1-14-2888/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2888 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi P.J süüdistus KarS § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ja

U.F-i süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav P.J

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral,

viimati Tartu Maakohtu 30.08.2011. a otsusega KarS §

263p 1, 2, 4 ja § 136 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega,

liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat vangistust,

kandmata karistus 1 aasta 7 kuud 19 päeva asendati üldkasuliku tööga 1188 tundi tähtajaga 2 aastat

tõkend: 16.01.2014. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Süüdistatav U.F

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt

2

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.J KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.J KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.J-ile liitkaristuseks üksikaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus P.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdi tunnistada U.F KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele

kui U.F ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkabP.J ja U.F-i katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

P.J-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.J-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud (ükssada kaheksakümmend) eurot, koopiate tegemise kulu (kaks) eurot 180 2 ja sundraha (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja senti. 532 50

3

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (seitsesada neliteist) eurot senti 714

50 tasumisele ositi (kaheksa) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast 8

kuust on P.J kohustatud tasuma kuu jooksul igakuiselt (üheksakümmend) eurot 7 90 ja kuul (kaheksakümmend neli) eurot senti. 8-ndal 84

50

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.F-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud (ükssada kaheksa) eurot, koopiate tegemise kulu (üks) euro ja sundraha 108 1 532 50 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kuussada nelikümmend üks) eurot

641

50

senti tasumisele ositi (kolm) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele 3

järgnevast kuust on U.F kohustatud tasuma kuu jooksul igakuiselt (kakssada 2 213 kolmteist) eurot ja kuul (kakssada viisteist) eurot senti. 3-ndal 215

50

Juhul, kui P.J või U.F ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni,

pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

4

I Kokkuleppe sisu

P.J süüdistatakse selles, et tema 25. juunil 2013. a kella 01.30 paiku Tartu linnas Rüütli 2 asuva lokaali Pirogov ees tänaval ning lokaalis Pirogov sees ehk avalikes kohtades ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus grupis koos U.F-iga kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et kasutasid vägivalda M.M. , L.K. ja P.P. suhtes. Esmalt lõi P.J lokaali Pirogov ees rusikaga M.M. le vastu kaela ja jalaga vastu M.M. parema jala sääre väliskülge, mille tagajärjel kukkus M.M. vasakule küljele maha nii, et tema vasaku käe küünarnukk tabas maapinda. Seejärel ründas U.F lokaali Pirogov ees L.K. t, lüües talle rusikaga näkku. Samuti ründas U.F lokaali Pirogov ees ka M.M. , lüües talle rusikaga vastu lõuga. Pärast eelkirjeldatut liikusid P.J ja U.F

lokaali Pirogov siseruumidesse, kus P.Jõi parema käe rusikaga P.P. näkku, tabades P.P. näo vasakut külge. Löögi tagajärjel kukkus P.P. lokaali Pirogov siseruumides olnud laudade ja toolide otsa. Eelkirjeldatud tegevusega tekitasid P.J ja U.F L.K. le ja P.P. le füüsilist valu ning M.M. le füüsilist valu ja nahamarrastused lõuale ning vasakule küünarnukile. Sellega pani P.J toime KarS § 263 punkti 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Lisaks süüdistatakse P.J selles, et tema 25. jaanuaril 2014. a kella 01.45 ajal lõi Jõgevamaal Pajusi vallas Pisisaare külas XXX asuva kortermaja trepikojas, korteri nr X ees, ühel korral parema käe rusikaga V.H. vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel kukkus V.H.

põrandale pikali. Toimepandud teoga tekitas P.J V.H. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasema põsesarna piirkonda.

Sellega pani P.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja löömise.

U.F-i süüdistatakse selles, et tema 25. juunil 2013. a kella 01.30 paiku Tartu linnas Rüütli 2 asuva lokaali Pirogov ees tänaval ning lokaalis Pirogov sees ehk avalikes kohtades

ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus grupis koos P.J-iga

kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et kasutasid vägivalda M.M. , L.K. ja P.P. suhtes. Esmalt lõi P.J lokaali Pirogov ees rusikaga M.M. le vastu kaela ja jalaga vastu M.M. parema jala sääre väliskülge, mille tagajärjel kukkus M.M. vasakule küljele maha nii, et tema vasaku käe küünarnukk tabas maapinda. Seejärel ründas U.F lokaali Pirogov ees L.K. t, lüües talle rusikaga näkku. Samuti ründas U.F lokaali Pirogov ees ka M.M. , lüües talle rusikaga vastu lõuga. Pärast eelkirjeldatut liikusid P.J ja U.F lokaali Pirogov siseruumidesse, kus P.J lõi parema käe rusikaga P.P. näkku, tabades P.P. näo vasakut külge. Löögi tagajärjel kukkus P.P. lokaali Pirogov siseruumides olnud laudade ja toolide otsa. Eelkirjeldatud tegevusega tekitasid P.J ja U.F L.K. le ja P.P. le füüsilist valu ning M.M. le füüsilist valu ja nahamarrastused lõuale ning vasakule küünarnukile. Sellega pani U.F toime KarS § 263 punkti 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja

nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 punktides 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

P.J-ile karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust ja KarS §-s 121 järgi 1 aasta vangistust.

5

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.J ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 263 punktides 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.F-ile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui U.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.J ja U.F on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ning U.F KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

P.J menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 180 eurot (kd II, tl 30-35), kaitsjale koopiate tegemise kulu 2 eurot (kd II, tl 28-29).

U.F-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (kd II, tl 37-39), kaitsjale koopiate tegemise kulu 1 euro (kd II, tl 36).

Samuti on mõlema süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb P.J hüvitada menetluskulud kokku 714,50 eurot ja U.F 641,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

P.J ja U.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust

maksta neid ositi. Kohus leiab, et süüdistatavate taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel

rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib neile üle jõu. Nende

6

maksevõimet arvestades tuleb U.F-ile anda võimalus tasuda menetluskulud ositi 3 kuu jooksul ja P.J-ile 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Ingeri Tamm Kohtunik