3-13-2476/20 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2476 Haldusasi Garri Graubergi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, millega keelati kaebajal 18.10.2013 Merike Tammearule helistamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Garri Graubergi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Garri Grauberg Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Garri Grauberg esitas 19.12.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses vangla keeldumisega lubamast tal helistada M.T. tema kodusel numbril. Kaebusele on lisatud

G. Graubergi 24.10.2013. a vaie, milles vaidlustatakse Tartu Vangla 18.10.2013 tegevust M.T. kodusel numbril helistamise keelamisel ning taotletakse alates 23.10.2013 helistamise võimaldamist, mille võimaldamata jätmise korral esitab kaebaja mittevaralise kahju nõude summas 1000 eurot.

2. Tartu Halduskohus jättis 05.02.2014. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ehk riigilõivu tasumiseks ja nõude täpsustamiseks.

3. G. Grauberg esitas 16.02.2014 avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja selgitas, et esitab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 alusel tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil.

2

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.03.2014. a määrusega G. Graubergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kohus leidis, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid kui õigusvastasuse tuvastamine.

5. G. Grauberg esitas 19.03.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palus kohtul tuvastada, kas Tartu Vangla käitus õigesti, kui ei võimaldanud tal korduvalt helistada M.T. tema kodusel numbril. Kaebaja märkis, et kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning see on piisav kaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 25.03.2014. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse määruskaebuse täpsustamiseks ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või menetlusabi taotluse esitamiseks.

7. G. Grauberg esitas 31.03.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et soovib Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse tühistamist. Ühtlasi esitas kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

8. Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse p-ga 1 jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Sama määruse p-ga 2 jäeti HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Kaebaja 19.03.2014. a määruskaebus jäeti käiguta ning anti riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt mõistis kohus kaebaja taotlust käesolevas asjas advokaadi võimaldamiseks kui riigi õigusabi taotlust halduskohtumenetluses esindaja saamiseks. Kohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Nimelt on ta alates 2013. a juunist esitanud Tartu Halduskohtule 12 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule kolm apellatsioonkaebust ja ühe määruskaebuse. Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud arusaadava kaebuse ning kõrvaldanud kohtu juhiste järgi edukalt kaebuses ja määruskaebuses esinenud puudusi. Seega nii eelnevate kohtumenetluses osalemistega kui ka käesolevas asjas esitatud avaldustega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et

G. Grauberg on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist abistab kohus vajadusel kaebajat ning selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ka menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole kaebajale lubatud. Tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 445 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulus mahaarvamisele 320,46 eurot, so kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi 311,5 eurot ning elektriseadmete kasutamise kulu 8,96 eurot. Kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on olnud 62,27 eurot, so (445-320,46)/4x2, ning määruskaebuse eest nõutav riigilõiv 15 eurot seda summat ei ületa, siis pole tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 kaebajale menetlusabi andmine lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. G. Grauberg esitas 17.04.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine õigustatud. Kaebaja ei saa ise kohtumenetluses hakkama, vaid tal on väga tark kambrikaaslane ning kohtukaebusi on aidanud kirjutada üks kinnipeetav. Ka kaebajat aidanud kinnipeetaval pole võimalik teda alati aidata, seda nii ajaliselt kui ka oskuste poolest. Kuna kohtumääruses märgiti, et kohus suunab ja abistab vajadusel kaebajat, siis palub kaebaja vastust, kuidas on tal võimalik kohtumenetlust jätkata, kui tema sõbral ei ole enam võimalik teda rahaliselt samas ulatuses

3 toetada nagu varem. Sõbral on võimalik kaebajat toetada 20-30 euroga kuus, millest kaebajale jääb kätte vaid 6-9 eurot, mis kulub elektri ning pesemisasjade eest tasumisele. Kaebaja kaebus on otstarbekas ning ta ei mõista, et kui riik teda ei aita, siis mida ta peaks tegema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4) ning vastab üksnes määruskaebuse väidetele.

11. Kaebaja tugines riigi õigusabi andmisest keeldumise vaidlustamisel väitele, et ta ei saa ise hästi hakkama. Kaebaja sõnul on ta paberite vormistamisel kasutanud kambrikaaslase abi ning kohtusse kaebuste kirjutamisel ühe kinnipeetava abi, kuid samas ei saa teine kinnipeetav teda alati aidata. Kaebaja sellised väited ei pane ringkonnakohut siiski kahtlema selles, et G. Grauberg on ka ise võimeline oma õigusi kaitsma ning et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Esiteks ei ole usutav, et kaebaja on senini kõigis haldusja kohtumenetluses esitatud dokumentide koostamisel alati kellegi abi kasutanud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on G. Grauberg esitanud perioodil 2008-2014 haldusasju lahendavatele kohtutele 18 kaebust, määruskaebust ja apellatsioonkaebust ning enamuse neist aastail 2013-2014. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et teisel kinnipeetaval pole alati võimalik teda aidata. Seega on

G. Grauberg tõenäoliselt senistes menetlustes vähemalt osaliselt ise dokumente koostanud. Samas isegi eeldades, et kaebaja väited teise kinnipeetava abi kasutamise kohta vastavad tõele, ei tähenda see veel, et kaebaja ei oleks ka ise suuteline kohtusse pöörduma ja kohtuga oma õiguste kaitsmise eesmärgil suhtlema. Mõistagi ei ole isikud oma võimete ja oskuste poolest võrdsed, kuid puudujääke isiku õiguslikes teadmistes aitavad kompenseerida halduskohtus kehtiv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus. Kindlasti on võimaluse olemasolul mugav kasutada teiste isikute abi, mida kaebaja väidetavalt teinud on. Samas ka juhul, kui kaebaja enda sõnul sellist abi kasutada ei saa, ei ole vähemalt käesoleval juhul tegemist niivõrd keerulise vaidlusega, milleks oleks kaebajal vaja targema või ka juriidiliste teadmistega isiku abi, sest enda probleemi aluseks olevaid elulisi asjaolusid on võimeline kirjeldama ka väheste õigusalaste teadmistega isik. Haldusasja toimikust nähtuvalt on kaebaja kas ise või kellegi abiga suutnud kohtule selgeks teha vaidluse aluseks olevad asjaolud ning kohus on kaebajale selgitanud erinevaid kohtule esitatavaid taotlusi ja suunanud teda sõnastama konkreetset kohtule esitatavat taotlust. Toimiku materjalid näitavad, et halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip ning selgitamiskohustus toimivad. Asjaolu, et halduskohus on G. Graubergi kaebuse ikkagi kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud, ei viita mitte kaebaja vähesele võimele enda õigusi kaitsta, vaid kaebuse sisutusele ja õiguslikule lubamatusele. Kuigi ringkonnakohus ei lahenda käesoleva määrusega määruskaebust, mille G. Grauberg esitas Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse peale, märgib kohus siiski, et olukorras, kus kohus on kaebajale selgitanud erinevaid võimalusi oma õiguste kaitseks, kuid kaebaja esitab kohtule ikkagi kaebuse, mis on ebatõhus ja mis kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele, siis ei saa sellist kaebust sisukaks muuta ka advokaat.

12. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise vaidlustamisel on kaebaja väitnud, et sõber saab teda edaspidi abistada vaid 20-30 euroga kuus ning sellest saab kaebaja kätte 6-9 eurot, mis kulub elektrile ja pesemisasjadele ja seetõttu ei ole ta võimeline riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 võttis halduskohus õigesti kaebaja maksevõime hindamisel aluseks perioodi 30.11.2013 kuni 30.03.2014. Vastavast isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebajal selle nelja kuu jooksul sissetulekuid 445 eurot.

4 Seega on asjassepuutumatud kaebaja väited, et ta saab sõbralt edaspidi vähem raha ning see kulub elektrile ja pesemisasjadele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kulutused elektrile arvestatakse niikuinii kinnipeetava sissetulekust maha, so kohus arvestas asjaoluga, et kaebaja sissetulek oli elektrikulude võrra väiksem. Kaebaja, kes on varasemaltki kohtusse pöördunud, oleks pidanud ka ajal, mil tema vanglasisesel isikukontol oli raha, arvestama võimalusega, et tal tuleb riigilõive tasuda. Kohus märgib, et kaebajal on võimalus lasta oma sõbral riigilõiv otse Rahandusministeeriumi kontole kanda, nagu seda on tehtud haldusasjades nr 3-13-2137 ja 3-13-1996, kus kaebuse esitajaks oli samuti G. Grauberg.

13. Eelnevast tulenevalt jääb G. Graubergi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/