2-14-6902/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. mai 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-14-6902 Tsiviilasi

K. K. M. K. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxx 70002153, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eestkostja: M. V.

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx e-post: Kostja: M. Kxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. K. K. K. xxxxxxxxxxx) kasuks alates hagi esitamisest, s.o 13. veebruarist 2014 kuni 29. maini 2014.a (kaasa arvatud) ühekordse summana 403 (nelisada kolm) eurot 35 senti.

3. Välja mõista M. K. K. K. alates 30. maist 2014 igakuiselt 115 (ükssada viisteist ) eurot kuni K. K. saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Elatis tuleb tasuda hageja K. K. EE362200221058554714 Swedbank AS.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 29. mail 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on M. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx K. K. . Tartu Maakohtu 29.01.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-9434 on hageja vanematelt vanemlikud õigused ära võetud ning alaealise lapse eestkostjaks on määratud M. V. . Alates 09.03.2009 viibib hageja xxxxxxxxxxxxxxxx. Kuigi hagejal on lastekodus esmavajadused rahuldatud, võib tulla kulutusi, mis ei kuulu katmisele asenduskodu eelarvest.

Kostja seisukohad

Kostja oma vastuses hagile (tl.9) on esile toonud, et K. K. lastekodus ning eestkostjaks määratud M. V. keelanud lapsega kokkusaamise. Kostja on uuesti abiellunud, abikaasal on kaks alaealist last. Kostja on töövõimetuspensionär 80% ulatuses töövõime kaotusega ja raske puudega isik. Tema igakuiseks netosissetulekuks on 230 eurot, sest teatud osa pensionist peetakse kinni kohtutäituri poolt. Kostja on majanduslikes raskustes. Kostja leiab, et käesoleval ajal võiks menetluse asjas lõpetada ja elatist mitte välja mõista, kuni tema majanduslik seisund paraneb.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on e-kirjas (tl 14) ja kostja telefoni teel nõustunud kirjaliku menetlusega.

Alaealise lapse nimel eestkostja poolt esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p. 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Tulenevalt PKS § 183 lg 3 kohustab eestkostjat sisse nõudma õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 on töötasu alammäär 2014. aastal

355 eurot.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 2.lõikest ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. K. 17xxxxxxxxx K. K. . Samuti puudub vaidlus, et Tartu Maakohtu 29.01.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-9434 on hageja vanematelt vanemlikud õigused ära võetud ja eestkostjaks on määratud M. V. . Alates 09.03.2009 viibib hageja xxxxxxxxxxxxxxxx.

Kevin Kallasel on õigus nõuda M. K. . Hageja on esitanud kostja vastu nõude seaduses sätestatud minimaalse elatise saamiseks, s.o 2014 aastal 177,50 eurot lapse kohta. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et ta ei ole ülalpidamiskohustust hageja ees täitnud, kuid kuna hageja on riiklikul ülalpidamisel, siis on tema esmavajadused rahuldatud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmiseks esineb alus, kuna vanem ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust.

Järgnevalt tuleb hinnata, kas esineb mõjuvaid põhjusi, mis võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib olla kostja töövõimetus. Kostja on vastuses hagile nimetatud asjaolu esile toonud, hageja ei ole kirjalikus menetluses seda vaidlustanud. Seega võib eeldada, et hageja on selle asjaolu omaks võtnud. Kuid PKS § 102 lg 2 kohaselt peab vanem, kes ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja saab igakuist sissetulekut töövõimetuspensioni näol, millest pärast täitemenetluses olevate nõuete katteks kohtutäituri poolt tehtud kinnipidamisi jääb kostjale 230 eurot. Seega peab ta alaealise lapse ülalpidamiseks andma elatist 115 eurot.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostjal ei ole tema uue abikaasa laste ülalpidamise kohustust, nimetatud lastel on õigus nõuda elatist oma teiselt vanemalt (isalt).

Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt välja mõista hagejale elatis alates hagiavalduse esitamisest 13.02.2014.a. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on tasumata elatise summa (elatise võlgnevus) 403,35 eurot [(115: 28 x 16) + (2 x115) + (115: 31 x 29)] mis tuleb välja mõista ühekordse summana. Alates 30. maist 2014 mõistab kohus elatise välja 115 eurot kuus.

Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb igakuine elatis kanda hageja Kevin Kallse arveldusarvele. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik