3-13-2042/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2042 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.05.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G.D. kaebus Pajusi Vallavalitsuse 27.08.2013 korralduse nr 137 tühistamiseks, vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja G.D.; Vastustaja: Pajusi Vallavalitsus Resolutsioon Jätta G.D. kaebus haldusasjas 3-13-2042 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.06.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

27.09.2013 on G.D. esitanud kaebuse Pajusi Vallavalitsuse 27.08.2013 korralduse nr 137 peale, millega on keeldutud toimetulekutoetuse maksmisest G.D. augustikuus 2013, kuna taotleja poolt esitatud dokumentide alusel tagavad toimetulekutoetuse taotleja ja tema perekonna omandis olevad vallasja kinnisasjad temale ja perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kaebuse kohaselt taotleb G. D. kaevatava korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist, haldusakti tühistamist , ettekirjutuse tegemist kohaliku omavalitsuse tegevuse nõuetele vastavusse viimiseks koos õiguslikult pädeva juhendiga, kuidas toimetulekutoetuse maksmiseks FIE-de perekonna sissetulekuid arvutada. Samuti taotleb G. D. mittevaralise kahju hüvitamist seaduses toodud piirmäära ulatuses. Kohus on jätnud kaebuse kohtumäärusega 09.10.2013 käiguta ning palus täpsustada mittevaralise kahju ulatust ning on märgitud, et mittevaralise kahju nõudelt tuleb tasuda riigilõiv. Kaebaja on esitanud puuduste kõrvaldamiseks selgitused ja taotleb riigilõivust vabastamist.

Kohtumäärusega 06.11.2013 on kohus p. 1 alusel võtnud menetlusse G.D. kaebuse Pajusi Vallavalitsuse 27.08.2013 korralduse nr 137 tühistamise ja vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes ning sama kohtumääruse p-ga 2 on jäetud rahuldamata G.D. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt ning antud aega 15 päeva riigilõivu tasumiseks.

Kaebaja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus on lahendanud kohtumäärusega 06.11.2013 ja jätnud rahuldamata taotluse riigi õigusabi andmiseks.

G. D. vaidlustas riigilõivust mittevabastamist kahju hüvitamise nõudelt ning riigi õigusabi mitteandmist.

Tartu Ringkonnakohus on kohtumäärusega 20.12.2013 on jäetud määruskaebused rahuldamata.

G. D. on esitanud Riigikohtule määruskaebuse, milles taotles Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 määruse tühistamist. Riigikohus on tagastanud kohtumäärusega 14.02.2014 G.D. määruskaebuse.

21.02.2014 kohtumäärusega on taas Tartu Halduskohus andnud võimaluse kaebajale riigilõivu tasumiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt ning kuna kaebaja riigilõivu ei tasunud, tagastas halduskohus kohtumäärusega 12.03.2014 kaebaja kaebuse hüvitamisnõude osas, kohtumäärus on jõustunud 29.03.2014.

Seega kulub antud asjas läbivaatamisele G.D. kaebus kaevatava korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise ja haldusakti tühistamise nõudes ning ettekirjutuse tegemise nõudes kohaliku omavalitsuse tegevuse nõuetele vastavusse viimiseks koos õiguslikult pädeva juhendiga, kuidas toimetulekutoetuse maksmiseks FIE-de perekonna sissetulekuid arvutada.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja on seisukohal, et toimetulekutoetuse määramisel on vald kohelnud isikuid ebavõrdselt ning diskrimineerib varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu isikuid. Kaebaja on märkinud, et saab pere sissetuleku ettevõtlusest, kuid pere jäi rahalistesse raskustesse ning kaebaja pidi raha laenama. Kaebaja poolt märgitu kohaselt on ta esitanud kõik vajalikud dokumendid valda, kuid toimetulekutoetust ei määratud. Kaebaja märgib, et Pajusi Vallavalitsus on augustis 2013 välja toonud korralduses, et eluasemekulude osas on tehtud väljamakseid (elekter ja prügi) kuid ei nähtu, millise perioodi eest on tasutud ning puuduvate arvete otsekorralduse esitamist või selle olemasolu ei ole vald küsinud, samuti ei ole küsitud maksuhalduri arvet tuluja sotsiaalmaksu tasumise kohta. Kaebajale on arusaamatu, mille alusel arvestus tehakse ning mida lugeda jooksva kuu kulutuste hulka ( toit, küte ). Kaebaja märgib, et ta on FIE ning seekordset taotlust esitades, on kaebaja arvanud pere koosseisust välja 28-aastase poja, kaebaja on vormistanunud poja ametlikult tööle ning maksis pojale ka palka ning poja elukoht ei pea olema sama mis rahvastikuregistris. Samuti märgib kaebaja, et teistele peredele on küttearved kompenseeritud, oleneb millist kütet millisel perioodil kasutada.

Kaebaja on märkinud, et on saanud endale püsisissetuleku korterit välja üürides ning ta on pannud müüki endale ja abikaasale kuuluvad korterid, kus elavad üürnikud. Kaebaja avaldab pahameelt, et Pajusi Vallavalitsus on toimetulekutoetuse maksmise kaalumisel teinud päringuid kinnistuja liiklusregistrisse kaebaja varalise olukorra kohta. Kaebaja märgib, et FIE´ na ei ole tal palgapäeva ning kaebaja leiab, et ta ei pea kohalikule omavalitsusel esitama kõiki raamatupidamisandmeid. Kaebaja on märkinud, et tal oli ka krediitkaart, mis on käesolevaks hetkeks suletud ning uut kaarti talle ei antud.

Kaebaja toob näiteid ka teistest kohtuasjadest viitamata kohtuasjade numbritele ning märgib, et kohtud on eksinud varasemates asjades Põhiseaduse vastu. Käesolevas asjas soovib kaebaja tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Pajusi Vallavalitsuse korraldus nr 137 27.08.2013 „Toimetulekutoetuse maksmisest keeldumine“, kuna see ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse § 22, 222 ja § 223 esitatud nõuetele. Kaebaja arvates ei ole vallavalitsus taganud kaebajale kaebaja õigust riigi abile puuduse korral. Kaebaja taotleb asja uueks otsustamiseks saatmist, et vallavalitsus arvestaks maksuhalduri poolt aktsepteeritud netosissetuleku arvestamise põhimõtteid ja ei rikuks kaebaja õigusi.

Pajusi Vallavalitsuse seisukohad, põhjendused ja taotlused

Pajusi Vallavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebus on põhjendamatu, laialivalguv ja vastuoluline ning paljasõnaline.

Vastustaja viitab sotsiaalhoolekande seaduse § 22, § 222 , § 223 sätetele ning Riigikohtu lahendile 3-3-1-8-03 punktile 9. Vastustaja on seisukohal, et sotsiaalhoolekande seadus annab diskretsiooniõiguse, kas lähtuda pere sissetulekust või perekonna varalisest olukorrast.

Vastustaja on märkinud, et G. D. perekonnal on kinnisvara ja vallasvara, mille kaudu saab hankida endale elatusvahendeid. Vastustaja on märkinud, et sissetulekute arvestamisel on lähtutud ainult sotsiaalhoolekande seaduse sätetest ning sotsiaalministeeriumi tellimusel on välja töötatud internetipõhine sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister (STAR), milles toimub kõikide sotsiaaltoetuste ja –teenuste arvestus. Pajusi Vallavalitsus on oma otsustuse teinud SHS § 223 lg 3 p 3 alusel, siis ei oma sissetulekute arvestus olulist tähendust.

Vastustajale on jäänud arusaamatuks, kuidas on võimalik G.D. oma pojale K.D. maksta FIE`na töötasu 640 eurot, kui puudub raha toimetulekukski. Kui ettevõttel raha puudub, siis ei ole võimalik töölisi palgata. Vastustaja märgib, et oma ettevõtlustuludest peaks kaebaja tagama esmajärjekorras oma pere toimetuleku.

Pajusi Vallavalitsus on otsustanud mitte rahuldada G.D. augustikuu toimetulekutoetuse taotlust kuna taotleja poolt esitatud dokumentide alusel tagavad toimetulekutoetuse taotleja ja tema perekonna omandis olevad vallasja kinnisasjad temale ja perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

G.D. on esitanud 19.08.2013 Pajusi Vallavalitsusele avalduse, milles palub toimetulekutoetuse määramist. Taotlusele on lisatud E. ja G.D. kuue eelneva kuu kontode väljavõtted ning G.D. deebetja krediitkaardi väljavõtted. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel esitab isik vallavõi linnavalitsusele andmed, mis on vajalikud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi saamiseks.

Pajusi Vallavalitsus on andnud korralduse 27.08.2013 nr 137, millega on otsustatud mitte rahuldada G.D. augustikuu toimetulekutoetuse taotlust kuna taotleja poolt esitatud dokumentide alusel tagavad toimetulekutoetuse taotleja ja tema perekonna omandis olevad vallasja kinnisasjad temale ja perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Vallavalitsus on lähtunud otsustuse tegemisel SHS § 223 lg 3 p 3, mille kohaselt on vallavalitsusel õigus arvestada toetuse maksmisel avaldaja varalist seisundit.

G. D. on kaebuses leidnud, et toimetulekutoetuse mittemääramine oli õigusvastane ja ei vasta SHS § 22, § 222 ja § 233 esitatud nõuetele ning Pajusi Vallavalitsus on kaebajat diskrimineerinud varalise seisundi tõttu.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lg 1 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduse rahuldamiseks.

SHS § 222 lg 5 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu toimetulekutoetuse määramiseks sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude piirmäärad ning lõige 6 kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu; 2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 4) tarbitud elektrienergia maksumus; 5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile; 8) tegelik olmejäätmete veotasu SHS § 223 reguleerib toimetulekutoetuse määramist ja maksmist.

Pajusi Vallavalitsuse korralduse kohaselt on riiklikult kehtestatud toimetulekupiir kolmeliikmelisele perele vaidlusalusel momendil 199,42 eurot. Kaebaja on füüsilisest isikust ettevõtja ning võib kasutada oma rahasid pere igapäevasteks kulutusteks. Vastustaja on teinud arvestuse, et G.D. pere (E. ja G.D.) eelneva kuu (juulikuu) algjääk oli 640,62 eurot ja juulikuu lõpujääk kontode väljavõtete pealt on 1713,20 eurot, siinjuures on makstud ka riiklikud maksud ja K.D. palka 640 eurot. Lisaks on makstud juulikuus G.D. eraisiku poolt võetud laen 3000 eurot, mida samuti on vallavalitsus arvanud pere sissetuleku hulka. Majandustegevuse registrite andmete järgi tegeleb G.D. X. talu Jõgevamaa Põltsamaa valla Adavere alevikus puuja köögivilja ja muu toidukauba jaemüügiga, mis on samuti tuluallikaks perele.

Kuna avaldaja on märkinud eelnevatel taotlustel pere koosseisu ka K.D., on vallavalitsus kontrollinud, et Rahvastikuregistri andmetel on pere koosseisus endiselt ka K.D., kes elab samal aadressil koos G. ja E.D.. Toimetuleku määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus ja abielulistes suhetes olevaid samas eluruumis elavaid isikuid, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või majapidamisega isikud.

Riigikohtu lahendi 07.05.2014 3-4-1-67-13 kohaselt selleks, et inimeste sissetulek loetaks SHS §

22 lg 2 teise lause kohaselt perekonna sissetulekuks, peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust – esiteks peavad inimesed elama koos samas eluruumis ning teiseks peavad perekonnaliikmed kasutama tuluallikat ühiselt või peab olema ühine majapidamine.

Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks K.D. sissetulekuid tõendavaid dokumente nõuda, kuna niigi nähtub, et perel on piisavalt toimetulekuks rahalisi vahendeid. Samuti puudus vajadus vallavalitsusel nõuda andmeid sularahaliste sissetulekute kohta, mis puudutab puuja köögivilja müüki, kuna vallavalitsus on välja selgitanud, et perekonna omandis olevad elatusvahendid on piisavad pere jaoks ning samuti perekonna omandis olevad vallasja kinnisasjad on perel toimetulekuks piisavaks vahendiks. Puudus ka vajadus nõuda maksuhaldurilt kaebaja kohta andmeid maksude tasumise kohta ja uurida muid tehtavaid kulutusi.

Pajusi Vallavalitsuse andmetel kuulub G.D. ja K.D. mitu sõidukit, mis on küll sõiduki väljalaske aasta poolest vanad, kuid siiski võib käsitleda toimetuleku võimalusena sellise vara müüki. Samuti on G.D. perekonnal mitu eluruumi ning vastustaja on õigesti märkinud, et kui ei ole võimalik mitme majapidamise haldamine, tuleks kaaluda vara võõrandamist. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et toimetuleku võimalusena saab käsitleda ka sellise vara müümist, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks.

Tulenevalt SHS § 223 lg 3 p 3 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata kui vallavõi linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallasvõi kinnisasjad tagavad temale või perele toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Antud juhul on Pajusi Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon oma protokollilise otsustusega 27.08.2013 nr 10 teinud ettepaneku Pajusi Vallavalitsusele mitte rahuldada G.D. augustikuu toimetulekutoetuse taotlust kuna taotleja poolt esitatud dokumentide alusel tagavad toimetulekutoetuse taotleja ja tema perekonna omandis olevad vallasja kinnisasjad temale ja perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Nimetatud komisjoni otsusest on vallavalitsus lähtunud ning kaebaja protokollilist otsustust vaidlustanud ei ole.

Kohus asub seisukohale, et vallavalitsus on õiguspäraselt toiminud andes välja Pajusi Vallavalitsuse korralduse 27.08.2013 nr 137, millega on jäetud rahuldamata G.D. avaldus toimetulekutoetuse määramise kohta augustikuus 2013, haldusakt on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele seega puudub kohtul alus vallavalitsusele ka ettekirjutuse tegemiseks.

Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud SHS § 22, § 222, § 223 sätted, pole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ega Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Samuti ei ole kohtumenetluses tuvastatud, et vald oleks kaebajat kohelnud ebavõrdselt mõne teise isikuga võrreldes või diskrimineerinud kaebajat varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu.

Kaebaja poolt taotletud maksuhalduri spetsialisti arvamuse saamist maksuspetsialist Olavi Kärsnalt, kes on kaebaja arvates parim spetsialist maksuküsimustes, kohus ei pidanud vajalikuks, kuna maksuhalduri arvamuse andmine maksualastel teemadel ei ole käesoleva asjaga puutumust.

Samas jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad kaebaja kirjeldusi selle kohta, millist kütet keegi kasutab, kaebaja krediitkaarti kasutamise võimalust ning varasemaid kohtuasju ja varasemaid kaebaja sissetulekuid puudutavaid küsimusi, kuna kohus ei pea hindama väiteid, mis ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Eeltoodut arvese võttes, jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik