3-14-154/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-154

Otsuse kuupäev

28. mai 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari

2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla

kodukorra punkti 12.6 osaliseks tühistamiseks ning

Justiitsministeeriumi 16. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 11-

7/13-8647-5 tühistamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustajad Tartu Vangla

Justiitsministeerium

1. Jätta Egon Jaegeri kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 27. juuni 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 7. oktoobril 2013 esitas Egon Jaeger Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla direktori 11. veebruari

2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 12.6 tühistamiseks. Tartu Vangla

kodukorra vaidlustatud punktiga on suitsetamisvõimalusest ilma jäetud kinnipeetavad, kes asuvad

post- ja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja kartserikaristust kandvad kinnipeetavad.

2. Tartu Vangla jättis vaide kahel korral käiguta ja andis E. Jaegerile tähtaja vaide puuduste

kõrvaldamiseks. 27. novembril Tartu Vangla edastas vaide Justiitsministeeriumile.

Justiitsministeeriumi 16. jaanuari 2014 vaideotsusega nr 11-7/13-8647-5 jäeti vaie rahuldamata.

3. 17. veebruaril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus, milles taotletakse Tartu

Vangla kodukorra p 12.6 ja Justiitsministeeriumi 16. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 11-7/13-8647-5

tühistamist ja mõistlikku hüvitist suitsetamise keelamisega tekitatud kahju eest.

4. Kohus võttis kaebuse tühistamisnõude 7. märtsi 2014 määrusega menetlusse ja tagastas sama

määrusega kaebuse nõude kahju hüvitamiseks. 23. aprilli 2014 määrusega määras kohus asja

läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja kandis kartserikaristust 19. septembrist 24. septembrini 2013 ja 25. septembrist 5.

oktoobrini 2013. Kartserikaristuse kandmise ajal ei väljastatud kaebajale sigarette suitsetamiseks

igapäevase jalutuskäigu ajal.

Kaebaja hinnangul kitsendab Tartu Vangla kodukord suitsetamise korraldamise osas põhjendamatult

vangla sisekorraeeskirja § 82 sätestatud korda. Kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja

suitsetamisvõimalusest ilmajätmine piirab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega tagatud

õigusi. Tartu Vangla kodukorra p 12.6. kehtestamisel ei ole teostatud kaalutlusõigust.

Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et kartserikaristuse kandmise ajal suitsetamise

mittevõimaldamine on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Kuna suitsetamine toimub

igapäevase jalutuskäigu ajal jalutusboksis ja kartserikambris kinni peetavate isikute jalutuskäigule

viimine ja tagasitoomine allub tavapärasele korrale, siis ei saa kartserikaristust kandvate

kinnipeetavate suitsetamine tuua kaasa suuremat ohtu vangla julgeolekule, kui üldrežiimil viibivate

kinnipeetavate suitsetamine.

Nõustuda ei saa ka sellega, et suitsetamise keelamine on osaks distsiplinaarkaristusest. Vastavalt

vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 2 kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse

seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla,

Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või

arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja

inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste

olemust. Otsus suitsetamise või sellest loobumise kohta saab olla üksnes iga isiku vabatahtlik

otsustus.

Seetõttu on Tartu vangla kodukorra vaidlustatud säte vastuolus põhiseaduse §-dega 3, 10, 11, 12,

13, 14, 18, 19 ja 41 ning EIK art-ga 3.

Tartu Vangla seisukoht.

6. Tartu Vangla vaidleb kaebuse vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja hinnangul tuleneb VangS § 41 lg-st 2 vastustajale volitus kohaldada piiranguid ja kaebaja

väited vaidlustatud sätte õigusliku aluse puudumise kohta on alusetud.

Põhjendused suitsetamispiirangu kehtestamisele on esitatud Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas.

Kartserikaristuse määramise eesmärk on anda isikule selge signaal, et ta on toime pannud tõsise

rikkumise. Kartserirežiimi ei peata ka mõne lubatud toimingu (näiteks jalutuskäik, duši kasutamise)

tegemine, mistõttu kitsendustega režiim kehtib kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes ööpäev

läbi, sealhulgas jalutuskäigu ajal. Distsipliinirikkumiste toimepanemisest ja seega ka nende eest

karistuse määramisest on igal kinnipeetaval võimalik hoiduda, käitudes vanglas õiguskuulekalt.

Kuna aga kinnipeetaval ei ole kartseris lubatud omada sigarette (VskE § 60 lg 1), siis ei ole tal

võimalik neid ka kartserikaristuse kandmise ajal suitsetada.

Distsiplinaarkaristuse määramine kannab nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki tagamaks vanglas

korda ning üldist julgeolekut. Ka distsiplinaarkaristuste toimepanemine ning kehtivate

õigusnormide mittejärgimine on käsitletav vangla julgeolekut ohustava tegevusena. Kuivõrd

kinnipeetavatel puuduvad elukambrites (ja ka kartserikambrites) süütamisvahendid, siis kasutatakse

sigarettide süütamiseks ohtlikke viise (elektrijuhtmed jms). See aga võib kaasa tuua ohu

kinnipeetavate endi tervisele ning vangla varale, samuti võib põhjustada rikkeid vangla

elektrisüsteemis. Seega kartserikaristuse täideviimisel on võimalik vangla julgeolekut tagada viisil,

et uute distsipliinirikkumiste võimalus oleks viidud miinimumini ning seeläbi oleks tagatud ka

vangla julgeolek.

Seatud piirang on kohane, vajalik ja proportsionaalne. Kartserisse paigutamine ei toimu määramata

ajaks ning karistusena määratud ajavahemiku möödumisel kinnipeetav naaseb tavarežiimile. Seega

kitsendavad piirangud kehtivad tema suhtes üksnes lühiajaliselt ning ei ole ebamõistlikult

koormavad.

Justiitsministeeriumi seisukoht

7. Justiitsministeerium leiab, et HMS § 87 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, on vaideotsuse

tühistamine põhjendatud siis, kui tühistatakse ka vaideotsuse esemeks olnud haldusakt. Seejuures ei

pea vaideotsuse tühistamist eraldi põhjendama, sest üksnes algse haldusakti tühistamine ja

vaideotsuse jõusse jätmine ei oleks koosakõlas õigusselguse põhimõttega, kuivõrd vaideotsus oleks

selle eseme tühistamise tõttu sisutu. Samuti oleks taolise vaideotsuse kehtimine õigusvastane, sest

see oleks sisuliselt kohtuotsusega vastuolus. HMS § 87 lõike 2 punktis 2 sätestatu ei anna

käesoleval juhul alust vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole vaideotsuse tühistamisnõude

esitamisel toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaideotsus rikub tema õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumata.

Justiitsministeerium on andnud oma hinnangu Tartu Vangla kodukorra punkti 12.6. osalise

tühistamise osas vaideotsusega ja palub kohtul sellega otsuse tegemisel arvestada. Vaideotsuses

nõustuti, et kartserikaristus annab kinnipeetavale märku teo tõsidusest ja karistuse eesmärgiks on

eelkõige rikkuja distsiplineerimine ja edasiste rikkumiste ärahoidmine. Selle saavutamiseks on

vajalik ja sobilik kehtestada kartserikandmise ajaks piirangud, mis tavarežiimil kinnipeetavatel

puuduvad. Tegemist ei ole isikuõiguste intensiivse riivega. Ükski õigusakt ei sätesta suitsetamist

põhiõigusena. Kinnipeetavatel on võimalus vältida piirangu kohaldumist, käitudes õiguskuulekalt.

Suitsetamise keelamine on osa kartserikaristusega kaasnevast režiimist, mistõttu on ebaõige

käsitada suitsetamise keelamist lisakaristusena VangS § 63 lg 3 mõttes.

Kohtu seisukoht

8. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013

käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud1 Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 12.6. tühistamist osas, milles see

säte keelab suitsetamise kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele. Seetõttu piirdub kohus

kaebuse lahendamisel üksnes kartserikaristust kandvate isikute suitsetamise keelu õiguspärasuse

hindamisega ega käsitle suitsemiskeeldu post- ja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna viibivate

kinnipeetavate suhtes.

9. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles kas vastustaja oli õigustatud kehtestama

suitsetamise piirangut, samuti selles, kas selline piirang on põhjendatud.

10. Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja on VangS § 41 lg 1 ls-ga 2 andnud vanglale volituse

vangla julgeoleku kaalutlustel vajaliku piirangu kohaldamiseks juhul, kui seadus konkreetset

piirangut ei sätesta.

Vaidlust ei ole selles, et vangistusseaduses ega teistes vangistuse täideviimist reguleerivates

seadustes ei ole sätestatud suitsetamise piirangut vanglas kartserikaristust kandvatele isikutele.

Samas ei tulene vangistusseadusest ega teistest vangistuse täideviimist reguleerivatest seadustest

kinnipeetava subjektiivset õigust vanglas suitsetada. Silmas pidades suitsetamise üldtunnustatud

1 Muudetud Tartu Vangla direktori 2. augusti 2013 käskkirjaga nr 1-1/119 ja 9. aprilli 2014 käskkirjaga nr 1-

1/56. Muudatused ei puuduta vaidlustatud sätet.

kahjulikku toimet (vt näit tubakaseaduse § 13) on kohus seisukohal, et õigus vanglas suitsetada ei

ole vahetult põhiseadusest tulenev isiku põhiõigus.

VskE § 82 lg 2 järgi võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt

märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Kinnipeetaval ei ole õigus

enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule.

Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida

kohtades, kus on lubatud suitsetada (VskE § 82 lg 3).

Vastavalt TVK p-le 12.2. kinnipeetava suitsetamise kohad Tartu Vanglas on jalutusaias vastava

märgistusega alad ning vastava märgistusega jalutusboksid.

Seega on Tartu Vanglas suitsetamine lubatud TVK p 12.2. alusel koostoimes VskE § 82 lg-ga 2.

Sealjuures ei tulene VskE § 82 lg-st 2 vangla kohustust luua vangla territooriumil suitsetamiseks

ettenähtud ja vastavalt märgistatud alasid või ruume. Vangla võiks põhimõtteliselt otsustada ka

vangla kogu territooriumi suitsuvabaks alaks muuta.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vangla oli õigustatud suitsetamist täiendavalt piirama

VangS § 41 lg 2 alusel julgeolekukaalutlusel, aga sõltumata VangS § 41 lg-st 2 ka muul põhjusel

kuna vangla pädevuses on määrata suitsetamiseks ettenähtud kohad, samuti isikud, kellel on õigus

neis kohtades viibida. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse täideviimise

korralduse vangla kodukorras sätestamise pädevus tuleneb vahetult VangS § 105 lg 21 p-st 12.

11. TVK seletuskirja2 kohaselt ei väljastata kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele

suitsetamistarbeid kuna VSkE § 60 lg 1 kohaselt ei kuulu suitsetamistarbed kartseris lubatud asjade

nimekirja. Kartserit ei saa mõista lihtsalt kui kambrit, vaid režiimi, mida ei peata ühe või teise

lubatud toimingu teostamine, näiteks jalutuskäik, mõne ametniku vastuvõtt vms.

Kohus nõustub kaebajaga, et asjaolust, et suitsetamistarbed ei kuulu VsKE § 60 lg 1 järgi

kinnipeetavale kartseris lubatud asjade hulka, ei saa veel järeldada, et kartseris viibival

kinnipeetaval on suitsetamine keelatud.

12. Tartu Vangla on kaebaja vaide edastamisel Justiitsministeeriumile (tl 15) ja vastuses kaebusele

(tl 50-51) selgitanud, et TVK p 12.6. on kehtestatud julgeoleku kaalutlustel. Olukorras, kus

kinnipeetavad teavad, et distsiplinaarrikkumine, mis toob kaasa kartserikaristuse, tingib ka

suitsetamise piirangud, on kinnipeetavad enam motiveeritud õigusrikkumistest hoiduma. Samas on

kinnipeetavatel võimalik vältida piirangu kohaldamist enda suhtes, käitudes õiguspäraselt. Samale

seisukohale on asunud Justiitsministeerium vaideotsuses (tl 24).

13. Üldjuhul tuleb haldusakti põhjendus esitada haldusaktis või isikule kättesaadavas dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).

Käesoleval juhul ei nähtu kaevatavast aktist ega selle seletuskirjast otseselt, et suitsetamispiirangu

kehtestamise eesmärgiks oleks vangla julgeoleku tagamine uute distsiplinaarrikkumiste ärahoidmise

kaudu. Kohtu hinnangul on asjaolu, et vastustaja on TVK p 12.6. kehtestamisel silmas pidanud

vangla julgeolekut tuvastatav vastustaja tegevuse analüüsimisel. Nimelt tuleneb TVK p-st 16.8., et

kartserikaristust kandvad kinnipeetavad saavad kaupluse vahendusel soetada ainult VskE § 60

loetletud ja poe sortimenti kuuluvaid esemeid. Pidades silmas, et vastustaja juba vaide edastamisel

selgitas piirangu seost vangla julgeoleku tagamise vajadusega, leiab kohus, et koostoimes TVK p-ga

16.8. ilmneb vastustaja süsteemne käitumine kartserikaristust kandvate isikute suitsetamispiirangu

kehtestamisel. Kuigi piirang on ekslikult nähtavaks tehtud läbi VskE § 60 lg-s 1 sätestatud

kartserikambris lubatud asjade loetelu, on arusaadav, et piirangu kehtestamist on seostatud ka

2 kättesaadav arvutivõrgus aadressil

http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58815/Tartu+Vangla+kodukorra+seletuskiri.p

df

kartserirežiimi ja selle preventiivse toimega. Seetõttu peab kohus lubatavaks sellekohaste

põhjenduste esitamist alles vaidemenetluses ja kohtumenetluses.

14. Vastavalt VangS § 66 lg-le 1 korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vangla on

Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja

eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras (VangS § 105 lg 1). Seega on

julgeoleku tagamine vanglas otseselt vangla ülesanne. Seetõttu tuleb vangla julgeolekut

suurendavate meetmete rakendamist pidada vajalikuks. Kartserikaristust kandvatel kinnipeetaval

suitsetamise keelamine on kohtu hinnangul vangla julgeoleku tagamiseks sobiv vahend. On ilmne,

et suitsemisvõimaluse puudumine kartserikaristuse kandmise ajal ei ole suitsetavate kinnipeetavate

poolt soovitud kinnipidamisrežiimiga kooskõlas ja mõjub seetõttu heidutavalt suunates

kinnipeetavaid hoiduma just raskemates distsipliinirikkumistest.

Kohus nõustub vastustajatega ka selles, et suitsetamise keelamine on vangla julgeoleku tagamiseks

mõõdukas meede. Suitsetamine ei ole isiku põhiõigus ja suitsetamise võimalust piiratakse

vaidlustatud sättega üksnes kartserikaristuse kandmise ajaks. Seetõttu on TVK p-st 12.6. tulenev

kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Vaidlusaluse sättega sisuliselt täpsustakse sama aktiga (TVK)

määratletud suitsetamise korda Tartu Vanglas. Kinnipeetavatel puudub väljaspool vangla kodukorra

sätestatud tingimusi õigus suitsetada ja TVK p-s 12.6. sätestatud piirang kohaldub üksnes isiku

õigusvastase käitumise korral. Nendel asjaoludel on kohtu hinnangul ilmne, et TVK p-ga 12.6. ei

piirata kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.

15. Riigikohus on 25. oktoobri 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-28-12 (p 19) sedastanud: „Kolleegium

märgib, et vastandlike huvide ja väärtuste kaalumine võinuks ka käskkirja p 1.7 põhjendamisel olla

selgemini esitatud, kuid leiab, et see ei viita kaalutlusveale, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise.

Vastustajale ei saa ette heita kaalutluste täielikku puudumist, kuna keeldu motiveerides on esitatud

põhikaalutlused, mis seonduvad kahjuliku mõjuga kinnipeetavate väärtushinnangutele ja vägivallale

õhutamise võimalusega ning ohuga infosüsteemi turvalisusele.

Kohtu hinnangul on toodud seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Kuigi vastustaja põhjendused

kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele suitsetamispiirangu kehtestamisel võiks olla selgemini

põhjendatud on selles osas tegemist sellise menetlusrikkumisega, mis ei tingi TVK kaevatava sättes

tühistamist.

16. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu vangla on TVK 12.6. kehtestamisel järginud

haldusakti vorminõudeid, vangla direktoril on pädevus vaidlusaluse sätte kehtestamiseks ning säte

on ka sisuliselt vajalik ja põhjendatud. Seega on Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013

käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 12.6. õiguspärane

kartserikaristuse kandmise ajal suitsetamise keelamise osas ja selle tühistamiseks puudub alus.

17. Kohus nõustub Justiitsministeeriumiga selles, et kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et

Justiitsministeeriumi 16. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 11-7/13-8647-5 rikuks tema õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumata. Ka kohtule ei ole selliste asjaolude esinemine äratuntav.

Seetõttu ning arvestades kohtu hinnangut TVK 12.6. osalise tühistamise nõudele, puudub vastavalt

HMS § 87 lg-le 2 alus vaideotsuse tühistamiseks.

18. Kaebus jääb rahuldamata.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid

välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik