2-12-45439/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(7)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-12-45439 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi NI hagi AA vastu ühisvara jagamiseks ja AA vastuhagi ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. juuli 2013. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja, vastuhagis hageja) AA (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX- XX XXXXXXX XXXXX) Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja) NI (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX- XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Natalja Perova Menetluse liik Üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 alusel RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. juuli 2013. a. otsus NI hagia AA vastu ühisvara jagamiseks ja AA vastuhagis ühisvara jagamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada. 3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib

2(7) ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud NI esitas 6. novembril 2012. a. Harju Maakohtule hagi AA vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16. novembril 1990. a. ja lahutati 23. jaanuaril 2002. a. Abielu kestel soetasid pooled korteriomandid Tallinnas XXXXX XX-X (turuväärtusega 30.000 eurot) ja XXXXXX XXX XXX-XX. Pooled ostsid Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi ALG Liisingu AS-ilt 8. jaanuaril 2002. a. hinnaga 340.000 krooni, mis tuli tasuda osamaksetena maksegraafiku alusel. Ostuhinnast 150.000 krooni ja sellele vastavalt lepingule lisanduva kallinemismäära tasusid hageja ja tema poeg AI. 10. jaanuaril 2002. a. müüsid pooled sama korteri ALG Liisingu AS-ile hinnaga 340.000 krooni. Ostuhinnast 139.690 krooni oli tasutud abikaasadele, 190.000 krooni oli tasaarvestatud 8. jaanuari 2002. a. lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega ja 5310 krooni oli lepingutasu. Tegemist on müügi ja tagasiliisimise tehinguga, liisingulepingu kohaselt on hagejal pärast kõigi lepinguliste kohustuste täitmist õigus see uuesti omandada ja liisinguandjal kohustus see hagejale tagasi võõrandada. Taoline tulevikus tekkiv varaline õigus kuulub poolte ühisvara hulka, mida võib jagada. Riigikohtu lahendi 3-2-1-133-09 seisukohtade kohaselt oleneb taolise õiguse väärtuse ühisvarasse arvamine ja jagamine sellest, kas liisingumakseid maksti ühisvara arvel või mitte. Kõiki tagasimakseid ja korteriomandi majandamise kulusid ajavahemikul 18. jaanuarist 2003. a. kuni 31. detsembrini 2012. a. on maksnud hageja üksi. Hageja palus jagada poolte ühisvaraks oleva XXXXX XX-X asuva korteriomandi, jättes selle kostja ainuomandisse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 15.000 eurot. Hageja palus tunnistada, et hageja poolt tehtud väljamaksed seoses 8. jaanuari 2002. a. vara ostu-müügi eellepingu täitmisega olid tehtud tema lahusvara arvelt ning korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX ei kuulu ühisvara hulka.

Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 11. jaanuaril 2013. a. vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagi kohaselt on poolte ühisvaraks korteriomand Tallinnas XXXXX XX-X, Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi osa, mis oli ostetud poolte ühisvara

3(7) arvelt vastavalt 10. jaanuari 2002. a. ja 8. jaanuari 2002. a. ALG Liisingu AS-iga sõlmitud ostumüügilepingule, samuti raha, mis oli hageja pangakontol seisuga 23. jaanuar 2002. a. 8. jaanuaril 2002. a. sõlmisid pooled ALG Liising AS-iga ostu-müügi eellepingu, mille kohaselt pooled ostsid XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi hinnaga 340.000 krooni. Sellest summast 190.000 krooni tasaarvestati vastavalt samade poolte vahel 10. jaanuaril 2002. a. sõlmitud lepingule. Seega oli korteriomandi eest 190.000 krooni tasaarvestatud poolt ühisvara arvelt ning ühisvaraks on 0, 56 osa korteriomandist (190.000 : 340.000). Selle korteriomandi turuväärtus on 50.000 eurot ning poolte ühisvaraks oleva osa väärtuseks on seega 28.000 eurot. 10. jaanuari 2002. a. seisuga oli XXXXXX XXX XXX-XX asuv korter poolte ühisomandis. Samal päeval müüsid pooled selle korteriomandi ALG Liisingu AS-ile. Lepingu kohaselt kandis ALG Liisingu AS ühisvarasse kuuluva raha 139.690 krooni hageja pangakontole, seega on see raha poolte ühisvara. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu lahend 3- 2-1-46-06. 23. jaanuari 2002. a. seisuga oli hageja pangakontodel umbes 16.000 eurot. Kosja palub jagada ühisvara selliselt, et korteriomand XXXXXX XXX XXX-XX jääks kostja ainuomandisse, korteriomand XXXXX XX-X hageja ainuomandisse ja raha, mis asus hageja pangakontodel seisuga 23. jaanuar 2002. a., hageja omandisse. Kui kohus leiab, et eeltoodud ühisvara jagamise viis ei kuulu rahuldamisele, siis jätta korteriomandid hageja ainuomandisse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 50% rahast, mis asus hageja pangakontodel seisuga 23. jaanuar 2002. a., samuti hüvitis XXXXX XX-X asuva korteriomandi eest summas 15.000 eurot ja hüvitis XXXXXX XXX XXX-XX asuva ühisvaraosa eest summas 14.000 eurot. Kui kohus ei pea ka selliselt ühisvara jagamist võimalikuks, siis taotleb kostja, et korteriomandid müüdaks avalikul enampakkumisel, mille läbiviijaks määrata kostja, XXXXX XX-X asuva korteriomandi müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt, XXXXXX XXX XXX-XX korteriomandi müügist anda 28% kostjale ja 72% hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% hageja pangakontodel seisuga 23. jaanuar 2002. a. olnud rahast.

Hageja vastus vastuhagile Hageja leidis, et vastuhagis pakutud ühisvara jagamise viisid ei kuulu rahuldamisele. Korteriomand XXXXXX XXX XXX-XX või selle osa ei kuulu poolte ühisvara hulka, sest pooled müüsid selle korteriomandi 10. jaanuaril 2002. a. ALG Liisingu AS-ile. Alates 2002. a. ehk pärast abielu lahutamist on kõik tagasimaksed tehtud hageja poolt. Kostja nõue rahaliste vahendite jagamiseks, mis asusid hageja pangakontodel seisuga 23. jaanuar 2002. a., on aegunud.

Maakohtu otsus Maakohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Maakohus jagas poolte ühisvara, otsustades müüa Tallinnas XXXXX XX-X asuva korteriomandi (registriosa number XXXXXXXX) avalikul enampakkumisel ning määrates enampakkumise korraldajaks AA. Kohus märkis resolutsioonis, et enampakkumise korraldamise kulud tuleb hüvitada saadud korteriomandi müügist ning ülejäänud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et abielu ajal soetati korteriomandid Tallinnas XXXXX XX-X ja XXXXXX XXX XXX-XX, kuid abielu lahutamise aja seisuga oli korteriomand XXXXXX XXX XXX-XX müüdud. Ühisvara koosseis, mida kohus jagab, võetakse abielu lõppemise seisuga ja see vara tuleb jagada alates 1. juulist 2010. a. kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 37 alusel. Kohus saab jagada ühisvara ainult viisil, mida on taotletud hagis ja vastuhagis. Kohus saab jagada üksnes poolte ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga XXXXX XX-X, kuna korteriomandit XXXXXX XXX XXX-XX abielu lõppemise

4(7) aja seisuga poolte ühisvaras enam ei olnud. Pärast abielu lahutamist soetatud vara ei ole ühisvara. Vastuhagis palub kostja jagada ka hageja kontol abielu lahutamise päeval olnud rahalised vahendid. Kohus nõustub kostjaga selles, et abielu lõppemise aja seisuga kummagi arveldusarvel olnud raha saab ühisvarana jagada ning hagejaga selles, et poolte arveldusarvetel olnud rahaliste vahendite jagamise nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte abielu on lahutatud 23. jaanuaril 2002. a. Seega oli kostjal õigus pöörduda kohtu poole ühisvara jagamise nõudega hiljemalt 23. jaanuaril 2012. a. Nõue on esitatud 11. jaanuaril 2013. a. Hageja palus kohaldada aegumist. Seega on nõue aegunud ja kohus jätab vastuhagi rahaliste vahendite saamiseks rahuldamata. Hageja palub jätta ühisvaraks oleva korteriomandi XXXXX XX-X kostja ainuomandisse ja poole korteri väärtusest mõista kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja. Kostja seda korteriomandit oma omandisse ei soovi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid hüvitiseks. Kostja palub jätta korteriomandi hagejale või müüa see avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pooleks. Hageja nimetatud korteriomandit endale ei soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinnas XXXXX XX-X asuv korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud rahast kanda pärast enampakkumise korraldamise kulude tasumist 50% kostjale ja 50% hagejale. Korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise korraldajaks tuleb määrata kostja. Enampakkumise korraldamise kulud tuleb hüvitada korteriomandi müügist saadud vahenditest. Kuivõrd kohus on võtnud menetlusse ainult ühisvara jagamise nõude, kuna ainult ühisvara jagamise nõudelt oli tasutud riigilõiv, teeb kohus otsuse vaid ühisvara jagamise osas. Tuvastusnõuetelt riigilõivu tasutud ei olnud ning seetõttu ei võtnud kohus tuvastusnõudeid menetlusse. Ühisvara koosseisu määramisel on kohus tuvastanud, et korteriomand Tallinnas XXXXXX XXX XXX-XX ei kuulu ühisvara hulka. Kas hageja on omandanud selle korteriomandi pärast abielu lõppemist lahusvara arvelt või ühisvaraks olnud XXXXXX XXX XXX-XX asuva korteriomandi müügist saadud rahalistest vahenditest (ühisvara arvelt), ei ole käesolevas asjas hagi esemeks. Kohus märkis, et jätab tähelepanuta pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil kohtule saadetud vastuhagi täiendamise ja eseme muutmise ning täiendava vastuse hagile, samuti vastuväite vastuhagi täiendusele ja muutmisele. Kohus pidas õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides.

Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui ringkonnakohus otsustab teha uue otsuse, palub kostja rahuldada tema järgmised ühisvara jagamise nõuded: jätta nõue ALG Liising AS-i vastu korteriomandi XXXXXX XXX XXX-XX väljaandmiseks hageja ainuomandisse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis ühisnõude (28.000 eurot) eest summas 14.000 eurot; jagada hageja pangakontodel seisuga 23. jaanuar 2002. a. olnud raha nii, et hagejale jääb 50% rahast ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 50% rahasummast; jagada OÜ B (RK XXXXXXXX) osakud nii, et hageja ainuomandisse jäävad OÜ B osakud väärusega 2556, 47 eurot (40.000 krooni) ja hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis OÜ B osakute eest summas 2556, 47 eurot; jagada OÜ A (RK XXXXXXXX) osakud nii, et jätta hageja ainuomandisse OÜ A osakud väärusega 2556, 47 eurot (40.000 krooni) ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis OÜ A osakute eest summas 2556, 47 eurot.

Kostja palub algatada tõendite kogumise ja kohustada hagejat esitama kohtule tema pangakontode loetelu ning väljavõtted seisuga 23. jaanuar 2002. a. Kostja palub kohustada

5(7) ALG Liisingu AS-i esitama kohtule 10. jaanuari 2002. a. ostu-müügilepingu alusel teostatud maksekorralduse, millega hagejale tasuti 139.690 krooni. Maakohus jättis kostja eelnimetatud taotlused tähelepanuta. Samuti palub kostja kohtul kontrollida hageja esindaja esindusõigust. Maakohus ei ole põhjendanud oma väidet selle kohta, et kostja nõue on aegunud. Kostja hinnangul ei muutunud kostja ühisvara jagamise nõue sissenõutavaks abielu lahutamise hetkest. Kostja leiab, et poolte ühisvara suhtes ei kehti tehingu sätted. Kostja on ühisvara omanik ja võib realiseerida oma omanikuõigust igal ajal. Ühisvara omaniku õigusi ei saa aegumistähtaeg piirata. Ühisvara jagamise suhtes ei saa kohaldada aegumist, kuna pooled valdavad ühisvara ühiselt tähtajatult ning ühisomanik võib igal ajal nõuda ühisvara jagamist. Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotluse kohustada hagejat tasuma täiendavat riigilõivu 750 eurot ning jätta hageja tuvastamiskaebus läbi vaatamata juhul, kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata. Samuti taotluse kontrollida hageja esindaja esindusõiguse olemasolu ning kohustada hagejat isiklikult ilmuma maakohtu kantseleisse ja kirjalikult allkirjastama hageja esindajale antud volikirja või edastama kohtule digitaalallkirjastatud volikirja.

Maakohus on rikkunud isiku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus jättis eelmenetluse lõpetamata ja pidas kaks korraldavat istungit, kus arutati riigilõivu ja hageja esindaja esindusõigusega seonduvaid küsimusi ning kompromissi sõlmimise võimalikkust. Maakohus jättis korraldava istungi lõpetamata ja tegi seejärel kohtuotsuse, ilma et oleks kohtuistungit pidanud. Kostja seisukohad jättis kohus tähelepanuta ning poolte taotlused lahendamata. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta kostja taotlused haginõude täiendamiseks ja muutmiseks, kuna kohtu hinnangul esitas kostja oma taotlused pärast kohtuistungit. Maakohtu väide ei vasta tõele, kuna kohtuistungit ei toimunud. Toimus korraldav istung ning kostja esitas taotlused enne eelmenetluse lõppemist, seega oli maakohus kohustatud kostja taotlused menetlusse võtma. Pealegi, kui pool muudab jagatava ühisvara koosseisu, saab seda pidada haginõude suurendamiseks, mitte hagi aluse või eseme muutmiseks.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, otsus on seetõttu ebaõige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi saata aga uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 656 lg. 1 p. 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule muuhulgas siis, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Sama paragrahvi lg. 2 lauses 2 sätestatud põhimõtte kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu menetluses on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning on aset leidnud muud menetlusnormide rikkumised, mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Nii ei olnud tegemist lihtsustatud menetlusega TsMS 43. peatüki tähenduses ja asi tuli läbi vaadata kohtuistungil. Reeglid kohtuistungi pidamiseks on sätestatud TsMS 42. peatükis. TsMS § 399 kohaselt vaadatakse asi asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises järjekorras: 1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab; 2) hageja esitab oma nõuded; 3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu; 4)

6(7) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta; 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; 6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on asjas pidanud kaks istungit – 27. veebruaril ja 27. märtsil 2013. a. –, kuid kumbki neist ei ole toimunud TsMS §-s 399 sätestatut arvestades. Istungite protokollide kohaselt (tl. 68 ja 73) on istungitel jutuks olnud üksnes haginõuetelt riigilõivu maksmise ja hageja esindaja esindusõiguse küsimused ning tegeldud on ka kompromissi sõlmimise võimalikkuse väljaselgitamisega. Istungitel ei ole hageja esitanud oma nõudeid ega kostja avaldanud oma seisukohta nende kohta, menetlusosalised ei ole andnud seletusi, oma seisukohtade põhjendamisest ja vastaspoole vastuväidetele omapoolsete seisukohtade esitamisest rääkimata, tõendite uurimist ei ole toimunud ja ka kohtuvaidlust ei ole peetud. Samuti ei ole kohus arutanud pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses ei faktilisest ega õiguslikust küljest ega võimaldanud pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha, rikkudes seega TsMS § 351 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. Kohus ei ole arutanud pooltega esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist (TsMS § 400 lg. 5 rikkumine) ega menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid (TsMS § 401 lg. 1 rikkumine). Vastuolus TsMS § 401 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetega ei ole kohus andnud pooltele võimalust avaldada arvamust asja arutamise täiendamise vajaduse kohta. Maakohus tegi otsuse, ilma et oleks asja kohtuistungil sisuliselt üldse arutanud. Kolleegium leiab, et eespoolkirjeldatud asjaoludel on poolte õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt rikutud. Arvestades istungitel toimunut, saab neid pidada TsMS §-s 398 sätestatud eelistungiteks, kuid nõustuda tuleb apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et TsMS § 392 lg. 1 punktides 1 – 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ei ole maakohus olulises osas täitnud ei nendel istungitel ega ka kirjalikult asja ette valmistades. Nii ei nähtu toimikust, et kohus oleks välja selgitanud hageja ja kostja poolt vastastikku esitatavad nõuded ning vastaspoole seisukohad nende suhtes, poolte taotlused ja vastaspoole seisukohad taotluste suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida pooled esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus võttis asja juurde poolte poolt menetluse kestel esitatud nõuete täpsustused (tl. 75 – 77; 78 – 83; 103 – 106), kuid jättis need alusetult igasuguse tähelepanuta. Nii ei ole kohus menetluse kestel võtnud seisukohta selle kohta, kas haginõuete täpsustamisega arvestatakse, sellekohase seisukoha pooltele põhjendamisest rääkimata. Pooled said maakohtult üllatusliku otsuse, sest alles selle põhjendusest selgus neile, et osa esitatud nõudeid on maakohus jätnud tähelepanuta. Samas oli kohtul kohustus juba eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu sellele, milliseid nõudeid ning mis põhjusel kohus ei menetle (vt. näit. Riigikohtu lahend 3-2-1-119-09). Maakohtu otsuse põhjendavas osas sisalduv selgitus, mille kohaselt nõuete täpsustamine on aset leidnud pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil, ei vasta tegelikkusele – eespool on kolleegium põhjendanud, et seadusekohast sisulist arutamist vaidlusaluses asjas ei toimunudki. Rikkumiste ulatus ja laad ei võimalda neid apellatsioonikohtu menetluses kõrvaldada. Ka materiaalõiguse kohaldamisel on maakohus eksinud. Kostja on taotlenud võtta ühisvara jagamisel arvesse hageja pangaarvel lahutuse hetkel olnud rahalisi vahendeid. Tegemist on ühisvara jagamise nõudega. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu oleks niisugune nõue aegunud. Poolte abielu lahutati 23. jaanuaril 2002. a. Sel ajal kehtinud TsÜS § 115 punktis 4 oli sätestatud, et aegumist ei kohaldata perekonnasuhetest tulenevale nõudele, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Samal ajal kehtinud PkS-st ei tulenenud teisiti, seega ei olnud ühisvara jagamise nõude aegumist seaduse kohaselt ette nähtud. 1. juulil 2002. a. jõustunud TsÜS § 155 lõikes 1 sätestati, et omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonnaja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg. 1 lauses 1 nähti ette, et TsÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut

7(7) kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele, kusjuures sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Et enne 1. juulit 2002. a. ei kohaldatud perekonnaõigusest tulenevatele nõuetele aegumist, siis ei olnud seaduse jõustumise ajaks vaidlusalune nõue aegunud. Alates sellest ajast on taoliste nõuete aegumistähtaeg 30 aastat ehk osundatud sätte tähenduses varasemast lühem, seega tuleb 30-aastast aegumistähtaega arvestada alates 1. juulist 2002. a. Selliselt ei olnud kostja esitatud ühisvaraks oleva raha jagamise nõue vastuhagi esitamise ajaks 11. jaanuaril 2012. a. aegunud ja maakohtu põhjendus kostja nõude rahuldamata jätmiseks on ebaõige. Jätnud kostja nõude üksnes aegumise põhjendusele tuginedes rahuldamata, ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mille põhjal võiks teha järeldusi selle kohta, kas kostja nõue hageja pangaarvetel olnud raha ühisvarana jagamiseks on põhjendatud või mitte. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded vastavalt TsMS § 392 lõikele 1 ning seejärel arutada asja kohtuistungil, koostades selle tulemusena seaduse nõuetele vastava kohtulahendi. Menetluskulud poolte vahel tuleb maakohtul jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik