1-12-7486/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

29. ma

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7486 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Inga Kaljus Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi Z.D´i enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.D isikukood XXX viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi Z.D enne tähtaega vabastamiseks.

Z.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.09 KarS § 200

.2012 otsusega lg 2 p 4,7,8 ja § 275 järgi ning KarS § 64 ja KrMS § 238 lg ldamisega mõisteti karistuseks 2

2 koha

aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 11. .2010 kohtuotsusega KarS § lg 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõ istes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 21.02.2012 ja lõpp 21.06.2015

Kinnipidamisasutuses Z.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. V asub õimaliku vabanemise korral elama aadressile xxx. Isikul on kuni 21.06.2015 kehtiv elamisloakaart.

Isikul on keskharidus. Asus õppima ka , ent kool jäi vangistuse tõttu pooleli. Viru vanglas xxx

omandab hetkel keevitaja kutset, ning osaleb riigikeele õppes B1-taseme kursusel. Enne vangistust ajal, kui oli tegevusetu, oli ema ülalpidamisel. Võimaliku vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx. Isikul sõnul tarvitas varem amfetamiini, viimasel ajal aga suitsetas kanepit, kuid sõltuvust eitab. Karistusregistri andmetel isikut karistatud NPAS § 15´1 alusel (Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses) kahel korral-isik peeti kinni hetkel, kui juhtis mootorsõidukit. Meditsiiniosakonna andmetel on isik kanepi ja amfetamiini juhutarvitaja, ning sõltuvust pole diagnoositud. Seoses sellega, et isik on ise tunnistanud, et varemalt mängis kasiinos ning tekkisid suured võlad, siis võis see suunata kinnipeetavat toime panema kuritegusid. Z.D on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel abitöölisena koristajana, mis on tekitanud ja säilitanud kinnipeetava tööharjumust. Lisaks on isik vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursused A1 ja A2 tasemel, mis on andnud kinnipeetavale oskuse vajadusel ennast osalisel määral riigikeeles väljendada. Hetkel omandamas B2 taset. Ajavahemikul 19.03.2013 - 02.05.2013 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine", tagasiside kohaselt kinnipeetav osales aktiivselt. 02.09.2013 alustas keevitaja eriala omandamist, mis peale vabanemist suurendab isiku võimalusi tööturul. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, ning vanglas kannab karistust teist korda. Kuriteod valdavalt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, samuti on kinnipeetaval võlgnevused, mis võivad tema toimetulekut vabaduses mõjutada. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab Viru Vangla Z.D ennetähtaegset vabastamist

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. See on kahetoaline korter, mis kuulub kinnipeetava emale, kes elab sellel aadressil praegu üksi. Ema selgitas vestluses, et enne vangistust elas Z.D samal aadressil. Kinnipeetaval on xxx ameti omandamine omal ajal jäänud pooleli, kuna oli võetud vahi alla. Ta on töötanud erinevatel töökohtadel, ajal, kui oli tegevusetu, oli ema ülalpidamisel. Üheks põhjuseks, mispärast x xx kinnipeetavale elamispinda annab, on asjaolu, et Z.D saab ema teada koheselt vabanemisel tööle asuda. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Telefonivestluses OÜ juhatuse liikme ööd pakutakse xx xx selgus, et t

ehitusega tegelevas ettevõttes. Kuna tööalaselt kokku puutunud, siis xx xx on ka varem xx xx leiab ta , et Z.D töökogemus selles vallas on peamisi põhjusi ja ta ei pelga tööd. Esialgu saab olema miinimumpalk, edaspidi aga juba ka lisatasu. Rahvastikuregistri andmetel on Z.D kindla elukohata. Tal on kuni 01.12.2015 kehtiv elamisloakaart. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on Z.D määratud ühel korral, katseajal oli

vahi alla võetud uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega.

Prokuröri abi Henrik Esse andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist. Kinnipeetav on olnud ühel korral kriminaalhooldusel. Viru maakohtu 11.10.2010 kohtuotsu karistust kanda vabaduses, kuid katseajal sega võimaldati Z.D pani ta toime uusi vägivaldseid, varavastaseid ja avaliku rahu vastaseid kuritegusid.

Z.D

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et

Z.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Z.D on viis korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine

ja sõltuvused.

Käesoleval ajal on karistatud 1 astme kuriteo (röövimise eest). Uued kuriteod pani toime katseajal. NPALS alusel. Korduvalt karistatud ka väärteokorras sh Jätkuv süütegude

toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt

Z.D oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik pani katseajal toime uued kuriteod.

Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna

Z.D on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide rvitamisega (ta on karistatud ta

NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et Z.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks Z.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suu

rendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.D vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik