4-14-2741/12 · Tartu Ringkonnakohus

4-14-2741

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2014 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-14-2741 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi Jevgenijs Polakovsi väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. aprilli 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Advokaat Kalju Kutsar Menetlusalune isik Jevgenijs Polakovs sündinud 29.05.1992, ID 290592-12251 elukoht: XXX

RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 9. aprilli 2014 otsuse resolutsioon, kuid muuta otsuse põhiosa, jättes sellest välja põhistused, mis puudutavad Jevgenijs Polakovsi 28.02.2011 väärteokaristuse arvestamist karistuse mõistmisel. 2. Jevgenijs Polakovsi kaitsja advokaat Kalju Kutsari apellatsioon jätta rahuldamata. 3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 72 eurot advokaat Kalju Kutsari poolt Jevgenijs Polakovsile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 4. Advokaadibüroole Valge ja Uiga välja makstav õigusabitasu 72 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 09.04.2014 otsusega tunnistati Jevgenijs Polakovs süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12 päeva aresti. 1.1. J. Polakovs tunnistati süüdi selles, et tema 8. aprillil 2014 kella 15.15 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Valgas Sepa 2 asuvas „Vester“ kauplusest võõraid vallasasju, s.o mälukaardi ja mälupulga väärtuses 38 eurot. Samuti selles, et tema 8. aprillil 2014 kella 16.00 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Valgas Vabaduse 2/4 asuvast „Yangsu“ kauplusest võõra vallasasja, ühe paari spordijalatseid väärtusega 16 eurot. 1.2. Maakohus lähtus karistuse mõistmisel KarS §-st 56. J. Polakovsi käitumises ei tuvastatud KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid, kuid karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 kohaselt luges maakohus puhtsüdamliku kahetsuse. J. Polakovsi on Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistatud 03.03.2011 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning väärteokorras 28.02.2011 kohtuotsusega KarS § 218 lg 1 järgi arestiga 5 päeva. Kohus leidis, et J. Polakovsi tuleb karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase arestiga, kuivõrd rahatrahvi mõistmine arvestades nii isiku majanduslikku olukorda ja legaalsete sissetulekuallikate puudumist kui ka tema varasemat karistatust analoogse teo eest, ei oleks põhjendatud. Karistust mõistes arvestas kohus nii karistuse üldkui eripreventiivset eesmärki. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Polakovsi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja kohaldada menetlusalusele isikule karistusena rahatrahvi. 2.1. Kaitsja on seisukohal, et J. Polakovsile karistuse mõistmisel ei ole järgitud KarS § 56 lg 1 nõudeid. Menetlusalune isik tunnistas, et pani toime vargused, hindas oma käitumist mõtlematuks ning kahetses. J. Polakovsi on kriminaalja väärteokorras karistatud ainult ühel korral ning mõlemad karistused on mõistetud enam kui kolm aastat tagasi. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega on J. Polakovsi karistatus 2011. aastal toime pandud väärteo eest kustunud ning seda ei tohiks arvestada praeguses asjas karistuse mõistmisel. Kuna arest on väärteo toimepanemise eest kõige karmim karistus, siis pidanuks maakohus kaaluma võimalust määrata J. Polakovsile rahatrahv. Isikuna, kellel ei ole väärteo eest kehtivat karistust ning kes omab sissetulekut, suudab J. Polakovs mõistetud trahvi tasuda ning tal säilib võimalus tööga endale elatist teenida.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased, kuigi maakohus on ekslikult karistuse mõistmisel arvestanud J. Polakovsi kustunud väärteokaristust. Olenemata nimetatud asjaolust ei pea kolleegium vajalikuks karistust muuta, kuna mõistetud karistus on seadusega kooskõlas. 4. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3 4.1. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. J. Polakovs on lühikese ajavahemiku jooksul pannud toime kaks sarnast väärtegu. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik, et süüteod pani ta toime omakasu motiivil: ta lootis varastatud esemed hiljem maha müüa. OÜ-le Yangsu kuuluvate spordijalatsite hind oli 16 eurot ja OÜ-le Vester kuulnud mälupulga ja mälukaardi väärtus kokku oli 38 eurot. Seega varastas J. Polakovs tunni aja jooksul kokku esemeid 54 euro väärtuses. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et isiku süü suurus on üle keskmise määra. 4.2. Maakohus on õigustatult leidnud, et J. Polakovsi puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kuid esineb karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Ka on esimese astme kohus arvestanud preventiivseid eesmärke. Nõustuda tuleb apellatsioonis toodud väitega, et maakohus ei tohtinud J. Polakovsile karistuse mõistmisel arvestada juba kustunud väärteokaristusega (mõistetud 28.02.2011 kohtuotsusega), kuna karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Nagu kolleegium juba märkis (vt p 3), et too nimetatud asjaolu aga kaasa J. Polakovsile mõistetud karistuse vähendamist. 4.3. Ekslik on kaitsja väide, nagu ei oleks maakohus kaalunud menetlusalusele isikule mõistetavat karistuse liiki. Esimese astme kohtu otsuse kohaselt ei ole võimalik J. Polakovsile kohaldada trahvi, kuna isikul puuduvad legaalsed sissetulekud ning tema majanduslik olukord on kehv. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus isik raha teenimiseks varastab, ei ole võimalik tema suhtes kohaldada rahatrahvi. Aresti kohaldamist põhjendab ka menetlusaluse isiku süü suurus, mida ringkonnakohus hindas üle keskmise määra olevaks. 5. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). 5.1. Arvestades J. Polakovsi süü suurust, mida ringkonnakohus hindas üle keskmise määra olevaks ja menetlusaluse isiku karistust kergendavat asjaolu, on põhjendatud talle karistuse mõistmine 12 päeva ulatuses. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudab otsuse põhiosa, jättes sellest välja maakohtu põhistused, mis puudutavad J. Polakovsi 28.02.2011 väärteokaristuse arvestamist karistuse mõistmisel. 7. J. Polakovsi kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kokku tuleb kaitsjale hüvitada 72 eurot. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 185 lg-st 1 jäävad menetluskulud riigi kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau