1-14-606/26 · Tallinna Ringkonnakohus

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2014. a, Tallinn Kohtuasja number 1-14-606 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed

Meelika Aava, Julia Katškovskaja K

ohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi aeg ja koht 19.05.2014. a., Tallinn Kriminaalasi V.V süüdistuses KarS § 121 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.01.2014. a otsus Apellant Süüdistatav Prokurör Marina Ninaste Süüdistatav

V.V

ik XXX; eluk. XXXXXXXXXX XX-XX XXXXXXX;

Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXX arem , ei tööta, v kriminaalkorras karistatud: 13 korral, viimati Harju Maakohtu 27.09.2013. a otsusega vangistusega 1 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi

aasta ja 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat vahistatud Kaitsja asenduskaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 23.01.2014. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Mõista V.V-lt välja 36 eurot talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi riigieelarvesse õigusabi eest.

2 (3) Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu.

teda karistati 9-kuulise a otsusega mõisteti V.V süüdi KarS § 121 järgi vangistusega. Kohus vähendas mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuuni. Sellele liitis kohus aga KarS § 65 lg 2 Harju Maakohtu 27.09.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

V.V mõisteti süüdi selles, et tema 21.01.2014 kell 14.05 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti jaama turu platsil küünistas näo piirkonnast ja lõi kioskimüüjat üüsilist valu AP AP , tekitades -le f ning marrastusi otsa ette ja näo vasakpoolsele küljele.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.V , kes kergemat karistust kas üldkasuliku töö või rahalise karistuse kujul, märkides samas, et kohus on teo kvalifitseerinud valesti KarS

§ 121 järgi. Apellant märgib, et kannatanu enda ütlustest nähtuvalt lõi kannatanu esimesena ning ta üksnes kaitses ennast. Teiseks väidab apellant, et kohus on ekslikult märkinud, et ta ei tööta. Tal on töökoht müüjana FIE VM juures.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.

4.1. V.V apellatsiooni keskne väide on see, et teda ründas hoopis ning tema üksnes AP

kaitses end. Seoses sellega nendib ringkonnakohus esiteks, et paika ei pea V.V apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu enda ütlustest nähtuvalt lõi too esimesena. Kannatanu

AP on andnud ütlusi, et ta proovis V.V eest ära lükata, sest viimane seisis talle ette ega lasknud - AP t palumise peale mööda, kui ta soovis kioskist väljuda. Lükkamine ei tähenda tingimata valu tekitamist ega ole seega igal juhul käsitatav ründena. ütlustest AP nähtuvalt ei olnudki tema soov valu tekitada, vaid lükata ta eest ära V.V-le . Seega ei saa rääkida õigusvastasest ründest, mille puhul oleks alust rääkida hädakaitse st. Ringkonnakohus nendib, et tuli V.V on ka kahtlustatavana antud ütlustes väitnud, et AP talle kallale teda, et teda minema ajada, mille peale

– V.V sõnade kohaselt tõukas AP

lükkas tema vastu. Selle peale olevat müüja tal aga juustest haaranud ja sikutanud. Kui V.V üritas t eemale tõugata, küünistaski ta kannatanu nägu. Samal ajal olevat AP- AP löönud teda jalaga vastu jalgu ning mingil hetkel ka hammustanud. Lõpetuseks viskas AP V.V väitel talle sooja teed näkku, peale mida V.V lahkus.

AP ütluste kohaselt sellist kahepoolset kähmlust ei olnud. Tema sõnade kohaselt hakkas V.V siis, kui AP soovis minna turvameest kutsuma, teda sõimama ja solvama ning küünistas näost. Seega lahknevad süüdistatava ja kannatanu kirjeldused nende vahel aset leidnud vahejuhtumi asjaolude kohta oluliselt. Ringkonnakohus leiab, et mitmed asjaolud seavad V.V ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Esiteks tuleb nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuna kannatanul on näos mitmeid kriimustusi ja need paiknevad nii laubal kui vasakul näopoolel, ei ole usutav V.V väide, et ta küünistas t kogemata, kui püüdis viimast endast eemale A-P

3 (3) tõugata. tuleb nentida, et kuigi V.V väitel tekitas ka Ka AP talle hammustades ja jalaga

lüües tervisekahjustusi (marrastusi ja verevalumeid), ei ole võimalik tal tuvastatud verevalumeid ja kriimustusi siduda just tegevusega, kuna V.V kahtlustatavana AP

kinnipidamise protokollis fikseeritud verevalumid on ilmselgelt erineva vanusega, millele viitab osade verevalumite kollakas-

sinakas toon. Mis puutub V.V väitesse, et AP hammustas teda parema käe nimetissõrmest, millest jäi ka jälg, siis kahtlustatava kinnipidamise protokolli juures oleva fototabeli fotolt nr 2 nähtub, et V.V ei ole kriimustus ainult nimetissõrmel. Seega ei ole usutav V.V väide kriimustuse tekkeviisi kohta. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab see, et ta s kohe pärast vahejuhtumi lõppu palu

turvatöötaja abi ja läks koos turvamehega V.V otsima. Nimelt see, et kannatanu pöörduski turvatöötaja poole, annab alust uskuda tema väidet, et ta soovis minna teda tülitanud

V.V pärast turvameest kutsuma, kuid V.V ei lasknud tal seda teha, mille tõttu füüsiline konflikt tekkiski. Märkida tuleb, et kuigi V.V ähvardas oma ütluste kohaselt samuti - ta seda siiski ei teinud, vaid lahkus. AP t turvamehe või politsei kutsumisega, Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi, mistõttu ei saa nõustuda V.V väitega, et ta kõigest kaitses ennast.

4.2. Ringkonnakohus ei näe alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on karistusliigiks valinud õigesti just vangistuse, mitte aga rahalise karistuse. Seoses V.V väitega, et tal on töökoht FIE VM juures ja ta saaks kanda rahalist karistust, märgib ringkonnakohus, et toimikus olevas 27.09.2013. a kohtuotsuses märgitud isikuandmete kohaselt on V.V seda väitnud ka aastal 2013, samas Maksuja Tolli a maksustatavat tulu saanud. ameti õiendi kohaselt ei ole V.V 2013. Maakohus on otsuses nõuetekohaselt põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Maakohtu otsuses märgitu – d asjaolud V.V on

korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva menetluse esemeks olev tegu on pandud toime katseajal –, on sellised, mis õigustavad vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmist.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni - rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtuistungil osalenud asenduskaitsja M. Allikmäe esitas taotluse osutatud riigi õigusabi eest 36 euro suuruse tasu saamiseks, ringkonnakohus rahuldas taotluse. Vastavalt KrMS -

§ 185 lg le 1 tuleb menetluskulud mõista välja V.V-lt.

Sten Lind

Meelika Aava

Julia Katškovskaja