3-14-243/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. mai 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-243 Kohtuasi M.K. kaebus arstiabi kohese kutsumata jätmisega Viru Vangla poolt tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta M.K. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.06.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.12.2013 koostas valvur Liivi Venski ettekande nr 5708 (tl 29) selle kohta, et kinnipeetav M.K. ei allunud korraldusele lõpetada helistamine ja sõimas teda kõva häälega. 03.01.2014 esitas kinnipeetav M.K. Viru Vanglale taotluse (tl 26-28) arstiabi kohese kutsumata jätmisega tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. 21.02.2014 otsusega nr 6-16/2-3 (tl 25) jättis Viru Vangla selle rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud valvur Liivi Venski ja vanemvalvur Andres Loite poolt 08.01.2014, 14.01.2014 ja 12.02.2014 koostatud õiendid (tl 30-32) 31.12.2013 toimunu kohta, meditsiiniosakonna 31.12.2013 tõend (tl 33) ning väljavõte M.K. tervisekaardist (tl 40-54).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 04.03.2014 koostas kinnipeetav M.K. kaebuse (tl 1-6), milles kurtis selle üle, et 31.12.2013 süüdistas vanglateenistuse ametnik teda alusetult sõimamises, tema läks provotseerimise tõttu endast välja ja lõikas endale peakorrapidaja jutule pääsemiseks nimesildiga kaks sügavat haava, kuid vaatamata korduvatele palvetele valvur abi ei kutsunud. Ta väitis, et oli üle kahe tunni ilma arstiabita paksu vere sees, sellega rikuti väga räigelt ja küüniliselt tema õigusi ja leidis, et vanglalt tuleb talle välja mõista 10 000 eurot. Valvurite seletusi pidas ta valelikeks ning väitis, et ei lepi vangla vabandusega, sest ka ametnikud peavad oma tegude eest vastutama. 24.04.2014 koostatud täienduses (tl 55-57) jäi kaebaja selle juurde, et vanglateenistuse ametnikud valetavad ja selle asemel, et tema kõne vastu võtta, nad hoopis katkestasid selle ning kirjeldas nii endale vigastuste tekitamise põhjuseid kui neid tundmusi, mis tal olid arsti juurde jõudmise hetkel.

3. Viru Vangla vastuses (tl 23-22) paluti kaebus rahuldamata jätta ning märgiti, et jäädakse kohtueelses menetluses tehtud otsuse seisukohtade juurde. Seejuures küll tunnistati, et kaebaja ei saanud koheselt arstiabi, kuid leiti, et tema väiteid ei tõenda miski ja kogumis on need ebausutavad ning tahtliku enesevigastamise tõttu tuleks vähendada hüvitise rahalist väärtust nullini. Täiendavalt lisati, et vangla kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus ei tähenda seda, et ta ise vabaneb seetõttu igasugustest kohustustest oma tervise kaitsmisel. Veel viidati asjaolule, et vangla on kaebaja ees 21.04.2014 otsuses vabandanud ning peeti seda kohaseks hüvitiseks talle tekitatu eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vangla kohtueelses menetluses tehtud otsusega omaks võtnud, et viivitas kaebajale meditsiinilise abi võimaldamisel. Seega vajab lahendamist üksnes küsimus, kas seeläbi sai talle tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

5. Kinnipeetava ravimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 49 lg-s 1, § 52 lg-s 1 ja § 53 lg-s 1 on kehtestatud, et vanglas viibivate isikute tervishoiuteenus tuleb korraldada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel ning ööpäevaringselt tagatakse neile üksnes vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi mõiste sisaldub eelnimetatud seaduse §-s 5 ja tähendab tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kaebuse väidetel vigastas kaebaja ennast 31.12.2013 hommikul kella 9.10 paiku. Vastustaja kirjalikule vastusele lisatud dokumentide kohaselt on talle meditsiiniosakonnas abi osutatud kell

11.50. Kuigi vigastamise täpse kellaaja kohta on olemas üksnes kaebaja väited ja puuduvad neid kinnitavad tõendid, on vastustaja kohtueelse menetluse otsusega omaks võtnud, et vanglateenistuse ametnikud olid kaebajale arstiabi kutsumisega viivituses. Seega ei ole vangla tegevus olnud täiel määral kooskõlas vangistusseaduse § 66 lg-st 1 tuleneva kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve nii, et oleks tagatud muuhulgas ka nende ohutuses seisnev vangla üldine julgeolek. Arstiabi on kaebaja siiski saanud ning miski ei kinnita, et tema seisund üldse oli niisugune, mis tingis vajaduse koheselt osutatava vältimatu abi järele. Lisaks on siinkohal oluline ka see, et isiku seadusega tagatud õiguste rikkumine ei tähenda automaatset rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimist.

6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda süülise tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamist, kuid kahju saab hüvitada üksnes proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse § 127 lg-tes 1 ja 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud. Antud juhul on kinnitust leidnud üksnes kinnipeetava järelevalve piisavas ulatuses tagamata jätmises seisnenud avaliku võimu õigusvastane tegevus. Puuduvad aga teised olulised tingimused – tervisekahju tekkimine sellise tegevusetuse tagajärjel. Kaebajale on arstiabi osutatud ning kohtu nõudmise peale asja materjalidesse esitatud tervisekaardi väljavõtte sissekannetest ei nähtu midagi niisugust, mis viitaks sellele, et paari tunni pikkune arstiabi ootamine võis kahjustada tema tervist. 31.12.2013 vangla meditsiiniosakonnas vormistatud tõendi kohaselt tuvastas tervishoiutöötaja kaebajal küll kaks rohke vereeritusega haava mõõtmetega 2 cm ja 3 cm, kuid nende sulgemiseks piisas vaid haavaliimist ja stripehk ribaplaastritest. Seega polnud tegu eriti suure ja eluohtliku vigastusega ning tervisekaardi sissekandeid ei viita, et ka hiljem oleks avaldunud kaebajal mõni terviseprobleem, millist saaks seondada abi kohese mitteosutamisega.

7. Kaebaja väidetest nähtub, et lisaks tervisekahjule on ta võinud silmas pidada ka oma väärikusele tekkinud kahju. Riigivastutuse seaduse eelnevalt juba osundatud sätted võimaldavad ka sellise kahju hüvitamist, kuid selle seaduse § 13 lg 1 nõuab, et hüvitise suuruse määramisel arvestataks muuhulgas objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust ning eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel. Viimatinimetatud tulenevad võlaõigusseaduse § 139 lg-test 1 ja 3, milledes on ette nähtud tervise kahjustamisega seotud kahjuhüvitise vähendamine, kui kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus aitasid kahju tekkimisele kaasa. Arstiabi ootamine võib vanglas viibivale isikule kindlasti ebamugav olla ja talle ka hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid mitte iga kannatus või ebamugavus, mida kinnipeetaval vanglas taluda tuleb ei saa ka vanglateenistuse ametnike rikkumiste puhul kaasa tuua rahalise hüvitise määramist. See on võimalik vaid juhul, kui vastav tegevus oli sihipärane ja selle tagajärjed ületavad minimaalse talumiskohustuse. Antud juhul puuduvad tõsiseltvõetavad kinnitused niisuguste mõjude ilmnemise kohta. Lisaks kõigele muule on siinkohal oluline tähendus asjaolul, et kaebaja vigastas ennast ise ja seejuures ilmselgelt ka tahtlikult. Kaebuse täienduses on ta tahtlust eitanud väites, et kaotas valvuri provotseerimise tõttu enese üle kontrolli, kuid selline selgitus on käsitletav üksnes enda tagantjärele õigustamisena. Kaebuses väidab ta nimelt, et lõikas haavad eesmärgiga pääseda peakorrapidaja vestlusele. See väide on igati usutav ning viitab selgelt, et juhtunu ei saanud kuidagi olla kaebaja ettevaatamatu tegevuse tulemusel juhtunud õnnetus vaid tegemist oli tähelepanu saamise eesmärgil toime pandud tahtliku enesevigastamisega. Vangistusseaduse § 53 lg 4 on kehtestatud, et kinnipeetu suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse tekib vanglal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.

8. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud otsuses on vangla kaebaja ees arstiabi võimaldamisega viivitamise pärast vabandanud. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1- 44-06 leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise korral pole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on kohane ka käesolevas asjas. Vanglapoolne viivituses seisneva rikkumise tunnistamine ja vabandamine on piisavaks hüvitiseks nende ebamugavuste eest, mida tervishoiuteenuse osutaja juurde pääsemine ja sellest tulenevad kannatused kaebajale tekitada said.

9. Kaebaja väited viitavad sellele, et ta ei ole rahul vanglateenistuse ametnike eriti aga valvur Liivi Ventseli käitumisega pidades seda enda provotseerimiseks ja alusetuks süüdistamiseks. Kohtueelse kahju hüvitamise nõude ning kaebuse on ta siiski selgelt piiritlenud üksnes arstiabi võimaldamisega viivitamise tõttu tekkinud kannatuste ja tervisekahju eest rahalise hüvitise saamise soovina. Kuna vangistusseaduse § 1’ lg-s 8 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 sätestatu lubab halduskohtusse pöördumist vaid selles ulatuses, milles jäi kohtueelne nõue tähtaegselt rahuldamata, pole arstiabi võimaldamisega seotu raamest väljuvad väited valvuri tegevusele asjakohased.

10. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2015 lahendiga 01.12.2015