3-13-191/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-191 Haldusasi M. S (seadusliku esindaja S. S kaudu) kaebus Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse, millega hinnati õpilase M. S käitumine 2012/2013 õppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, tühistamiseks, samuti Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuse tühistamiseks ning Aruküla Põhikooli kohustamiseks vaadata uuesti läbi M. S käitumishinde küsimus või alternatiivselt eelnimetatud Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja ja Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – M. S, seaduslik esindaja S. S, volitatud esindaja Marko Jaani; Vastustaja – Raasiku vald RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.05.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aruküla Põhikooli 6. klassi õpilase M. S käitumist hinnati 2012/2013 õppeaasta I veerandil hindega „mitterahuldav“. M. Si isa S. S esitas viidatud hinde vaidlustamiseks 18.10.2012 avalduse Aruküla Põhikooli direktorile (tl 10-11).

2. Aruküla Põhikooli direktor jättis 26.10.2012 kirjaga hinde muutmata, sest luges mitterahuldava hinde põhjendatuks, tuginedes Aruküla Põhikooli õppenõukogu 29.10.2009 otsuse nr 2 „Aruküla

2

Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ (hindamise kord) § 19 p-le 2 ja § 20 p-le 2 ning klassijuhatajalt võetud selgitusele (tl 12). S. S pöördus 05.12.2012 seoses M. Si mitterahuldava käitumishindega ka Harju maavanema poole (tl 13).

3. S. S esitas 29.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja K. K otsuse mitterahuldava käitumishinde osas ja Aruküla Põhikooli direktori 26.10.2012 otsuse käitumishinde muutmata jätmise kohta ning kohustada põhikooli asja uuesti otsustama. Koos kaebusega esitati ka kaebetähtaja ennistamise taotlus (tl 3-9).

4. Tallinna Halduskohtus tagastas 11.03.2013 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudus ilmselge kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (tl 38-39). Nimetatud määruse peale esitati 26.03.2013 määruskaebus.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.06.2013 määrusega S. Si määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 11.03.2013 määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

6. Tallinna Halduskohtu 23.10.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ja küsiti vastustaja seisukohta kaebetähtaja võimaliku ennistamise osas (tl 58-60).

7. Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 määrusega rahuldati kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ja kaebuse materjal edastati Raasiku vallale (sisuliseks) vastamiseks (tl 70-71).

8. M. S esitas 18.03.2014 kaebuse täienduse, milles taotleb alternatiivselt Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse ning Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

9. Tallinna Halduskohtu 25.03.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU

10. Kaebaja taotleb Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse tühistamist, samuti Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuse tühistamist ning kaebaja käitumishinde küsimuse uuesti läbivaatamist. Alternatiivselt taotleb kaebaja eelnimetatud otsuste õigusvastasuse tuvastamist.

11. Aineõpetajate poolt M. Sle antud käitumishinneteks oli neli „R“, kolm „H“ ja üks „E“, kuid vaatamata sellele määras 6. klassi klassijuhataja K. K 2012/2013 õppeaasta I veerandil M. S käitumishindeks „MR“. Kuigi klassijuhatajal ei ole kohustust käitumishinde määramisel lähtuda lapsele pandud keskmisest käitumishindest, ei ole sedavõrd üllatusliku otsuse tegemine kooskõlas hindamise korra § 18 lg 1.

12. E-kooli kantud märkamiste arvesse võtmine ei ole käitumise hindamisel põhjendatud. Kokku oli e-koolis I veerandil sisse kantud 18 märkamist, millest 7 käsitlevad mitte käitumist, vaid hoolsust. Üks sissekantud märkamistest oli üldse informatiivse sisuga, seondudes kehalise kasvatuse jooksudega. Klassijuhataja on käitumisega seonduvaid märkamisi e-kooli kandnud kolm: 06.10.2012 aktuselt lahkumine; 01.10.2012 kooli kodukorra p-i 9.5 rikkumine (vahetunnis tõukerattaga sõitmine õues koolimaja ees, mitte siseruumides) ja 05.09.2012 samuti kooli kodukorra p-i 9.5 rikkumine (vahetunnis tõukerattaga sõitmine). Kaebaja möönab, et 10 käitumisega seonduvat märkamist on küll palju, kuid kõigi puhul oli tegemist oma olemuselt kergete rikkumistega, mis ei ole võrreldavad

3

vägivaldse ja pahatahtliku käitumisega, vaid pigem lapse keskendumisraskuste ja püsimatusega. M. S e-kooli märkamiste hulgas ei ole ainsatki kaasõpilaste vastu suunatud vaimse ega füüsilise vägivallaga seonduvat märkust. Kahel korral vahetunnis tõukerattaga sõitmine ei ole võrreldav muude üldtunnustatud käitumisja kõlblusnormide mitte täitmisega, mis on Aruküla Põhikooli hindamise korra § 16 lg 7 kohaselt mitterahuldava hinde panemise aluseks. M. S ei ole vägivaldne ega kaasõpilasi kiusav laps ja tõukerattaga sõites ei ohustanud ta kedagi.

13. M. S ei ole kooli kodukorda tahtlikult rikkunud. Tõukeratas, millega sõitmist käsitlevad kaks ekooli märkamist, ei kuulunud üldse kaebajale, vaid teisele õpilasele. Seega ei olnud tegemist ettekavatsetud rikkumisega, vaid pigem spontaanse otsusega.

14. Klassijuhataja ei ole kaebaja vanematele tutvustanud kooli kodukorda vastavalt kodukorra p 1.9. Küll aga on kaebaja isa S. S andnud 6. klassi I veerandi alguses allkirja selle kohta, et on kooli kodukorraga tutvunud iseseisvalt. Kaebaja oli veendunud, et kui koolis peaks mingeid probleeme olema, eelkõige raskeid rikkumisi, millele järgneb käitumishinne „MR“, teatatakse sellest telefoni või vähemalt e-kirja teel ja kutsutakse kooli probleemi lahendama. Seda, et tänapäeval asendatakse õpetaja-lapsevanema suhtlemine 100% elektrooniliste märkuste-kommentaaride vahetamisega, kaebaja ei teadnud. E-kooli kaudu tõsistest käitumisprobleemidest teadaandmist ei saa pidada mõistlikuks mehhanismiks.

15. M. S käitumise hindamine mitterahuldavaks ei ole kooskõlas kodukorra p-ga 15.4.9. Märkamiste seas ei ole mitte ühtegi kodukorra p-s 15.4.9 nimetatud rasket rikkumist. M. S käitumise küsimuses ei ole toimunud arutelu õpilasega, ei aineõpetaja ega klassijuhtaja vahel nagu seda näevad ette kodukorra punktid 15.4.1 ja 15.4.2.

16. Aineõpetaja ja klassijuhataja on lasknud teadlikult tekkida olukorral, kus M. S viibis küll tunnis, kuid ei saanudki eesti keele kontrolltööd sooritada, samal ajal kui ülejäänud klass seda tegi ning põhjuseks ei olnud mitte puudulikud teadmised, vaid asjaolu, et lapsel ei olnud raamatu soetamiseks raha. Klassijuhataja teavitas e-kooli vahendusel M. S vanemaid kontrolltööde raamatu soetamisest peale esimese kontrolltöö toimumist. Käitumishinde panemine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel peab haldusorgan järgima haldusakti õiguspärasuse eelduseid ning muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. M. S käitumise mõjutamisel on kasutatud esimese mõjutusvahendina kõikidest kodukorra p-s 15.4. toodud mõjutusvahenditest esimesena käitumise hindamist mitterahuldavaks. Ühtegi leebemat mõjutusvahendit lapse käitumise parandamiseks kasutatud ei ole. Taoline reageerimine mitterahuldava hindega on põhjendamatu ja ei ole kooskõlas PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

17. Aruküla Põhikooli direktori A. M poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsus ei vasta HMS § 86 nõuetele. Direktori otsuses puudub viide halduskohtusse pöördumise võimaluse ja tähtaegade kohta. Samuti ei ole direktor oma keeldumist mitte mingil moel põhistanud, piirdutud on üksnes viitega klassijuhataja selgitustele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

18. Raasiku vald ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja nõustub Aruküla Põhikooli 6. klassi (2012/2013 õppeaastal) klassijuhataja K. K poolt kooli direktorile esitatud kirjas toodud seisukohtadega, millest ilmnevad selgelt järgmised asjaolud.

18.1. Kooli kodukorda on õpilasele ning lapsevanemale tutvustatud ja seda on kinnitatud allkirjaga;

4

18.2. M. S on rikkunud kooli kodukorda I õppeveerandi jooksul korduvalt ja tahtlikult;

18.3 Rikkumiste kohta on tehtud vastavad märkused e-kooli, millele on lapsevanem avaldanud ka arvamust. Kuna lapsevanem on kinnitanud, et on peale igat märkust lapsega vestelnud ja selgitanud talle kuidas edaspidi käituda, siis olid kaebaja vanemad lapse rikkumistest teadlikud.

19. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et lapsevanemaid ei ole informeeritud probleemi tõsidusest ega ole tehtud koostööd. Läbi e-kooli peetavat kirjavahetust võib pidada õpilase käitumise arutamiseks lapsevanemaga, nii on leidnud ka Harju Maavalitsus oma 17.12.2012 vastuses kaebajale. Kaebaja vanemad ei ole näidanud üles mingit omapoolset initsiatiivi koostööks kooliga rikkumiste põhjuste väljaselgitamiseks ning nende kordumiste vältimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja otsust, millega hinnati õpilase M. S käitumine 2012/2013 õppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, samuti Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsust ning taotletud M. S 2012/2013 õppeaasta I veerandi käitumishinde uue läbivaatamise kohustamist. Alternatiivselt on taotletud eelnimetatud Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja otsuse ning Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

21. Halduskohtu võimalused hinnete revideerimiseks on üsna piiratud ning taoliste vaidluste puhul tõusetub tavaliselt ka kaebeõiguse küsimus. Samas on asutud kohtupraktikas seisukohale, et hinnete vaidlustamine on erandkorras võimalik kui eksami tulemusest võib sõltuda isiku õigus valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta või siis gümnaasiumi lõpetamine. Antud juhul pidas ringkonnakohus kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tähenduslikuks M. S poolt osundatud asjaolu, mille kohaselt võib (varasem) käitumishinne olla oluline Tallinna Reaalkooli või Gustav Adolfi Gümnaasiumisse astumisel. Seetõttu võib ka 6. klassi mitterahuldav käitumishinne osutuda selliseks haridusalaseks otsustuseks, mis välistab või piirab teatud haridusalaseid valikuid. Lähtuvalt eeltoodust on võetud kaebus menetlusse ja rahuldatud kaebetähtaja ennistamise taotlus. Vastustajaks on käesolevas haldusasjas tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvist 17 Raasiku vald, kuid Aruküla Põhikoolil on olnud võimalik esitada oma seisukohti valla kaudu.

22. Arvestades asjaolu, et käitumishinde puhul ei ole tegemist klassikalise haldusaktiga, tuleb antud juhul hinnata eelkõige seda kas vastav otsustus on kooskõlas Aruküla Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise aluste, tingimuste ja korraga, mis on vastu võetud 29.10.2009 kooli õppenõukogu otsusega nr. 2. Nimetatud hindamise kord on haldusasja materjali juurde esitatud (tl 14-20). Haldusasja materjalide juures on ka Aruküla Põhikooli kodukord, mis on kinnitatud kooli direktori 08.02.2011 käskkirjaga (tl 23-30). Seega tuleb hinnata kas käitumishinde puhul on lähtutud kooli kodukorraga kehtestatud reeglitest ja kas vaidlustatud otsustus on nendega kooskõlas. Täiendavalt tuleb hinnata vaidlustatud otsustuste vastavust haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse (üldistele) eeldustele. Haldusakt on õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õpilaste käitumishinnete puhul tuleb samuti eelnimetatud üldpõhimõtetega arvestada.

23. Kaebuse esitaja põhiväited taanduvadki sisuliselt sellele, et hindamise korrast ja kodukorrast ei ole lähtutud õigesti, et eiratud on proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning käitumise

5

hindamisel tehti ka kaalutlusvigu. Muuhulgas märgib kaebaja, et lapsevanemale kooli kodukorda ei tutvustatud, mis oli kodukorra punkti 1.9. kohaselt klassijuhataja ülesanne. Siinkohal leiab kohus, et etteheide on formaalne ning nõustub vastustajaga selles, et kaebaja oli kodukorra nõuetest (sisuliselt) teadlik ja mis puutub lapsevanema tutvustamisse, siis ilmneb kaebusest, et lapsevanem oli tutvunud kooli kodukorraga iseseisvalt. Haldusakti ei saa tühistada üksnes seetõttu, et klassijuhataja ei tutvustanud lapsevanemale kooli kodukorda vahetult. Kaebaja arvates ei ole käitumishinne kooskõlas ka hindamise korra § 16 lõikega 7 ja § 18 lõikega 1. Hindamise korra § 16 seitsmenda lõike esimese lause kohaselt hinnatakse käitumishindega „mitterahuldav“ õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumisja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Sama hindamise korra § 18 esimese lõike kohaselt peab aga klassijuhataja hindama käitumist ja hoolsust koostöös aineõpetajatega. Üks kaebaja põhietteheidetest väljendub selles, et klassijuhataja ei arvestanud aineõpetajate poolt pandud hindeid või nende hinnete keskmist ning eiras sellega hindamise korra paragrahvi 18 esimeses lõikes toodud nõuet. Vald nimetatud etteheitega ei nõustu, sest hindamise korrast ei tulene otseselt erinevate aineõpetajate poolt pandud hinnete keskmisest lähtumise kohustust. Vastustaja seisukohaga tuleb siinkohal nõustuda, sest menetlusosaliste poolt osundatud hindamise regulatsioon eeldab küll käitumise hindamist koostöös aineõpetajatega, kuid see ei tähenda aineõpetaja poolt pandud hinde või seisukohaga seotud olemist. Pigem tähendab see aineõpetajate arvamuse ärakuulamist või vastavat arutelu. Vastustaja viitas selles osas ka M. S klassijuhataja poolt kooli direktorile saadetud kirjale, milles on põhjendatud negatiivset käitumishinnet muu hulgas sellega, et aineõpetajad ei teadnud kõiki asjaolusid, mistõttu lähtuti ennekõike e-kooli kirjutatud märkustest. Seega taandub vaidlusalune küsimus kokkuvõttes pigem sellele kas mitterahuldav käitumishinne oli esiletoodud rikkumiste pinnalt piisavalt kaalutletud ja proportsionaalne abinõu. Sisulist vaidlust ei saa olla selles, et kooli kodukorra rikkumisi on toimunud, seda möönab ka kaebuse esitaja.

24. Kooli kodukorra rikkumised, mille pinnalt hinnati õpilase M. S käitumine 2012/2013 õppeaasta I veerandil mitterahuldavaks, kajastuvad kokkuvõtlikult e-kooli märkustes ja klassijuhataja poolt kooli direktorile esitatud selgitustes. Negatiivseid hinnanguid või märkusi on tehtud kokku seitsmeteistkümnel korral ja need jäävad ajavahemikku 05.09.2012 kuni 19.10.2012. Klassijuhataja hinnangul oli 5 märkuse puhul tegemist korduvate etteheidetega. Lapsevanema kommentaarid on samuti vastavas tabelis välja toodud (tl 21-22). Kaebaja leiab, et 7 märkust või märkamist puudutavad pigem hoolsusega seonduvaid küsimusi ja seega ei oleks pidanud neid käitumise hindamisel üldse arvesse võtma. Eelnimetatuga ei saa nõustuda, sest kodukorrale vastavuse hindamisel võivad need mõisted osaliselt kattuda ning täiel määral neid eristada ei saa. Mis puutub tõukerattaga sõitmisesse vahetunni ajal, siis ei ole see kaebaja arvates võrreldav muude käitumisja kõlblusnormide täitmata jätmisega. Kaebusest nähtuvalt võiks aga olla tegemist ka vabandatava asjaoluga ja seda selles mõttes, et tõukeratas ei kuulunud üldse kaebajale, vaid ühele teisele õpilasele ja et ühel juhul ei sõidetud mitte kooli siseruumides, vaid koolimaja ees õues. Kohus eelnimetatuga ei nõustu, sest kooli kodukorra punkti 9.5. kohaselt ei võinud vahetundide ajal sõita jalgratastega, mopeedidega, tõukeratastega, rulluiskudega ja rulaga. Antud kontekstis ei ole tähenduslik, kellele nimelt konkreetne sõiduvahend kuulus. Klassijuhataja on pidanud suhteliselt demonstratiivseks suhtumiseks ka lahkumist õpetajatepäeva aktuselt ja kohatut käitumist I veerandi lõpuaktusel, samuti traaditükkide laialiloopimist ning tunnis närimiskummi närimist. Asjaolude täpsem kirjeldus on kooli direktori nimele kirjutatud selgitavas vastuses (tl 31-32).

25. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käitumise hindamisel ei ole mindud vastuollu hindamise korra paragrahvi 16 lõikega 7. Eelnimetatud sätte sõnastus võimaldab kooli kodukorra süstemaatilist eiramist ka mitterahuldavaks hinnata. Seejuures ei kajastu haldusasja juurde esitatud kirjalikust materjalist see, mida vahetult tunnetatakse ja mis ühtlasi tähendab seda, et taoliste otsustuste otstarbekus ja proportsionaalsus on kooli kaalutleda, kusjuures koolil on selles osas küllaltki avar kaalutlusruum. Seetõttu ei saa lähtuda ka kaebaja poolt esile toodud kahest näitest, mille puhul kool

6

hindas õpilase käitumishinde rahuldavaks, kusjuures kaebaja arvates oli tegemist tõsisemate rikkumistega. Kõik asjaolud nendes lakoonilistes näidetes ei kajastu, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et võrdse kohtlemise põhimõtteid on rikutud. Käesoleva haldusasja raames kontrollib kohus kaebuse esitaja suhtes tehtud otsustuse vastavust põhilistele kaalutlusreeglitele ning siinkohal tuleb asuda seisukohale, et ilmselgeid kaalutlusvigu ei ole kool teinud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus selles osas rahuldamata. Arvestades asjaolu, et klassijuhataja poolt kaebaja käitumishinde kohta tehtud otsustuse peale esitatud kaebus jääb rahuldamata, ei saa tühistada ka vaideotsusena vaadeldavat või sellena võrreldavat direktori 26.10.2012 otsustust käitumishinde muutmata jätmisest. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja 2012/2013 õppeaasta I veerandi käitumishinde uue läbivaatamise kohustamisele suunatud nõue. Samuti ei saa rahuldada alternatiivsena esitatud Aruküla Põhikooli 6. klassi klassijuhataja ja Aruküla Põhikooli direktori poolt 26.10.2012 käitumishinde muutmata jätmise kohta tehtud otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuet, sest kaebuse rahuldamata jätmine põhivaidlusena vaadeldavas haldusaktide tühistamise nõudes tähendabki seda, et vastavad otsustused ei olnud õigusvastased. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

26. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik