra häirivat mõju, seda pole spetsiaalselt uuritud

/Läänemerel/, ent laevaliiklus jääb kaugele ning neid ei ohusta liiklusmüra. Sigimisperioodil

peaksid loomad sattuma sinna harva, kui tekib rüsijää, on võimalik, et suured laevad ei suuda

kiirelt kurssi muuta. Riskifaktorid hinnatakse juhuslikuks ja ebaoluliseks.

Põhjaelustiku mõjusid võib esineda laevaõnnetuste korral ja mõjud on liigispetsiifilised.

Sadama rajamisel juba soetatud kvaliteetne reostustõrjetehnika tagavad reostuse kiire

lokaliseerimise ja likvideerimise. Kuid kui reostus tekib, siis on oht kaldalähedastel

piirkondadel.

Linnustiku mõju osas oli arvestatud , et tegemist on ühe parema linnualaga, moodustatud on

nii linnu-kui ka loodushoiualad, on arvestatud Natura –alaga. Kuna juba kruiisisadama

rajamisega kaasnesid mitmete lubade väljastamised (vee erikasutusluba), siis fikseeriti

vajadus seirete teostamiseks. 2006-2010 on liikluskoormus olnud vähene ja seetõttu

märkimisväärset mõju ei täheldatud. Endiselt jääb õlireostuse oht ja tekib mõju laevade

liikumisest talveperiodil. Laevaliiklustee iseenesest võimaldab aga lindudele igal ajal

toitumise (ka jäätunud lahe korral, kui laevatee on lahti). Tehakse võrdlus teiste aktiivselt

tegutsema hakanud kaubasadamatega, mis võimaldab järeldada, et laevade liikumine madala

kiirusel siiski ei sea ohtu linde ja loomi. Laevade aktiivne liiklus ei ole avaldanud nt mõju

Paldiskis ja mujal. Mõju hindamiseks koostati analüüs ja uuriti sadama võimalikku mõju

Küdema IBA/Natura-ala EL Linudirektiivi I Lisa liikidele ja arvukamatele peatujatele. Seega

on mõeldud siinkohal kõiki linde. Koos mõju vältimise ja vähendamise meetmetega leiti, et

kahju võib tekkida õlireostuse korral, samas märgiti, et laevateede lähedus on juba riskiks,

seega Saaremaa sadam saab ära hoida temast tulenevad riskid ja teised laevad peavad seda

tegema ise. Saaremaa sadamal on õlireostuse tegevuskava, ta on varustatud parima tehnikga

töödeks õlireostuse korral, ka muu jäätmete sattumine merre on reguleeritav muude lubade

raames ja kiirusepiirangud on liikumisteedel oluliseks meetmeks.

Väärtuslikeks peetav Laidu saar, lahe idaosa, lahesuue on aga juba kaitsud

kaitsekorralduskavaga ja Laidu saare pesitsusaegadest saab vajalikku tegevuse piirangu

teavet, kuna kaitsekorralduskavast tulenevalt teatatakse kõigile liiklejatele piirangutest

liikumisel.

Naftareostuse leviku osas on tehtud modelleeringud ja nähtub, et lokaalne oht jääb lahe

piiresse, oht tuleneb, kui õlilaik killustub, ent ka selle liikumine piirneb Eesti rannikualaga, so

võimalus reostuse jõudmiseks Hiiumaani. Jääkatte ja rüsijää osas leitakse, et laevaliiklust

segab see vaid vähesel määral, kui on vaja lahti hoida laevakanalit, siis see on võimalik, kuid

rüsijää oht on minimaalne.

Seega ei nähtu kohtule, et midagi olulist oleks jäänud märkimata, kuivõrd KSH hindab

täpsemalt ka ehitustööde, äritegevuse ning transpordi mõju kaitsealustele taimeliikidele.

Kuna ka sadama maa-alal asub kaitselaluseid taimeliike, siis need on planeeringulahenduste

kaudu kaitsud. Lindudel on võime ohu korral eemalduda, taimeliikide osas on ka juba

20

varasema planeeringuga tagatud sadamale kuuluvatel maa-aladel nende kaitse, mujal tuleb

järgida kaitsekordi.

Kaupade ladustamine toimub laoplatsidel, mis peavad vastama nõuetele, kuid kaidel ei toimu

ladustamist, vajadusel kaupa ladustada tehakse seda kaidest 700 m eemal (spetsiaalses

hoones või platsil). Laevale laadimise keskkonnarisk kavandatud kaupade osas on võrreldes

nafta, vanametalli jms kaubaga väiksem.

Naftatõrjevarustuse kohta täpsemad andmed on esitatud KSH aruandes (lk 145). Müra tuleb

hajutada ja see on võimalik, kui tegevuse ajad on reguleeritud. Taga-Kuuli kinnistu kaitseks

saab paigalda kaitsekraani (kaardimaterjalil tähistatud). Müratasemete ületamisel või

häiringute korral saavad rakenduda leevendavad meetmed, saab paluda ka tegevuse peatamist.

Autotranspordi liikumine seatakse nii, et juba sadama omal algatusel taimede kaitse säiliks.

17.2. Arengukavad ja varasemad planeeringud.

Mustajala vallavolikogu kehtestas 15.07.03 otsusega nr 16 Ninase ps üldplaneeringu.

15.01.04 kiideti heaks KMH aruanne. Mustajala vallavolikogu Ninase ps üldplaneering oli

uuesti kehtestatud otsusega nr 7 ja 28.01.04 otsusega kehtestati Mustajala vallas Ninase külas

Saaremaa sadama DP. 19.02.04 andis Mustjala vallavalitsus AS-le Tallinna Sadam ehitusloa

nr 58, et rajada sadama infrastruktuur Ninase külas Mustajala vallas. Vallavolikogu üld-ja

detailplaneeringute kehtestamise otsused ja ehitusluba on jõusolevad haldusaktid. 15.03.04

väljastati vee erikasutusluba kruiisilaevade kai rajamiseks.

Seega ei saa väita, justkui puudunuks vajadus sadama järgi antud kohas ja ehkki sadama

asukoha valik kulges vaevaliselt, nähtub, et kolmandale iskule ei ole etteheidetav, et just tema

on sadama rajamiseks teinud kulutusi ja soovib selle edasist arengut. Saaremaa sadam on

tegutsev sadam, ta on tegutsenud kruiisisadamana ja kohtule ei nähtu, et sadam ei suudaks

täita sadama funktsioone. Planeeringu seisukohalt ei ole asjakohased kaebajate need

järeldused, mille kohaselt oleks justkui sadam edutu.. Ka kohtuistungil selgitati, et kui kaisid

ja vette ehitamist ei toimu, siis neid mõjutusi ei peagi planeering käsiltme, see pole kava

puudus ega motiveerimisviga. Üheks võimaluseks neid eesmärke ellu viia on koostada DP,

milles leitakse lahendused, st kas ja mida on võimalik rajada ja ehitada maismaale. Nende

kaud saabki küsimusele, miks antud kohas soovitakse tegevust laiendada, st on esitatud

kaebajatele vajalikud vastused.

Tähelepanuta ei saa jätta, et sadama maa-alale jäävad tootmismaaks ettenähtud krundid,

mistõttu kohus siinkohal koheselt nimetab, et juba sellest tulenevalt ei saanud tekkida ühelgi

isikul õigustatud ootust, et nende kinnistute omanik neid kunagi kunagi kasutusele ei võta.

Missugust tootmistegevust antud kinnistutel arendada, see otsustatakse igal konkreetsel

juhtumil ja antud juhul valis Tallinna Sadama AS selleks võimaluseks arendada kinnistutel

tegevust, mis toetab soovi tegutseda kaubasadamana ja arendada lisaks tootmistegevust, st

luua lisavõimalus ka kohalikule ettevõtlusele. Kavandatu kohaselt ei takista üks eraettevõtlust

teiste isikute eraettevõtlust. DP-d kehtestav otsus ja selle juurde kuuluv alusmaterjal sellist

soovi kinnitab ja mitte vastupidi.

17.3. Kaebajad leiavad, et kavatsus kasutada reisisadamat lisaks veel ka kaubasadamana ei ole

õiguspäraselt võimalik. Kaebajad on seisukohal, et planeeringu pealkirjast ja vaidlusalusest

otsusest ning selle alusmaterjalidest ei selgu DP-st kavandatud tegevuse maht ja seda

varjatakse teadlikult. Kaebajad on märkinud, et sadama objekt ei vasta planeeringu

pealkirjale. Kaebajad leiavad, et seda ebaselgust ei kõrvaldada ka lisatud joonised, plaani ja

kaardimaterjal. Kohus sellist seisukohta ei jaga ning kohtule ei nähtu, et planeeringus on

midagi nn teadvalt välja jäetud. Kaebajad kahtlustasid, et midagi ehitatakse vette. See, mis on

välja jäetud, ei kuulu aga loogiliselt planeerimisele ja rajamisele ning kohtule ei nähtu, et DP-

ga varjatakse mingi objekti rajamist nt vette. See ei oleks ka võimalik, kui on nimetatud, et

rajatakse tööstuspark ja teedevõrk, laoehitised jms, mis võimaldavad sadamat kasutada

hilisemalt kaubasadamana ja jätkata tegevust kruiisisadamana.

21

17.4. Kuivõrd kaebuse esitajad on ekslikult arvanud, et hakatakse ehitama ka merre ehk vee-

alal ja see niimoodi ei ole, siis on kaebajad esitanud mitmeid ekslikke eeldusi ja teinud

selliselt ekslikke järeldusi.

Saaremaa sadama DP KSH aruandes ja vaidlusaluses otsuses on kavandatud tegevust

iseloomustatud nii lühiajaliste kui ka pikaajalistele mõjutuste kaudu. Sellest tulenevalt ei

nõustu kohus nende kaebajate väidetega, milles arutletakse, justkui kaasneks sadamale

lisafunktsiooni andmine vaid negatiivsete tagajärgedega, mille kaebajad mitmes kaebuse

alajaotuses eraldi ära nimetavad. Nt toovad kaebajad esile, et ainuüksi kaubavoogude

ümbersuunamine tooks kaasa hoopiski töötuse või et see suurendab liikluskoormust ja

üldplaanus toob kaasa keskkonnasaastet. Kohus niimoodi ei saa arutleda, sest nii DP otsus

kui ka KSH-d ei saa tõlegebndada nö jupiti. Tootmise vajadusel liikluskoormus loogiliselt

kasvab saare mistahes osas, ent ühe konkreetse DP eesmärgiks ei olegi töötuse likvideerimine

või liikluse ümbersuunamine, jaotamine jms. Juhul, kui majandustegvus elevaneb ja kaupa

saab vedada ning Saaremaa ei ütle ära talle pakutavatest kaupadest, on ekspori-impordi

huvides ka üldine liikluskoormuse kasv. Nähtuvalt KSH –s märgitud mürauuringutest ei ületa

konkreetse DP realiseerimisega kaasnev müra eelduslikult õigusaktidega lubatud

müratasemeid ei sadama maa-alal ega ka mujal. Lühiajaliselt võib see seoses ehitustöödega

toimuda, kuid sellist müra tuleb puudutatud isikutel seoses ehitustöödega igal pool

paratamatult taluda. Osaliselt prognoosimatu liikluskoormuse korral on tavaliselt võimalik

võtta kasutusele konkreetsed meetmed siis, kui prognoosid ei ole piisavalt täpsed. Kauba

laadimisel laevale ja maha kasvab liikluskoormus. Liiklust suunavad muud korralduslikud

vahendid on kasutusele võetud ja tegevuse saab katkestada, kui norme ületatakse. Juhul, kui

aga sadama praeguses asukohas ja piirkonnas vastavate müraprognooside täpsus jääkski

küsitavaks (mida kohus hetkel ei leia), on kasutusele võetud mitmed meetmed sadama

piirkonnas, mida üldteadaolevalt kasutatakse kõigi üldkasutatavate teede-ja trasside puhul. Nii

näeb käesolev DP ette vajadusel müratõkkeseina rajamise kahte asukohta. Müratõkkeseina

üks võimalik asukoht on planeeringulahenduse kohaselt Saaremaa sadama maaüksusel

(48301:001:0279) ning see asub Taga-Kuuli maaüksuse lähedal, so teisel pool riigimaanteed.

Üle selle seina ei ole takistatud ühegi kinnistu pealt vaade merele. J.K.i esindjast võis aru

saada, et takistatud on kaebaja vaade merele. Kui see ka nii oleks, ei viita see kuidagi õiguste

rikkumisele määral, mis võiks planeeringut takistada. Privaatsuse küsimust ei ole kaebaja ise

küll püstitanud, ent kui see nii oleks, ei esineks ka J.K.i elamu asukohas olukorda, mil

puutumatu loodus kinnistute juures kaoks. Kohus etteruttavalt nimetab, et kuna Saaremaa

sadama maaüksus on Taga-Kuuli maaüksusega piirneval alal teisel pool riigimaanteed

ligikaudu 5 m Taga-Kuuli maaüksusest kõrgem, puudub Taga-Kuuli maaüksuselt merevaade

üle Saaremaa sadama maaüksuse ning lisaks jääksid merevaatele ette olemasolevad kasvavad

puud. Muude isikute poolt ei ole tehtud planeeringule etteheidet nn vaadete varjamisest ja

kohtule ka ei nähtu, et DP-st tulenevaks mõjuks oleks võimalus varjata kellegi päikesevalgust.

Need on kaebustes esile toodud liialdused ja eksitasid kohut. Vaateid on aga võimalik uurida

ja visuaalset pilti luua kasutades internetti (Google maps). Kui müratõkkeseina rajamine

Saaremaa sadama maaüksusele osutub vajalikuks, ei saa see eeltoodu tõttu (kõrguste vahe)

varjata vaadet merele Taga-Kuuli maaüksuselt, ent sellise tõkke paigaldamine on võimalik.

Omanike vahel on võimalik ka teistsuguse lahenduse leidmine, kui see osutuks tõesti

vajalikuks. Kui sellise seina rajamine on paljude teiste isikute huvidega kooskõlas ja aitab

tõkestada müra, siis see sein ka rajatakse. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud aga

riigimaantee ja Tongrite (48301:001:0027) ja Janne (48301:001:0224) maaüksuse vahele

müratõkkeseina. Võimalik müratõkkesein ei saa seetõttu sulgeda ka pääsu riigimaantelt J.K.

poolt nimetatud temale kuuluvatel maaüksustel. Teine võimalik müratõkkeseina asukoht on

detailplaneeringu

kohaselt

sadama

parkla

(48301:001:0286),

sadama

tankla

(48301:001:0285) ja Ninasemaa (48301:001:0284) kinnistutel ja asub Taga-Kuuli maaüksuse

22

suhtes sisemaa pool. Ka kõnealune müratõkkesein ei saa kuidagi sulgeda pääsu riigimaanteelt

Tongrite (48301:001:0027) või Janne (48301:001:0224) maaüksusele, kuna ei jää

riigimaantee ja nimetatud maaüksuste vahele. Ka see müratõkkesein ei saaks takistada

merevaadet Taga-Kuuli maaüksuselt, kui see on J.K.i poolt märgitud tema huviks.

17.5. Seotult liiklusega Mustajala vallas sadama piirkonnas tuleb esile tuua, et samas on ette

nähtud ka valla tee rajamine, seda reguleerib juba varasemast Mustjala valla üldplaneering,

milles see on ette nähtud kasutamiseks kohaliku teena. Valla tee asukohta on valla

üldplaneeringuga võrreldes täpsustatud DP-ga, mida käesolevas haldusasjas puudutatud

detailplaneering üksnes kordab. Seega ei saa rikkuda kellegi õigusi ja huvisid valla tee

kasutuselevõtt käesoleva DP tegevuse käigus. Valla teelt võib tulla juurdepääs DP-ga

kavandatud krundile nr 16, vastavalt tähistavad planeeringus punast värvi nooled

detailplaneeringu põhijoonisel pääsu planeeritud kruntidele. Milliseks kujuneb täpne

kruntidele mahasõidu asukoht, see selgub ehitusprojekti koostamise käigus ja vajadusel on

võimalik lõplikku lahendust ka vaidlustada. Valla tee rajamisel jätkub samuti Riigimaantee

kasutamine. Seega on võimalik sõidukite juurdepääs sadamasse kahte teed pidi, kuna muid

ettepanekuid ei ole esitatud. Kohtule ei nähtu eeltoodu põhjal, et seotult liiklusega oleks

planeerimismenetluses tehtud mürauuringutes teadlikult või tahtlikult vigu, mis tooksid kaasa

täiendvaid probleeme.

Kehtestatud DP-ga ei rikuta J.K. senist elukeskkonda või privaatsust määral, mis võiks olla

aluseks DP kehtetuks tunnistamiseks. DP kehtestamisel on kaebajate privaatsuse kaitsmisega

seotud küsimustega arvestatud. Käesoleva DP-ga kavandatava sadama laiendamisega

mõjutatakse kindlasti ka planeeringu lähialal liikuvate isikute arvu, ent ilmselt on

kruiisisadama olemasolul sellise nn häiringu välistamine võimatu.

Kui sadam võtaks vastu turismi-laevu maksimaalsel määral, siis võib mõista kaebajaid nii, et

see neid rahuldaks ning neid rahuldaks ka see, kui rajatakse veel teinegi kaubasadam Mustajal

valda.Kohtule on eeltoodu tõttu kaheldav, kas kaebajad on küsimuse õigesti lahti mõtestatnud.

Isegi kui leida, et planeeringuala suhtes kehtiv üldplaneering annab kaebajatele teatud

õiguspärase ootuse senise olukorra säilimisele, siis eelnevalt kohus märkis, et ka

üldplaneeringuga hõlmatud ala elanikud ei saa eeldada, et planeeringut kunagi ja üldse ei

muudeta või et olemsolevaid omanikule seni kuuluvaid kasutamata matükke ei võeta

kasutusele, sj tootmismaad. Seadusandja on sätestanud planeerimismenetluses võimalused,

millest nähtub, et ka ÜP- aegne olukord on muudetav. Sellest menetluskorrast tulenevad

isikutele õiguslikud tagatised ja õiguspärane ootus, et üldplaneeringuga loodud hüvede (ka

privaatsus elukohas) muutmine toimub ainult kõiki asjaolusid ja nende huve põhjalikult

kaaludes ehk dikstretsiooni õigesti teostades. Ainuüksi privaatsuse osaline vähenemine seoses

planeeringuga ettenähtud sadamahoone ja selle ümber kavandatu väljaarendamisega ei anna

alust kaebuse rahuldamiseks.

17.6. Viited isikute kinnisvara väärtuse langemisele ei ole usutavad, kuid J.K.ile on pakutud

tsiviilõiguslike võimaluste kasutamist, kui teisi lahendusi ei leidu.

Usutavam on vastustaja DP menetluses toodud ja eksperthinnangute järeldused ja väited, et

planeeringu realiseerimisel pikemas perspektiivis kinnisvara väärtus siiski võib pigem

suureneda, sest inimesed hakkavad pikemla perioodil kogunema sinna, kus valitseb neile

sobiv töökeskkond jms eelised. J.K.i omandiõigust riivatud ei ole, kui kinnistute omanikud

võtavad need kasutusele. Korrastamata ala korrastamine ja elanikele vajalike teenuste

lisandumine ei saa oluliselt vähendada vara väärtust, vaid pigem suurendab lähialade

kinnisvara väärtust, sest tänapäeva nõuetele vastav ka nn tööstuspark väikese

tehase/tootmishoone rajamisega ei too kaasa eriliselt riivavat visuaalset reostust. Kohtule ei

nähtu, et kui praeguseni valitsenud DP oleks täeil määral realiseeritud, tekiks oluline vahe.

Sadam on vältimatult sadam oma eeliste ja puudustega.

23

17.7. Kaebajad nimetasid korduvalt, et kuna kavandatud on lautri ehitamine, siis on tegemist

vette ehitamisega ja akvatoorium tuleb lugeda DP-ga hõlmatuks. Kohus seda seisukohta ei

jaga ja jääb juba eelnevalt märgitu juurde, et kui sadama veealal pole muudatusi kavas teha ja

ka lautrit ei ehitata, siis ei saa ehitamist kajastada ka veeala osas esitatud joonis-ja

plaanimaterjal. Sadama maa-ja veeala eraldi planeerida ei ole keelatud.

Kuigi kaebajad eeldavad, et tegutsemiseks kaubasadamana tuleb kaid ümber ehitada, nähtub,

et see väide ei tugine ühelgi tõendile. Vette ei ehitata, seega planeeringus märgitud sadama

kasutuselevõtt ei eelda kaide (täielikku) ümberehitamist, need on tehniliselt sobivad

kaubalaevade teenindamiseks.

17.8. Kohus ei nõustu kaebajatega, justkui ajaleheartiklile tuginedes saaks lahti selgitada

planeeringumaterjale.

Kuigi KSH nimetab ära juhtunu kruiisilaevaga „Lili Marleen „ mis ei saanud sadamas silduda

02.06.06.a. ja tugevate põhja ja loodetuultega“, siis viitab see vaid ühele juhtumile, mil võis

laeva sildumine olla raskendatud, ent KSH ei tee sellest järeldust, justkui oleks leidnud

kinnitust, et laevade sildumine on Saaremaa sadamas võimatu ja seda ka tulevikus, sj

kaubalaevadele. Kaebajad on sj ise kirjeldanud juhtumiga seotult asjaolusid, millest nähtub,

et sellisel juhul saavad laevad lahkuda ajutiselt kai nr 1 juurest ja ka kai nr 2 juurde. Seega

saab isegi eeltoodust järeldada, et kaide kasutamine eelmärgitud viisil on võimalik ja kaide

vahetamisega saab vältida probleeme, kui need tekivad. Kohtule ei nähtu, et spetsialistid

oleksid sellest pidanud järeldama, et kaid tuleb ümber ehitada või et ümberehitustööd kaide

juures oleksid vältimatud, mis tähendab ehitamist vette. Ka kohtuistungil leidsid kaebajad, et

antud konstruktsiooniga kaid ei saaks ümberehituseta teenindada kaubalaevu, mis annab neile

aluse väita, et hindamata on vee-alal tehtavate ehitustöödega kaasnevad keskkonnamõjud ja

kaebajad kahtlustavad, et see osa on teadlikult jäetud DP-st välja. Nagu nähtub, ei ole

kaebajatel alust seda väita ja puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kavandatud tegevus näeb

ette vette ehitamise.

17.9. Veel märkisid kaebajad, et kuna tegemist on tundliku piirkonnaga, kuna Küdema lahe

hoiuala (VV 27.07.06 määrus nr 176) näeb ette kaitsealused väärtused ja kinnitatud on

30.04.04 määruseg nr 178 ka Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri, alade tähtsust

kinnitab ka fakt, et need kuuluvad üle-euroopalise Natura 200 alade võrgustikku, siis viitavad

nad riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-12 ning leiavad, et kui sadama ala ja akvatooriumi ala

oleks eraldi planeeritav (millega kaebajad ei nõustu), siis avaldab sadama ala planeering

koostoimes sadama vee-ala planeeringuga mõju Natura võrgustiku alale, mistõttu tuli hinnata

terviklikult kõiki projekte. Kaebajad viitvad ka EIK otsusele C-179/06 ja leiavad, et hindamise

aluseks ei ole mitte veendumus, et kava avaldab alale olulist mõju, vaid piisavaks on sellise

riski võimalus. Sadamakaide ümberehitus võib aga kahjustada Küdema lahe hoiuala kaitse–

eesmärke. Kohus kordab, et kui kaisid ei ehitata, ei saa tekkida märgitud probleemi.

17.10. Kaebajad leiavad, et õlireostuse/prügiga seonduvas osas on aga kruiisisadama KMH-s

ja kaubasadama KSH-s erinevad seisukohad. Kaebajad loevad, et tegemist on olulise

menetlusveaga, sest ei hinnata kaide ümberehitamisega seotud mõjusid keskkonnale.

Kohus veelkord kordab, et kui akvatooriumis ehitustöid ei pea tegema, siis nende tegemist ei

saa planeeringus kajastada ning see on märgitud ka detailplaneeringu seletuskirja p 3 kaudu

„Üldplaneeringu

põhilahenduse

muutmise

põhjendus“

lk

12

(alt

teine

lõik).

Tegevusvaldkonna laiendamine võimaldab sadamat keskkonnasäästlikult arendada ning

rajatud kaid ja sadama infrastruktuur annavad võimaluse kasutada sadamat lisaks

kaubasadamana, samas ei ole ole vajadust lisaehitiste püstitamiseks mere-alale. Kolmas isik ja

vastustaja on selgitanud õigesti, et kaebajate väide kaebuste punktides 4.2.2.1. olemasoleva

kai kaubaveoks kasutamiseks sobimatusest ja ümberehitamise vajadusest põhineb tõepoolest

kaebustele lisatud anonüümsest kommentaarist Eesti Päevalehe elektroonilises väljaandes, ent

kommentaari

ei

saa

käsitleda

asjatundja

arvamusena

ja

tõendina

ehitustööde

24

möödapääsmatusest. Artikkel Eesti Päevalehes (2009. aprillis Sven Ratassepa avaldus) kai

sobimatusest kaubaveoks ja ehitustööde vajalikkusest (kaebajate tõlgendus), ei ole samuti

tõendiks, ning on teadmata, kuivõrd täpselt artikli autor asjaolusid kajastab, ent sealt ei saaks

järeldada, et Saaremaa sadama kaid oleksid kaubaveoks ja laadimiseks põhimõtteliselt

sobimatud. KSH-s kruiisilaeva „Lili Marleen“ sildumisprobleemide kohta avaldatust ei saa

järeldada, justkui oleks Saaremaa sadamat külastanud arvukalt kruiisilaevu ja oleksid tekkinud

pidevalt probleemid. Kaebajad on ise kinnitanud, et kruiisilaevad on saarele toimetanud turiste

ja ehkki see on maksimaalselt plaanitust väiksem, ongi kõnealune laev ainsana olnud hädas

sildumisega, kuid see ei saa viia järelduseni, et sadam ei toimi ja et sadamarajatiste

ümberehitamine on vajalik. Kui see nii oleks, saanuks sadam seda teha juba eelmise DP ja

KMH alusel. Seega nähtub, et kui ehitustöid ei tehta, siis ei avaldu ka neid nimetatud mõjusid

keskkonnale, seetõttu keskkonna negatiivseid mõjusid ei saanudki kaebajate soovitud viisil nn

analüüsi puudutava dokumendina välja tuua.

Ühtlasi ongi märgitud nii DP otsuses kui ka KSH-s selliste kahjulike mõjude puudumist,

mistõttu ehitamine on võimalik.

17.11. Koostatud KSH aruandes leitakse, et detailplaneeringu realiseerimine ei ohusta Natura

2000 ala, Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist ega ala terviklikkuse

säilitamist. Detailplaneeringu realiseerimise mõju on KSH aruandest tulenevalt sarnane

olukorrale, kus säiliks olemasolev olukord 8 – 10 a jooksul. KSH aruande käsitlemisel

detailplaneeringu seletuskirjas (lk 13) märgitakse vastavalt, et kaubasadama lisasihtotstarbe

lisandumisega ei ole detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus leitud

olulisi mõjusid, millised tooksid planeeringu elluviimisel eeldatavalt kaasa olulise mõju

tegevuskoha keskkonnataluvusele või põhjustaksid keskkonnas pöördumatuid muutusi või

seaksid ohtu inimeste tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara. Kõigi võimalike negatiivsete

mõjude leevendamise ja vältimise meetmete rakendamisel ning seadusandluse järgimisel võib

öelda, et Saaremaa sadama kasutusotstarbe muutmisel reisisadamast kauba- ja reisisadamaks

ei ole mõju keskkonnale oluline ning on tagatud Küdema hoiuala terviklikkus ning kaitse-

eesmärkide täitmine. Need seisukohad on ka detailplaneeringu seletuskirjas p 13 lk-d 35 – 39

märgitud ning seega on käsitletud detailplaneeringu realiseerimisega seotud negatiivse

keskkonnamõju riski vältimise ning leevendamise meetmeid. Laevaliiklus Saaremaa sadamas

kaubaveo lubamisel keskkonnale oluliselt koormavamaks ei muutu. Usutav ja loogiline on

tehtud järeldus ka siis, kui arvestada, et toodud näited teiste sadamate tegevuse kohta

kinnitavad sedasama. Koostatud ja Keskkonnaameti poolt heakskiidetud KSH aruandes on

seega leitud, et detailplaneeringu realiseerimise mõju keskkonnale ei ole märkimisväärselt

suurem võrreldes enne detailplaneeringu kehtestamist valitsenud olukorraga, arvestatud on

KSH aruandes tehtud ettepanekuid negatiivset keskkonnamõju ärahoidvate ning leevendavate

meetmete rakendamiseks.

17.12.Sadama opereerimine on tehniliselt võimalik ning keskkonnakaalutlusi arvesse võttes

lubatud sadamat külastada oluliselt suuremal kruiisilaevade hulgal, ent kui neid ei saabu, on

võimalik võtta vastu muid laevu. Laevad ei saabu ühel ja samal ajal, kaide kasutusest

probleeme ei teki.

17.13. Väited sellest, et DP realiseerimisel algab ehitustegevus ja see häirib senist rahulikku

elukeskkonda, on tõene, sest igasugune ehitustegevus võib teisi häirida, ent ehitustegevusega

kaasnevad vältimatult ajutiselt müra, tolmu, vibratsiooni jms nähtude teke. DP –st keeldumist

ei saa vald nende ajutiste mõjude tekkimisega põhjendada. Puhkepiirkonna mainet ei saa

kahjustada omanike poolt alustatud ehitustegevus ja selle ajutised mõjud. Ehitiste rajamine

eeldab ka veoste vedamist. Arusaamatuteks jäävad selles kontekstis kaebajate väited, justkui

peale planeeritavate tegevuste alustamist ei ole puhkepiirkonna kahjustatud mainet võimalik

taastada, mistõttu „kaotavad piirkonna arendamise (loodusturism) ja kinnisvarasse

investeerinud inimesed üle kogu Eesti suure osa oma vara väärtusest“. Kohtule nähtub, et

25

kaebajatel ei ole esile toonud ühtegi kinnisvara omanikku, kes selliselt midagi väidaks, va

J.K.. Ent ka tema puhul nähtub, et kui ta omandas kinnisasja, millele oli eelmine omanik

rajanud kämpinguhooneid ning tegi seda õigusliku aluseta ja lisaks ka keelatud kohas, siis ei

saaks kämpingus osutada majutusteenust. Kaebaja oma ettevõtlust ei suutnud esindaja kaudu

kohtule selgitada. Turiste ei saaks majutada hoonetes, mida ei ole seadustatud ja mil on

kontrollimata

keskkonnamõju.

Väidetud

kämpingualal

eeldab

ettevõtlustegevus

õigusnormidest kinnipidamist ning kõrvalseisja eeldab, et keeluvööndis ehitamine võib

mõjutada looduskeskkonda negatiivselt. Selliselt majutusteenuse osutamine või ehitamine

ilma DP-ta keeluvööndis võiks kahjustada Saaremaa või Ninase küla turismimainet.

Kohtuistungil kinnitas J.K. esindaja, et toimikusse esitatud materjalid on tõesed ka selles osas,

mis puudutavad tema poolt algatud DP –st loobumist.

Kuna ajutiselt ehitustegevuse nägemine ja sellega kaasnev müra ja tolm ei tähenda see

kokkuvõttes nn turismiküla mainekahjustust.

17.14. Kaebaja muude kinnistute sihtotarbest tulenevalt ajutised ehitamisega kaasnevad mõjud

on lubatavad. Kohus ei näe alust väitele, et eeltoodud osas DP-st kaebajad aru ei saanud ning

et see on ilmselgelt realiseerimatu.

17.15. Kaebajad kritiseerivad DP-d ja KSH-d ja leiavad, et aastaringse laevatatavuse küsimus

pole kajastutd õigesti- selline eelis tegelikult Saaremaa Sadamal puudub, kuna KSH p

4.2.5.2 leitakse, et jääolud olenevad talve tüübist, keskmisel talvel on suurem osa Küdema

lahest jääkatte all, pehmetel talvedel on lahel jääd ca 24 päeva. Sadamasse kuhjub rüsijääd,

jäälõhkujata ei ole seal võimalik toime tulla. Kaebajad viitavad, et MKM on teatanud, et ei

ole vastu võtnud otsuseid Saaremaa sadama kaubasadamaks muutmise kohta, seega nähtub, et

Ministeerium peab kõiki Eesti sadamaid olulisteks ja kaebajad järeldavad, et puuduvad

eelistused asukoha valikuks. Planeerimisdokumentides ei nähtu usutavalt, miks tuleks

eelistada Saarema sadamat Roomassaare sadamale ja analüüsimata on Veere, Triigi, Kuivastu

ja Mõntu sadamate võimalikud eelised. DP menetlemisel kitsendati alusetult asukoha

valikukriteeriume. Tööstuspargi saab rajada selliselt muu sadama juures. Saaremaa sadama

kaubasadamana kasutusele võtmist on põhjendatud avalike huvidega. Väidet on põhjendatud

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga esialgse õiguskaitse taotluste menetlemisel, ent

Tallinna Ringkonnakohus ei lahendanud asja sisuliselt ning selle seisukoht ei ole piisav

haldusorgani otsuse põhjendamiseks. Kaebajad leiavad, et DP motivatsioon oleks pidanud

olema väga põhjalik ning arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Kaebajatel nimetavad, et neil

puudub kohustus tõendada, et teiste sadamate arendamisel oleks eeliseid Saaremaa sadama

arendamisega

võrreldes,

see

on

haldusorgani

kohustus

tulenevalt

uurimis-

ja

põhjendamiskohustusest. Saaremaa sadamal puudub samuti infrastruktuur ja rajada tuleb

teid ka sinna, kuhu peab rajama tööstuspargi, olemasolevaid teid peab rekonstrueerima. Pole

alust väita, et Roomassaare sadama süvistamise kulud oleksid oluliselt suuremad kui

Saaremaa sadamasse tööstuspargi rajamine ning selleni viivate teede rekonstrueerimine.

Saaremaa sadama aastaringse laevatavuse tõendamiseks on viidatud KSHle, mille lk-l 135

toodud informatsiooni kohaselt on karmidel talvedel “kogu Küdema laht valdava osa ajast

jääga kaetud ning väljaspool lahte ulatub jää Sõruni” ja keskmistel talvedel on sadama

piirkond jääkate kuni 48 päeva aastas. Vastustaja ja kolmanda isiku seletuses ja seisukohas

viidatud KSH leheküljel 138 toodud informatsiooni kohaselt on laevaühendus talviti

võimalik, kui hoida lahti laevakanalit ehk jäälõhkujate abil. Võrdluseks on Roomassaare

sadamas kaubavedu kõige karmimatel talvedel häiritud kahel kuni neljal kuul, seega ei ole

tõendatud, et Saaremaa sadam on aastaringselt paremini laevatatav kui Roomassaare sadam.

Väide, et Saaremaa sadam asub suurte laevateede ääres, on iseenesest tähtsusetu, kuni ei ole

näidatud, miks on see Saaremaa sadama eelis. Välja arvatud üksikute sihtkohtade puhul on

distants erinevatesse punktidesse Saaremaa ja Roomassaare sadamatest peaaegu võrdne.

26

Kogu Saaremaa kaubakäitlemise vajadus on rahuldatud teiste sadamate poolt. Pole selgitatud,

miks on vajalik suurema süvisega laevade teenindamine kui võimaldab Roomassaare sadam.

Oleks tulnud anda analüüs sotsiaal-majanduslikele mõjudele, st kas kaubasadam ja

tööstuspark on maakondlikul tasandil vajalik (ka vabariiklikul tasandil). Arvestada tuleb valla

arengukava. Metsaraiemahtusid, kloriidide vajadust ja freesitud asfaldi koguseid arvestades

nähtub, et Saare MK-le ei ole täiendavat kaubasadamat vaja. Olemasolevad sadamad on

võimelised käitlema kaupa ulatuses, milles seda maakond vajab. Kaebajad jäävad oma väite

juurde, et Saaremaa sadama kasutuselevõtt ei ole maakondlikul tasandil põhjendatud ja oleks

pidanud hindama, kas täiendava kaubasadama Saaremaale lisandumine on põhjendatud.

Sadama DPs ei ole märgitud ja ka KSH-st ei ilmne, milliseid kaubakoguseid tegelikult

käideldakse ja et see vajab rohkem tööjõudu. Väidetakse paljasõnaliselt, et suureneb

võimekus kaupasid käidelda, kuid ei selgitata, miks on vajalik ja tähtis täiendava võimekuse

lisandumine. Tõenäoliselt jaotub Saaremaa kaubakäitlemine pärast Saaremaa sadama

kasutusele võtmist sadamate vahel ümber ehk selle võrra, mida Saaremaa sadam võidab,

kaotavad teised sadamad. Saaremaa sadam ei suuda käidelda võrreldes teiste sadamatega

täiendavaid kaubaartikleid, sest Sadama DP-s toodud nimekiri kaupadest, mida selles võiks

käidelda, ei erine Roomassaare sadamas juba praegu käideldavatest kaupadest. Saaremaa

sadam ei looks täiendava kauba käitlemise nõudlust. Sellest järeldub, et Saaremaa sadama

kaubasadamana kasutusele võtmine mõjutab negatiivselt teistes sadamates käideldava kauba

hulka. Saaremaa sadama detailplaneeringu mõjude analüüs on kaebajate meelest

mitteadekvaatne, ent kohus leiab, et kaebajate viidatud põhjused seda ei kinnita.

Eeltoodu alusel saab kohus esmalt korrata, et kui kaebajad on lähtunud ebaõigest eeldusest,

siis neid asjaolusid ja motivatsioone ei saa ka leida tehtud otsusest. Kohus nimetab siinkohal,

et kokkuvõtteks ka need väited tuginevad otstarbekuse kriteeriumile. Planeeringute

kehtestamisel on haldusorganitele antud suur kaalutlusruum, mille kohtulik kontroll on

piiratud. Haldusorgani tegevuse otstarbekust kohus ei kontrolli. Meresadam on piiratud

ressurss, mistõttu ei ole kohtul üldjuhul võimalik hakata vastustajale ka ette kirjutama, kuhu

sadamad tuleb rajada ja mis tingimustle seda teha, ent kohus saab kontrollida, kas kalaumisel

ei esine vigu ja kas diskretsioon toimus õigesti. Antud juhul on vastustaja piisavalt

põhjendanud, miks just konkreetne sadam ja selle ala vajab arendamist. Kohus rõhutab

kokkuvõtteks, et kaalumisel oli küsimus, kas sadama kasutusotstarvet saab muuta. Sadama

kasutusviisi muutmise erinevaid aspekte on käsitletud ja langetatud otsus vastab küsimusele,

miks sadama kasutusviisi muutmine (laiendamine) on võimalik ja põhjendatud. Seega on

otsuses olemas ühtlasi vastus, miks kavandatud tegevus on vajalik ja põhjendatud ega riku

teiste isikute seadusega tagatud õigusi ja huvisid. Sadama kasutusviisi laiendamise küsimus

on ühtlasi kolmanda isiku tegevuse otstarbekuse küsimus ning puudub vajadus sekkuda tema

tegevusse ülemääraselt ja arutleda selle üle, miks kolmas isik soovib siiski oma tegevust

laiendada, see viiks teise eraisku ettevõtlustegevuse ebaproportsionaalse piiramiseni.

Kaebajatest ei ole arusaadav, mida nad tegelikult ettevõtjalt ootavad. Ehkki kruiisilaevu ei

ole saabunud varasemas planeeringus märgitud maksimaalsetes kogustes, ei tähenda see

vajalike eesmärkide mittesaavutamist. Planeerimisel oli tegevuse võimalikkuse hinnangul

oluline nädata, millised võisid olla maksimaalsed lubatavad näitajad, et mitte ohustada

looduskeskkonada, kui sadam avatakse. Kruiisilaevade saabumine ja turism Eestisse ei sõltu

ükenses ettevõtja tegevusest; kahtlusi ei ole selles, et ettevõtja poleks kasutanud kõiki

võimalusi turiste vedada. Turismi edendamine sõltub paljudest erinevatest tingimustest ja

kui esineb atraktiivsemaid piirkondi, siis turist liigub sinna; ka eelistavad turistid sageli

majanduslikest ja klimaatilistest tingimustest tulenevalt teisi maid isegi siis, kui ka turism

Saaremaal on atraktiivne. Käesolevalt võib ilmselt mõjutada edasist turismi hoopiski tekkinud

geopoliitiline olukord, mis tähendab, et kolmas isik on majandamisel sunnitud pidevalt otsima

neid väljundeid, mis tema ettevõtlust toetavad ja võimaldavad ka edasiarengu.Midagi

27

etteheidetavat ei ole selles, kui Tallinna Sadama AS soovib teenida kasumit.

Majandustegevuse käigus tuleb ette võtta ka senise tegevuse laienemisele suunatud riske,

mida kolmas isik käesolevalt ka tegi. Nii nagu J.K. on huvitatud eraettevõtluse kasvust, saab

seda olla ka teine eraettevõtja, so kolmas isik. Kohtule ei ole teada, et kolmanda isiku

majandustegevus oleks selle tõttu, et kruiisisadamat on võimalik kasutada senisest

tulusamalt, tekitanud või tekitamas kahju avalikele huvidele. Oma majandustegevusest

maksab ta riigimakse ja see ei ole kuidagi avaliku huvi vastu. Vald on huvitatud omapoolselt

saada projektist kasu. Seega nähtub, et planeering on vajalik ja seda planeering asjakohaselt

ka rõhutab. Selle realiseerimise kaudu taotletakse suuremat kaubakäivet ning aastaringset

opereerimist võimaldava sadama kasutuselevõtt on avalikes huvides. Seda vaidlusalune otsus

väljendab ja motiveerib ning see ongi haldusakti üks ülesannetest. Kohtule ei nähtu, et akt

oleks motiveerimata ja see peaks niisama pikalt arutlema, kui seda teeb kaebaja ja kohus.

Otsus täidab motiveerimise miinimumnõuded ja on seotud konkreetse alusmaterjaliga, ta on

kontrollitav. Kaebajad ei vaidlusta nt valla õigust tee rajada, seega ei ole ka märgitust

tulenevalt kaebajatele üllatusi. Asjaolu, kas 2 sadamat on oma oludelt samaväärsed või mitte,

ei tähenda, et samasugust tegevust ei tohiks plaanida mujal Saaremaal, sest vaieldamatult

asub kolmanda isiku sadam endiselt selles kohas, kus samaväärset Roomassaarega ei asu, st

selles saare osas, mis jääb aktiivse laevaliikluse teedele läänepoolses osas, seega ei pidanud

neid kahte sadamat võrdlema. Ka Roomassaare sadama süvendamine võib olla Saaremaal

maakonna arengukava kohane eesmärk, kuid seda ei otsustada Mustjala vallavalitsuse

lahendada oleva konkreetse taotluse raames. Nagu nähtub, on siiski kindlaks tehtud, et

Saaremaa sadama kasutamiseks 30 000 dwt kandevõimega laevade teenindamiseks poleks

sadama täiendav süvendamine Saaremaa sadmas vajalik. Asjakohatuteks jäävad siinkohal

kaebajate väited, et teede, vette ehitamise jms rajamisega seotud kulud oleksid väiksemad,

kui senise Saaremaa sadama laienemisele kuluks. Seega on kaebajd kohtu arvates sadama

kasutamise võimalusi selgelt alahinnanud ja jätnud eelised meelega kõrvale. Avalike

huvidega ei ole vastuolus, kui sadamate vahel on konkurents ja veosed jaotuvad ümber.

Kohus ei leia, et transpordivoogude kiikumise, tööjõu liikumise jms näitajate analüüsi tuleb

mõista kontekstist väljarebitult ja justnimelt nii nagu seda teevad kaebajad. Kohus leiab, et

otsuse ja selle alusmateerjali sõnum ja sisu seisneb selles, et vallas tekkivatel ja

olemasolevatel ettevõtjatel tekib valikuvõimalus kahe (ka võrdväärse) sadama olemasolu

korral. Luuakse eeldused ja võimalus kaupu vedada senisest soodsamalt ehk ettevõtjatele

lähima sadama kaudu. Selles mõttes võivad transpordile tehtud kulutused ja saaste printsiibis

ka väheneda. Ettevõtjate tegevusele antakse lisavõimalus ja seeläbi saaste võimalik

vähenemine on avalikes huvides. KSH aruande leheküljel 145 on ekspert autotranspordiga

kaasneva õhusaaste suhtes andnud konkreetse kavandatud DP projekti suhtes oma hinnangu,

st ka siinkohal ei esine probleeme. Eksperdi seisukoha kohaselt võib heitgaaside näol

õhusaaste võimalikkus tekkida seal, kus liigub transport, kuid seda ei saa lugeda Saaremaa

sadama puhul oluliseks saasteks. Õhusaaste küsimust on käsitletud ka 24. 08. 2012. a.

toimunud avalikul arutelul, mil on viidatud, et sadama planeeritud tegevused ei tekita tervisele

ohtlikku tolmu ja müra ning tolmu vähendamiseks on lisaks kehtestatud kiirusepiirang 10

km/h ning nõue puistekaupade käitlemiseks parima võimaliku tehnikaga. Saaremaa

läänepoolses osas asuvad veel ka Veere ja Triigi sadam ja kaebajad märgivad, et sealt on

sõiduaeg Rootsi lühem, kuid kaebajad unustavad, et need sadamad oma senisel infrastruktuuri

baasil ei võimalda suuremõõtmeliste ja suure kandevõimega laevade teenindamist. Sinna ei

ole keegi soovinud ka investeerida ning seega ei ole etteheidetav Tallinna Sadama AS-le ega

DP otsusele, et oleks tulnud teha analüüse ja võrdlusi nende sadamatega. Saaremaa sadama

aastaringse laevatatavuse osas märgib kohus, et ka kaebajate märgitud andmetest saab

järeldada, et pikemalt laevatatav oleks talvistes oludes Saaremaa Sadam, ent vastustaja ja

kolmas isik märgivad õigesti, et Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH aruande

28

kokkuvõttes esitatakse seisukoht, miks sadam on siiski aastaringselt kasutatav ning kuidas on

sadam mõjutatud tuulesuunast, valdavalt on halvad jääolud harvaesinevad (KSH aruande lk

138). Saaremaa sadama kaide ehitamisel oli juba arvestatud tuule suundadega ning

võimalustega kaid asetada looduses paika võimalikult soodsalt. Seega saab seda sadamat

siiski pidada paremate jääoludega sadamaks võrreldes teiste Saaremaa sadamatega ja

kogutud andmed ei ole valed. Loogiline on, et kõigi asjaolude kogumis on sadama asukoht

valitud juba varasemalt õigesti ning asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

peab oluliseks kõiki Saaremaa sadamaid, ei kinnita ega lükka ümber DP menetluses ühtegi

väidet. Saaremaa sadamat kaubasadamaks ei ole MKM planeerinud, ent sadama kasutusviisi

laiendamine ega ka planeerimismenetluse läbiviimine ei ole ministeeriumi pädevuses.

Kokkuvõtvalt nähtub, et esitatud argumendid on vastavuses faktilise olukorraga, seetõttu ei

esine olukorda, mil sadama kõrvalfunktsioonide arendamiseks oleks lähtealused valed. KSH

aruandega ei kitsendatud sadama võimaliku asukoha valikukriteeriume. Vähemalt ei ole

Saaremaa sadmasse soovinud teha ükski muu isik investeeringuid ja sellest tulenevalt ei saa

väita, et kellegi tegevust takistatakse. Otselselt väär on aga väide, justkui sadamal puuduks

infrastruktuur ja see tuleb alles rajada. Nähtub, kuidas sadam jääb toimima olemasoleva

infrastruktuuri baasil. Sadama ja selle juures loodav tööstuspark, rajatavad sadamehitised ja

teed, bensiinijaam jms toetavad tegevusi ja eesmärke.

17.16.Kaebajad väidavad, et menetlusse oleks tulnud kaasata avalikkus. Kohus nõustub

sellega, ent ei nõustu, et kui DP ja selle alusmaterjal nimetab ära (p 4.1.4.2) Muhu, Torgu,

Kihelkonna ja Leisi valla ning Kuressaare linna elanike huvisid, et siis ei saanud teha otsust

DP tasandil. Kuidagi ei saa kohus ka nõustuda, et avalikkusel ja asjast puudutatud isikutel

puudus võimalus olla kaasatud planeerimsimenetluses Kuivõrd DP oli avalikustatud, selle

KSH menetlus viidi läbi avalikult, siis oli võimalus kõigil asjast huvitatud isikutel (kogu

Saaremaal) avaldada oma seisukohti, sj ka KSH programmi täiendamiseks.

17.17.Töökohtade tekkimine kaasneb sadama tegevuse laiendamisega ja viitab võimalike ja

prognoositavate positiivsete tulemustes seas võimalusele asuda kohalikel elanikel tööle ka

selles sadamas. Mustjala vallas on võimalus elanikel asuda tööle vahetult oma elukoha

lähedale, kellegi varasemat töökohta ei pruugita koondada, see sõltub majanduse arengust.

Sadama DP ei saa olla vastuolus maakonna ja valla arengukavaga, kui töökohad jaotuvad

maakonna piires ümber. Maakonna arengukavas on märgitud turismi olulisust, ent ka

kaebajate poolt viidatud MK arengukava lk 34 viidatu ei tähenda, et MK-s on majanduslikult

vajalik ja võimalik arendada üksnes turismi. Viidatud kavas on tõesti märgitud, et maakonnas

on arvestatavaks tegevuseks säilinud looduse tõttu turism ja et seda mõjutab negatiivselt

ressursi kontrollimatu kasutamine, ent see ei tähenda, et majandus maakonnas tugineb vaid

turismile. Iseenesest on tõene, et valla arengukava kohaselt (p 3) on Mustajal valla

strateegiliseks arengusuunaks looduskeskkonna väärtustamine, hoidmine, kultuuripärandi

säilitamine

jms.

Valla

arengukava

kohaselt

tegutseb

vallas

11

turismiettevõtet.

Turimisettevõtlus on valla elanike oluliseks elatusallikaks, ettevõtjad on teinud

investeeringuid lähtudes valla arengukavast. Kohus ei nõustu jätkuvalt, et kaebajatel on

õigustatud ootus, et arengukavast tuleks välja lugeda, et muu majandustegevus on selliselt

juba välistatud ja kaebajatele on niimoodi lubatud, et midagi muud enam vallas ei ehitata.

Ükski plaan või kava ei ole muutumatu, neid ei saa kasutada kui instrumente, mis muu

tegevuse välistavad. Kaebajatele on juba varasemalt DP menetluse käigus selgitatud, et

iseseisvaks turismiobjektiks /atraktsiooniks ei ole Saaremaa sadam/objekt, kui selline.

Saaremaa sadam ei ole veel lõplikult välja ehitatud ja ka praegu ei asu seal neid objekte, miks

turist peaks üksnes sadamasse saabuma, seadma selle sihtkohaks sadama ja sinna jääma.

Kui sadama-ala kasutatakse nt kontserdi korraldamiseks, siis tullakse eeldatult kohale siiski

mitte sadamat uudistama, vaid jälgima etendust. Kuna kaebajad täpsustavad, et turistid on

häiritud,kui saabuvad tööstuspiirkonda, siis see saab seonduda DP-ga kavandatud tööstuspargi

29

rajamise kavatsusega. See ei ole vahetult ja otseselt soetud sadama asukoha küsimusega, kuid

on vaieldamatult käesoleva DP küsimus. Kohus nõustub, et otseselt ka tööstuse osa on

eeldatult turistile mitte-atraktiivne, ent ka nn tööstuspark ei oleks tursiti sihtmärk.

Tööstuspargi osa on kavandatud selliselt, et sinna ühitatakse looduslikud alad, sj endine seni

korrastamata liivakarjäär, mis kuulub DP kohaselt aga korrastamisele. Samas nähtub, et

rajatakse sadama tegevuseks olulised muud objektid ja säilitatakse vaatamiseks endised

militaarobjekti osad, need korrastatakse ja loodusväärtusi ei hävitata, neile kehtib kaitsekord,

kehtivad arhitektuurilised nõude, haljastuse nõuded. Kuivõrd suures osas kavandatakse maa-

alale ka parklaid, teid, siis olulist visuaalset reostust eeltoodust ei saa järeldada. Osa maa-

alast võidakse sulgeda teistele inimestele, mistõttu turist sinna reeglina ei satu, ent ka see on

lubatav. Asjaolu, et eemalt jääb paistma tootmiseks vajalik korsten või siis tehnomast, kui

need rajatakse, ei tähenda olulist riivet. Ebaõigetee faktivigadele otsuses ei viita nt väide, et

KSH-s leitakse, et majutusettevõtete käive kasvab, kui siia saabuvad sadama ehitajad, ent

nagu nähtub, oli see märgitud planeeringu üks lühiajalistest mõjudest. Ent ka sellise asjaolu

äramärkimine otsuses ei viita, et DP elluviimise tagajärg oleks negatiivne. Kohus nõustub, et

Saare maavanem on oma kirjas 25.03.13 juhtinud tähelepanu loodusväärtuste teemale, ent

nagu kaebajad märgivad, on vastustaja 22.04.13 vastanud, et arengukavas on prioriteediks ka

koostöö Tallinna sadamaga süvasadama arendamine ja ettevõtluse arendamine on ka

avalikuks huviks. Kaebajad on siinkohal kohtule väitnud, et tegelikult seisab sadam tühjana,

Kohtule jääb selline kaebajate järeldus ebaloogiliseks, seda enam, et sadam reaalselt toimib ja

Tallinna sadama AS teeb sinna kulutusi. Kaebajad leiavad, et ettevõtluse arendamine

looodusturismi asemel ei ole põhjendatud. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et DP ei

seagi eesmärgiks, et üks ettevõtluse viis asendatakse teistega, vaid neid püütakse ühitada. Kui

mõnel perioodil ei toimi üks, siis saab toimida teine ettevõtluse viis, et tagada majandamise

paindlikkus sõltuvalt avanevatele ja valitsevatele võimalustele. Kui turism mingitel põhjustel

kiratseb, on võimalik arendada teistel ettevõtjatel muud tegevust, mida võimaldab

tööstuspargi planeeringu raames kavandatud osa. Kohtule ei nähtu, et vallale oleks

etteheidetav, et ta ei tegutseks perspektiivselt/ettenägevalt ja kõikvõimalikke olukordi

kaaluvalt. Kui nt geopoliitiline olukord seda tingib, on vallal võimalus kasutada sadamast

tulenevat läänepoolse asukoha eelisest. Ka see ei kõnele avaliku huvi vastu. Kaebaja leiavad

veel, et tegelikult maakonna arengukava näeb ette puutumatu looduse säilimise ja selleks on

vajalik (lk 59) merelist ligipääsetavust tagada väikesadamate ja lautrikohtade taastamise ja

korrastamise kaudu, ent kohus nõustub siinkohal teiste menetlusosalistega, et ka selline

eesmärk on asjakohane, seda enam, et selle seab arengukava, kuid see osa kavast taaskords ei

tähenda, et keelatud on muus vormis ettevõtlus või suurte sadamate loomine. Asjaolu, et

ettevõtluse arendamine DP- s märgitud viisil aga eeldaks elanikelt uusi investeeringuid,

teistsugust oskusteavet ning ettevalmistust ja seetõttu ongi olulisem senine turismi

arendamine, mis toob elanikele tulu, leiab kohus, et mingeid investeeringuid ei sunnita kedagi

tegema, Kui inimesed ei soovi töötada või saada koolitust, ei juhtu nendega midagi., nad

töötavad või viibivad ikkagi seal, kus neil on parem. Kohtule ei nähtu, et eelnevatel põhjustel

oleks ikkagi veel pidanud põhjendama, miks elanike investeeringutest on olulisem arendaja

ebaõnnestunud investeeringu kaitse. Kolmas isik ei ole ebaõnnestunud, tema senine tegevus ei

välista õigust esitada DP taotlus. Kaebajad viitavad siinkohla EIK kohtuasjale nr 21861/03 ja

rõhutavad, et keskkonnakaitselised aspektid on prioriteetsed majanduslike aspektide kõrval.

Kuna kaebajad märgivad selle ära,kui vastuolu valla arengukavaga, siis ka siinkohal kordab

kohus, et puudub eelmärgitust tulenevalt vastuolu arengukavadega. Need, kellele turism toob

tulu, saavad seda tegevust jätkata sõltumata, kas see ettevõtlusvorm on nimetatud valla

arengukavas. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala valla

arengukavaga seejuures kuidagi ka vastuolus ega ohusta turismiettevõtlust, vaid Valla

arengukava p 5.4. kohaselt vald teeb koostööd Saaremaa sadama kaubasadamana

30

kasutuselevõtmisel. Sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei lõpeta sadama kasutamist

kruiisisadamana. Sadam on ja jääb turistide saabumiskohaks, sealt suundutakse Saaremaa

loodusesse, looduskaitseliste väärtuste juurde. Sadamal iseseisvat turismiobjekti funktsiooni

ei ole ka nüüd, mil ta tegutseb üksnes kruiisisadamana. Seega ei saa väita, et looduskaitset ja

puhkeväärtust nimetavad aspektid jäeti DP-s tähelepanuta,. Vastuolu ei teki ka arengukavaga,

sest arengukavas ei käsitletud loodusturismi prioriteetsemana, sadama kasutusviisi laiendmine

ei välista loodusturismiga tegelemist.Saare maakonna arengukava rõhutab maakonna

ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud arengut ja selleks tingimuste loomist -p 7.1.1. lk 54).

Seega loodusturismi ja tööstuse arendamine on mõlemad avalikes huvides ja neid ei saa

kaebajate soovitud viisil vastandada.

17.18. Ei ole mõistlik heita ette, et Saaremaa sadama kaubasadamana kasutamine põhjustab

teiste sadamate halduskulude kasvu, kuivõrd see on kasumi küsimus, st väheneda saaks teiste

sadamate kasum, mis on konkurentsi tingimustes võimalik.

17.19. Mustjala valla arengukava aastateks 2009-2020 on valla (kaebuse lisa nr 15) eesmärke

määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument. Seega peaksid kõik Mustjala

valla tegevused lähtuma arengukavas määratletud eesmärkidest ning ka Saaremaa sadama

detailplaneering peaks olema sellega kooskõlas. Kohus eeltoodult jõudis järeldusele, miks ei

ole vastuolusid arengukavaga. Kohtu aravtes on kaebajad kontekstsit välja rebitult

vaatamisväärsuste küsimust ja ehkki Mustjala valla arengukava lk 6 väidetakse, et „kuna

süvasadam on Saaremaa üks turismimagnetitest, ületab Mustjala valda külastavate

siseturistide arv kruiisituristide arvu tuhandete inimeste võrra aastas“, siis ei saa seda mõista

muude taustaolukordade ja seletuste valguses, et turist tuleb ja jääb sadamasse, kuna edasiselt

nähtub, et ta tuleb kuulama kontserti, etendust, saama osa üritustest jms.

Kuigi kaubalaevad võivad sadamas viibida päevi (kaebaja näide 2014.a kaubalaev

„Symphony“ kohta) võib küll vähendada Saaremaa sadama kaubasadamana kasutamist, ent

vastustaja ja kolmas isik peavad seda kaaluma, missugune graafik sisse seada. Ilmselgelt

siiski ei jäeta kruiisilaev liinil ära, kuna see toob kolmanadalke isikule kasumit, eriti, kui neid

tuure napib.

17.20. Kaebajad on seisukohal, et Sadama DP on vastuolus ka Saare maakonna

arengustrateegiaga 2020, ent ka siinkohal jääb kohus juba toodud põhjustel seisukohale, et

vastuolusid ei teki, muutumised ja arengud on lubatavad.

17.21. Kaebajad leiavad, et vastustaja ega kolmas isik ei ole kahtluseid ümber lükanud ja

Mustjala vald on rikkunud menetluse käigus oma selgitamiskohustust lastes nendel kahtlustel

tekkida. Kohus siinkohal märgib, et ka käesoleva menetluse kestel on esitatud mitmeid kordi

ühtesid ja samu selgitusi, ent kaebajad kordavad endiselt juba korratut mitmeid kordi üle,

ehkki selgitused on antud. Kohtule ei nähtu, et käesolevas asjas oleks jäetud täitmata

selgitamiskohustused, seda enam, et menetluse kestel ka enne kohut on saadetud isegi

kirjalikud vastused, korraldatud suulisi arutelusid.

18. J.K. on märkinud, et rikutakse tema ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust.

Mürarikas tööstuspark ja sadama kasutuselevõtt kaubasadamana mõjutab negatiivselt

kinnisasja senisel otstarbel kasutamist, so puhkemajade ja telkimiskohtadega majutusettevõtte

kasutamisel ja lisaks sadama kasutusotstarbe laiendmaine looduslähedast, vaikset ja

tervislikku elukeskkonda. Kaebaja märgib EÕK taotluses ära subjektiivsete õiguste rikkumise

kaebuse ja on nimetanud ka nn puutumuse. Viimase osas märgib, et kahjustatakse

puhkepiirkonda, selle elanike tervislikku ja looduslähedast elukeskkonda, DP piirab

loodusturismile suunatud ettevõtluse arendamist jms.

Kohus eeltoodult on leidnud, et menetlusnorme ei ole rikutud ja kaebaja sai piisava info ning

vastused oma küsimustele ka kirjalikult. Kuna otsus on sisuliselt õiguspärane, siis ei saa see

kaasa tuua kaebaja õiguste ja huvide piiramist ega subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja

ettevõtlusvabadust ei saa rikkuda vähemalt juba käesoleval hetkel ka asjaolust, et tal ei ole

31

kämpingu osas kehtivat DP-d. Kaebaja jaoks ei muutu senine ressursikasutus ja vähene riive

ei too kaasa halduskati tühistamise võimalust. Kohus on eelnevalt märkinud, miks ei esine ka

sellist nn puutumusega seotud ressusrsikasutuse rikkumist, mis välistab senise tegevuse ja

keskkonnakasutuse.

MTÜ Ninase küla Selts on nimetanud, et Sadama DP kehtestamise otsus on nii materiaalselt

kui ka formaalselt õigusvastane. Samuti rikub otsus oluliselt avalikke huve, mille kaitsmine

on kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks, s.h kahjustab piirkonna puutumatut loodust ja seda

väärtustavate inimeste investeeringuid puhkepiirkonda, rikub piirkonna elanike tervislikku ja

looduslähedast elukeskkonda, piirab loodusturismile suunatud ettevõtluse arendamist jms.

Kohus leiab, et kuivõrd neid rikkumisi haldusaktis ei esine, siis ei saabu ka õigusvastaselt

mõjusid avalikele huvidele ja kaebaja arusaamad tuginesid ekslikele järeldustele.

Kohtuistungil märkisid kaebajad, et nad ei saa enam kasutada teise omaniku vara (kinnistut)

nii nagu nemad said seda teha ja nad soovivad korraldada üritusi sadamas. Kohus siinkohal

märgib, et väheusutav on, et edasiselt puuduvad võimalused leppida kokku omanikega vara

kasutamiseks ja et kolmas isik takistaks mõne sobiva maa-ala kasutamist ürituste

korraldamiseks, kui see on ohutu ja tagatakse teise isiku vara säilimine. Mõistlik on eeldada,

et Saaremaa sadama külastatavuse huvides on kolmas isik huvitatud, et sellised kontserdid

toimuvad, kui see toob kaasa turismi edenemise või parandab ettevõtluskeskkonda. Kui aga

tõesti neid kokkuleppeid ei saavutata, ka see ei saa rikkuda huvisid ja õigusi, sest omanik

määrab oma vara kasutamise korra. Ka siinkohal ei näe kohus huvide ja õiguste õigusvastast

rikkumist.

19. Esialgse õiguskaitse tühistamine

26.08.2013 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus J.K.`i kaebuses (haldusasi nr 3-13-1398)

Tallinna Halduskohtu 12.07.2013 määruse, millega jäeti J.K.`i esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata, ning peatas esialgse õiguskaitse korras Mustjala vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8

täitmise, lubades: (a) detailplaneeringu elluviimist Valla tee rajamist puudutavas osas

kohtumenetluse ajal; (b) Saaremaa sadama olemasolevate ehitiste ja muu taristu kasutamist lisaks

Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega nr 8 kehtestatud detailplaneeringus ette nähtud

kasutusvõimalustele kaubasadamana enne Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8 tegemist

lubatud reisilaevade arvule ja tingimustele vastaval hulgal reisilaevade ja kaubalaevade lõikes

kokku.

03.09.2013 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Ninase Küla Seltsi kaebuses (haldusasi nr

3-13-1397) Tallinna Halduskohtu 11.07.2013 määruse, millega jäeti Ninase Küla Seltsi esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata, ning peatas esialgse õiguskaitse korras Mustjala vallavolikogu

24.05.2013 otsuse nr 8 täitmise, lubades: (a) detailplaneeringu elluviimist Valla tee rajamist

puudutavas osas kohtumenetluse ajal; (b) Saaremaa sadama olemasolevate ehitiste ja muu taristu

kasutamist lisaks Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega nr 8 kehtestatud detailplaneeringus

ette nähtud kasutusvõimalustele kaubasadamana enne Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr

8 tegemist lubatud reisilaevade arvule ja tingimustele vastaval hulgal reisilaevade ja kaubalaevade

lõikes kokku.

HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas

menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse

kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kuna kaebused jäävad rahuldamata, tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2013 ja 03.09.2013

määrustega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada.

32

20. Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused

jäävad rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda.

Kolmas isik taotleb kaebajatelt 16 209,60 euro suuruse menetluskulu (esindajatasu) väljamõistmist.

HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Tulenevalt sellest, et kolmas isik oli vastustaja poolel, tuleb kolmanda

isiku menetluskulud kaebajatel hüvitada.

Kaebajad vaidlevad kolmanda isiku menetluskulude taotlusele vastu ning leiavad, et õigusabi

osutamisele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Lisaks on kolmandal isikul ja vastustajal

samad esindajad, kuid arved on tasunud vaid kolmas isik. Ühtlasi viitavad kaebajad HKMS § 108 lg-

le 11 ja paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebajad vaidlevad mh vastu kuludele, mis kolmas isik on kandnud seoses kohtueelses menetluses

esialgsele õiguskaitsele seisukoha esitamisega (sh kaebuse ja selle materjalidega tutvumine ja

analüüs, kohtumine kliendiga, seisukoha koostamine kaebajate esialgse õiguskaitse taotlustele, selle

täiendamine ja kohtule edastamine). Mõlema kaebuse osas on nimetatud tegevustele arve

spetsifikatsioonide (tl 78 ja 81) kohaselt kulunud kokku 18,3 tundi (st kahe kaebuse peale kokku

36,6 tundi). Samas sisaldab kolmanda isiku poolt taotletav 16 209,60 eurot tegelikkuses vaid ühe

kaebuse kulusid (või kummastki poolt).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmanda isiku menetluskulude kantus on tõendatud vastavate maksekorraldustega (V kd, tl 79, 82,

85, 88, 91, 94, 97, 100).

Kui võrrelda kaebajate ja kolmanda isiku õigusabikulude suurust, siis kaebajatel on kokku kulunud

õigusabile 12 498 eurot (sh MTÜ Ninase Küla Seltsi õigusabikulud 11 049 eurot ning J.K.i

õigusabikulud 1449 eurot) ehk tunduvalt vähem kui kolmandal isikul.

Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Kohtu arvates on

ilmselgelt ülepaisutatud kohtukõne teeside projekti koostamisele kulunud aeg – kahe advokaadi

peale kokku 21,5 tundi (tl 99). Kohtukõne teesides on muuhulgas esitatud vastused kaebaja

09.04.2014 seisukohtadele, mis olid omakorda esitatud vastuseks kolmanda isiku ja vastustaja

seisukohale kaebuste osas ning milles kaebajad ei esitanud sisuliselt uusi argumente, vaid pigem

täiendasid juba varasemalt esitatuid: ka kaebajad ise märgivad iga vastava põhiväite juures, et jäävad

varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kolmanda isiku ja vastustaja esindajad ei ole samuti

kohtukõne teesides esitanud täiesti uusi argumente, vaid põhiliselt tsiteerinud kaebajate viimast

seisukohta ja täiendanud oma varasemaid seisukohti.

Kaebajad on küll esitanud kohtule palju väiteid ja materjale, kuid põhiküsimustele taandatuna ei ole

käesolev vaidlus õiguslikult keerukam kui tavapärased planeeringuvaidlused. Analoogsetes

vaidlustes on põhjendatud menetluskuludeks peetud 5000 – 8000 euro suuruseid kulusid (vt näiteks

haldusasju nr 3-12-1465, nr 3-10-2805), seega kohtu arvates võiks ka käesoleval juhul lugeda

põhjendatuks kolmanda isiku kulusid mitte rohkem kui 50% ulatuses esitatust, s.o umbes 8000 eurot.

Arvestada tuleb ka seda, et kolmanda isiku esindajad on olnud ka vastustaja esindajateks ning

vastustaja ei ole eraldi oma seisukohti esitanud, samas arved on tasunud vaid kolmas isik. HKMS ei

keela erinevatel menetlusosalistel kasutamast samu esindajaid ning kokku leppimast selliselt, et

menetluskulud kannab neist vaid üks. Erinevalt kolmandast isikust on vastustajal aga kohustus

kaebusele kirjalik seisukoht esitada, samas kuna planeerimine kuulub kohaliku omavalitsuse

põhitegevuste hulka, ei oleks kohus vastustaja kasuks välise õigusabi kulusid välja mõistnud. Juhul

kui vastustaja oleks käesolevas menetluses oma seisukoha eraldi esitanud, oleksid kolmanda isiku

õigusabikulud tõenäoliselt väiksemad olnud, kuna näiteks osas, mis puudutab kaebajate etteheiteid

33

vastustaja tegevusele planeeringu menetlemisel, võinuks kolmas isik tugineda pigem vastustaja

selgitustele.

Eeltoodud asjaolu on kohtu hinnangul võimalik arvestada näiteks HKMS § 108 lg 11 kohaldamisel,

millest tuleneb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Kuna kaebajateks on füüsiline isik ja MTÜ, kolmas isik seevastu on suur äriühing, ei

oleks õiglane mõista kogu ulatuses välja kolmanda isiku kulusid isegi selles ulatuses, milles kohus

kolmanda isiku kulusid põhjendatuks peab. Kaebajatelt väljamõistetavate menetluskulude

vähendamine on lisaks õigustatud ka asjaoluga, et menetluskulude nõutud ulatuses väljamõistmine

oleks ebamõistlik tulenevalt halduskohtule ligipääsu tagamise vajadusest. Seega tuleks kohtu

hinnangul kaebajatelt välja mõistetavaid mõistlikus ulatuses kulusid (s.o 8000 eurot) veelgi 50%

võrra vähendada.

Kaebajate kanda jäävad juba nende endi menetluskulud, samas ei oleks ka päris õiglane kulusid täies

ulatuses poolte endi kanda jätta, kuna kaebajatel endil olid samuti üsna märkimisväärsed

õigusabikulud ning on mõistetav kolmanda isiku vajadus oma õiguste tõhusaks kaitseks kasutada

professionaalset õigusabi (isegi kui kolmandal isikul endal peaksid olema töötajaskonna hulgas oma

juristid), millega paratamatult kaasnevad tähelepanuväärsed kulud. Samuti pidid kaebajad kohtusse

pöördumisel arvestama, et menetlusse kaasatakse kolmas isik ning võtsid teadlikult riski, et kaebuste

rahuldamata jätmise korral tuleb lisaks enda menetluskuludele kanda ka kolmanda isiku

menetluskulud.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajatelt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista 4000 eurot

võrdsetes osades, st J.K.`ilt tuleb välja mõista 2000 eurot ning Ninase Küla Seltsilt 2000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik