2-13-34257/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-34257 Tsiviilasi X Xi hagi X Xi vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.10.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad 1 440 eurot

Hageja: X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X Kostja: X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2014

RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2013 otsus X Xi hagis X Xi vastu elatise saamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

2

1. 19.07.2013 esitas X X (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse X Xi (kostja) vastu elatise saamiseks. Esitatud hagiavalduses ja 25.09.2013 esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mille konkreetne summa muutuks alati automaatselt kuupalga alammäära muutumisel. Samuti palus hageja elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 19.07.2012. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda ning tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks igakuise elatise osas. 2. Hagiavalduse kohaselt on X Xil ja kostjal ühine laps, hageja, sündinud 31.08. 2006. X X asus 2008. aasta sügisel koos hageja ja teise lapsega elama Tallinnasse ja kostja jäi töö tõttu elama Ida-Virumaale. X Xi ja kostja abielu lahutati 07.04.2009 ja hageja jäi X Xi kasvatada. 2008. aastal ei saanud laps tervise tõttu lasteaias käia ja oli aasta aega lapsehoidjaga kodus, kelle töötasu lisaks lasteaia kohamaksule tasus hageja ema. Samuti on hageja ema tasunud alates 2008. aastast kuni tänaseni hageja lasteaia maksud, huvialaringide, lapse arenguks vajalike vahendite ja riiete eest. 3. Vastavalt suulisele kokkuleppele oli kostja nõus tasuma lapse elatusraha miinimumi ulatuses. Kostja on tasunud elatusraha jätkuvalt alla miinimumi, 120-130 eurot kuus, mis on laekunud vastavalt kostja äranägemisele umbes kümne päeva järgi igas kuus. Aastate lõikes on kostja maksnud ettenähtust vähem 40-50 eurot ning veebruarikuus oli päevi vähem kui tavalises kuus. Samuti on kostja meelevaldselt vähem maksnud ja teinud tasaarvestusi nt 2011. aasta septembris, kui tasus lapse sünnipäeva pidamise eest ja arvestas selle elatusrahast maha.

Kostja vastuväited 4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5. Kostja väitel on ta elatist maksnud igakuiselt vastavalt oma võimetele. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 6. Kostja igakuine sissetulek on 1054,48 eurot, millest tuleb maha arvata tema kohustused ja vajalikud kulud (sh elatusraha 130 eurot) kokku summas 823,60 eurot. Lisaks märkis kostja, et kuna lapsega kokkusaamiseks on kostjal vajalik sõita Jõhvist Tallinna, siis on kostjal hädavajalik sõiduki olemasolu. Minimaalne bensiinikulu ühes kuus on 70 eurot. Majapidamisasjadele ja toidule kulub ühes kuus keskmiselt 158,51 eurot. Kostja kulud kokku on 1052,11 eurot, millele lisanduvad kostja haigusega seotud kulud. Kostjale on tehtud seljaoperatsioon ja taastumiseks soovitatud ujumine toob kaasa täiendavad kulud. 7. Suuremas summas kui 130 eurot ei ole kostja võimeline elatist maksma. Kui X X lisab samapalju, teeb see kokku 260 eurot, millega on kostja hinnangul võimalik normaalselt hakkama saada. Samuti tõi kostja esile asjaolud seoses X Xi ema varalise seisundiga, kes võib X Xi abistada.

Maakohtu otsus 8. Harju Maakohus rahuldas 24.10.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 01.10.2013 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatise ajavahemiku 19.07.2012 kuni 01.10.2013 eest summas 361 eurot. Kohus tunnistas viivitamata täidetavaks otsuse resolutsiooni punkti 2 (igakuise elatusraha väljamõistmine) ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

3

9. Kohus tugines otsuses perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 p-le 1, § 99 lg-le 1, § 101 lg-le 1 ning § 102 lg-tele 1 ja 2. Kohus märkis, et vastavalt PKS § 102 lg-le 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud ega esitanud ka tõendeid eelpool nimetatud tingimuste olemasolu kohta. 10. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja on põhjendatud saama elatist vähemalt suuruses, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal on see 160 eurot. 11. X Xi pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud hagejale elatist ajavahemikus juuli 2012 kuni september 2013 igakuiselt 130 eurot, välja arvatud 2013 veebruarikuu, mil kostja maksis 80 eurot (tlk 18-19). Seega on hageja nõue põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis suuruses, mis on võrdne ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Elatusraha väljamõistmisel arvestas kohus eelnevalt tasutud summadega. 12. Kohus leidis, et kostja viited hageja seadusliku esindaja X Xi ema varalisele seisundile on alusetud. Lapse ülalpidamiskohustus lasub eelkõige tema vanematel. PKS §-le 108 viidates leidis kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märkis, et kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista alates 19.07.2012 kuni hagi esitamiseni 19.07.2013, arvestades kostja poolt tasutud elatist. Hageja oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 19.07.2012 kuni 01.10.2013 summas 2 221 eurot. Arvestatud on miinimumelatise suurusega, mis 2012. aastal oli 145 eurot ja alates 2013. aastast 160 eurot kuus. Kostja on nimetatud ajavahemikus tasunud 1 860 eurot. Seega kuulub kostjalt kuni 01.10.2013 ühekordse summana väljamõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis 361 eurot. 13. TsMS § 445 lg-le 1 tuginedes määras kohus hageja taotlusel otsuse osa, milles on välja mõistetud elatis igakuiselt alates 01.10.2013, täitmisele viivitamata.

Apellatsioonkaebus 14. 17.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja peatada maakohtu otsuse punkti 4 täitmine, millega mõisteti viivitamatult täidetavaks elatise maksmine. Kostja palub kajastada Riigi Teataja kohtuistungite toimumise lehel ja jõustunud kohtuotsuses vaid TsMS § 462 lg-te 2 ja 3 andmeid. 15. Kostja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetluse avalikkuse põhimõtet ning otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Maakohtu otsusest ilmneb, et kohtuistung peeti 17.10.2013. Kostjat ei ole kohtuistungi toimumise ajast teavitatud ega kostjale kohtukutset kätte toimetatud. TsMS § 306 lg 5 alusel peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kostjal puudus igasugune informatsioon kohtuistungi toimumise ajast. Samuti ei ole kostja kätte saanud hageja

4

hagi täiendust, kuna esialgses hagis ei ole kajastatud andmeid, mida kohus on otsuses hageja nõudes kajastanud. Kostja leiab, et kuna teda ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast, siis on maakohus oluliselt piiranud tema õigust osaleda kohtuistungil ning esitada kohtuistungil täiendavaid tõendeid ja vastuargumente. Näiteks palus hageja esindaja esialgselt elatise väljamõistmist alates 19.07.2013, kuid kohus mõistis otsuse p-s 3 täiendavalt välja 361 eurot alates 19.07.2012. Selle kohta puudus kostjal omapoolsete vastuargumentide esitamise võimalus, millega kohus rikkus oluliselt kostja kaitseõigust. Kostja märkis oma esialgses kirjalikus seisukohas, et soovib osaleda kohtuistungil. Kohus pole aga seda arvestanud, millega rikkus oluliselt menetlusõigust. Vastavalt TsMS § 452 lg-le 3, kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Antud juhul ei ole kohus kostjale teatanud ka otsuse teatavakstegemise aega, millega samuti rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. 16. Kohus leidis otsuses, et PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning et mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud ega esitanud ka tõendeid eelpool nimetatud tingimuste olemasolu kohta. Antud juhul ei ole kohus andnud kostjale isegi võimalust kohtuistungil täiendavate tõendite ning väidete esitamiseks, kuna kostjat ei kutsutud kohtuistungile, mis on oluline menetlusõiguse normide rikkumine vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-ile 2. 17. Kohus on otsuses märkinud, et vanemad leppisid kokku, et kostja tasub lapsele elatist miinimumsummas kuus. Sellist kokkulepet ei ole kunagi olnud ning puuduvad ka tõendid sellise kokkuleppe kohta. Kui vanemad lepivad omavahel kokku elatisraha summa suuruses, siis ei ole põhjendatud tagantjärgi elatisraha väljamõistmine, kuna selle kohta kehtis erikokkulepe. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja soovis elatisraha väljamõistmist esialgu alates 19.07.2013, kuna sinnamaani kehtis eraldi kokkulepe, et elatise suurus on 125 eurot. Samuti on olnud hagejaga eraldi kokkulepped, et nt jalgratta või turvatooli ostmisel lapsele, sünnipäeva korraldamisel jne on elatisraha maksmine väiksem kokkulepitud summast.

Vastus apellatsioonkaebusele 18. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja juhul, kui kohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, siis teha asjas uus lahend ilma seda maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks menetlemiseks. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas rahuldada. 20. Kohtu poolt elatise väljamõistmise aluseid reguleerivad PKS §-d 96-102, mille sisu kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse

5

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja poolt 25.09.2013 koostatud hagiavalduse täpsustuse kättetoimetamata jätmine on riivanud kostjale TsMS § 393 lg 1 järgi kuuluvat õigust tema vastu esitatud nõudest teada saada ning §-s 394 lg-s 1 sätestatud õigust hagile vastata. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õigust teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Toimikus ei leidu jälgi selle kohta, et kostjale oleks hagiavalduse täiendus kätte toimetatud ja seetõttu on maakohtu poolt otsuse langetamine tagasiulatuva elatise väljamõistmise kohta ilma kostjale vastuse esitamiseks võimaluse andmiseta olnud TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi oluline menetlusnormi riive. 22. Samuti puuduvad toimikus andmed selle kohta, et kostja oleks saanud kätte kohtukutse maakohtu istungile. Seda puudust, mis kujutab endast samuti TsMS § 656 lg 1 p 2 järgi olulist menetlusõiguse rikkumist, püüdis ringkonnakohus kõrvaldada, kutsudes kostja ringkonnakohtu istungile. Ringkonnakohus kuulas kostja ära, kuid hagiavalduse täienduse kättetoimetamata jätmisest tulenenud menetluslikku minetust sellega kõrvaldada ei olnud võimalik, kuna kostja sõnul nägi ta hagi täiendust ringkonnakohtu istungil esmakordselt (tl 159). Seda arvestades peab ringkonnakohus õigeks saata vaidlus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tagasi maakohtule, et kostja saaks esitada oma seisukohad nimetatud nõude osas esmalt maakohtule. Hagi täpsustuses esitatud nõude lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. 23. Kuigi maakohus on hagi esitamisest alates väljamõistetava elatise osas seaduse poolt ettenähtud eeldustega arvestanud ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hagi kuulub selles osas rahuldamisele, tuleb kohtuotsus ka selles osas siiski tühistada. Seda vaatamata sellele, et välja mõistetud igakuine elatis vastab seaduse poolt ette nähtud miinimumsuurusele ning kostja on 22.05.2014 toimunud ringkonnakohtu istungil selgitanud, et ta maakohtu lahendit selles osas ei vaidlusta (tl 159). Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsust hagi esitamisest alates välja mõistetud elatise nõude rahuldamise osas muutmata jätta, kuna maakohus on kohtuotsuse reolutsiooni p-s 2 märkinud, et elatis tuleb mõista välja alates 01.10.2010. Hagi on aga esitatud 19.07.2013 ning alates hagi esitamisest kuni 01.10.2010 välja mõistetud elatise on kohus mõistnud välja resolutsiooni p-s 3 koos elatisega, mille kohus on mõistnud välja aasta eest enne hagi esitamist. Selliselt koostatud resolutsiooni tõttu ei saa ringkonnakohus jätta resolutsiooni p-i 2 muutmata, kuna selles välja mõistetud elatisele tuleks liita resolutsiooni p-ga 3 välja mõistetud elatisest see osa, mis kuulub välja mõistmisele alates hagi esitamisest kuni 01.10.2013. Kui ringkonnakohus resolutsiooni sellisel kujul muudaks, tuleks segaduse vältimiseks mõista elatis välja kindlas summas alates hagi esitamisest mitte enam kuni maakohtu poolt määratud kuupäevani 01.10.2013, vaid kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. See aga eeldaks, et ringkonnakohtul on andmeid selle kohta, kui palju on kostja kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise

6

kuupäevani hagejale vabatahtlikult elatist maksnud. Kuna ringkonnakohtul selliseid andmeid ei ole, peab kolleegium õigeks saata tsiviilasi ka seni makstud elatise summa täpsustamiseks tagasi maakohtule. 24. Vastuseks kaebuse väitele elatise viivitamatu välja mõistmise osas selgitab kolleegium, et maakohus ei ole otsus tehes selles osas menetlusnorme rikkunud. TsMS § 468 lg 3 võimaldab tunnistada elatise väljamõistmise otsuse viivitamatult täidetavaks ning pidades silmas seda, et kohus on mõistnud välja elatise seaduse järgi lubatud miinimumsuuruses, on kostjale sellise summa viivitamatu maksmise kohustuse panemine hageja kui lapse huve arvestades õigustatud. Otsuse viivitamatu täitmise eesmärk on tagada piisava ülalpidamiseta jäänud lapsele juba kohtumenetluse ajal, nii nagu eespool märgitud, igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad kohtu poolt tuvastatud asjaoludel saavad võimaldada. 25. Menetluskulud tuleb poolte vahel hagi uue lahendamise tulemust arvestades.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Margo Klaar