1-07-8640/278 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-8640

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprilli

2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Sergei Sokolovski ja kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Sokolovski ja

kaitsja Sven Sillari määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28.09.2010 otsusega tunnistati Sergei Sokolovski süüdi KarS §

114 p 1, § 122 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati

maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud ja 28

päeva vangistust.

Karistusaja algus 28.09.2010 ja lõpp 28.03.2017.

2. Viru Maakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti S. Sokolovski vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisele.

Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja talle on garanteeritud töökoht, kaaluvad

kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.

2.2. Tegemist on isikuga, keda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud. Maakohtu hinnangul näitab

korduv karistatus, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud.

Kinnipeetaval puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid ta on varasemalt vangistuses viibides

pannud toime vägivaldse isikuvastase kuriteo. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda

ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada, seda ka vangistuses viibides.

2.3. Maakohus leidis, et arvestades kuriteo, s.o mõrva ja piinamise asjaolusid ning teo raskust, oleks

kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör,

leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Lisaks on isikul diagnoositud narkosõltuvus,

samas isik ise probleemi ei tunnista. Maakohus oli seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue

kuriteo toimepanemise tõenäosust.

2.4. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks

kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Maakohus rõhutas, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning

üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus

leidis, et S. Sokolovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

3. Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

S. Sokolovski kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse ja

vabastada S. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse

seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Määruskaebuse kohaselt on kohus lähtunud ekslikust eeldusest, et isiku tingimisi

ennetähtaegne vabanemine kujutab endast erandit. Sellist järeldust KarS §-st 76

tuletada ei saa. Vastupidi, seaduse kohaselt on õigus ennetähtaegselt vabaneda

kõigil vangistatutel. Ka mõrvaritele on tagatud võimalus vabaneda vangistusest

pärast seda, kui on ära kantud pool mõistetud karistusest.

Kaitsja hinnangul on just see ekslik arusaam KarS §-s 76 sätestatud seadusandja

tahtest kaasa toonud selle, et kohus on ületähtsustanud S. Sokolovskit negatiivselt

iseloomustavaid asjaolusid ning samas alahinnanud teda positiivselt kirjeldavaid

omadusi. Tegelikult kumab kohtulahendist vastu kohtu arvamus – mõrvar peab igal

juhul karistuse ära kandma täies ulatuses. Samas jäeti aga tähelepanuta asjaolu, et

sisulise kohtumenetluse ajal viibis S. Sokolovski umbes aasta aega vabaduses. Sel

ajal ei pannud ta toime kuritegusid, ega lahkunud ka Eestist, nagu seda tegi näiteks

kaassüüdistatav Stupak.

3.2. Kaitsja arvates väärib positiivset tähelepanu ka see, et S. Sokolovskil ei ole

ühtegi kehtivat karistust, ta on läbinud vanglas pakutavaid kursuseid.

Kõik kirjeldatud asjaolud annavad kaitsjale aluse taotleda ringkonnakohtult maakohtu

lahendi ümberhindamist ning S. Sokolovski asjas uue otsustuse tegemist.

4. Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu

S. Sokolovski, kes palub tühistada Viru Maakohtu 23.04.2014 määruse ja vabastada

S. Sokolovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et käesoleva karistusaja

jooksul ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning selle aja jooksul ei ole ta

sooritanud ka ühtegi vägivaldset isikuvastast kuritegu. Eeltoodu näitab, et kaebuse

esitaja suudab kinni pidada ühiskonnas kehtivatest normidest ja elada

õiguskuulekalt.

4.2. Kaebuse esitaja toonitab, et varasemad karistused ei ole iseenesest aluseks

keelduda ennetähtaegsest vabastamisest.

4.3. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole narkosõltlane. Täiesti

meelevaldselt on süüdimõistetule omistatud narkosõltlase staatus. Kaebuse esitaja

on sportlike eluviisidega, ei tarvita mingisuguseid narkootikume. Samuti ei ole

kaebuse esitajal probleeme alkoholiga. Lähtudes eeltoodust leiab kaebuse esitaja, et

puudub suurendatud risk sooritada uus kuritegu tänu (väidetavale) narkosõltuvusele.

4.4. Kaebuse esitaja palub arvestada, et enne tähtaega vabanemine ei ole

kinnipeetavale soodustus, vaid see on vajalik ühiskonnale, et vabanev isik oleks

allutatud kontrollile ja et teda taasühiskonnastataks.

4.5. Kaebuse esitaja lisab, et antud kriminaalasjas vabastati ta vahi alt ning

tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Antud asjaolu näitab selgelt, et nii

kohtul kui ka prokuratuuril oli süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta ei hakka vabaduses

olles uusi kuritegusid sooritama. Kaebuse esitaja viibis vabaduses 1,2 aastat, ei

sooritanud ühtegi kuritegu, mis näitab selgelt, et ta on motiveeritud seaduskuulekalt

elama.

4.6. Samuti viitab kinnipeetav sellele, et ta on kõik individuaalse täitmiskavaga

määratud sotsiaalprogrammid läbinud. Lisaks töötab ta juba 2 aastat

majandustöödel. Eeltoodule tuginedes on kinnipeetaval olemas tööharjumus ning

vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagavad süüdimõistetule legaalse ja

regulaarse sissetuleku.

4.7. S. Sokolovski on oma elus pikalt vangistuses viibinud. Mida pikem on

kriminaalhoolduse kontroll, seda kindlam ja efektiivsem on isiku

taasühiskonnastamine. Kriminaalhoolduse all viibimine on samuti karistuse

kandmine.

4.8. Kokkuvõtvalt märgib kaebuse esitaja, et ta kahetseb toimepandut ja oma

eelnevaid tegusid. Kaebaja soovib oma tulevase elu pühendada oma lähedastele.

Kaebuse esitaja palub arvestada, et tema suhtes on kõik vangistuse eesmärgid

täidetud ja ta on valmis vabanema ja taasühiskonnastuma kriminaalhoolduse all

olles.

5. Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2014 määrusega määrati määruskaebus

läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade

esitamiseks aega kuni 26.05.2014. Seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

S. Sokolovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustele järgnevat.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu S. Sokolovski ja tema kaitsja

määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Sokolovski

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

otsustus jätta S. Sokolovski enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes

tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele

andmetele, on põhjendatud.

8. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S. Sokolovski on läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme, teinud koostööd psühholoogiga, on lõpetanud eesti keele

kursuse A1 taseme, osalenud Convictuse tugigrupis ning ei oma kehtivaid

distsiplinaarkaristusi.

8.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et S. Sokolovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist

toetavad asjaolud.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval

ajal suudaks S. Sokolovski vabaduses käituda õiguskuulekalt. S. Sokolovskit on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste

on tõusnud maksimumini ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest

karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam,

käesolevas asjas pani S. Sokolovski kuriteod toime kinnipidamisasutuses viibides. Tegemist oli isikute

grupis kaasvangi julma surnukspeksmisega.

9. S. Sokolovski põhjendusi, et tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning käesoleva

vangistuse jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi isikuvastast süütegu, mistõttu tuleks

ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, ei saa ringkonnakohtu hinnangul

vabastamise alustena arvestada.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et isiku distsiplinaarkaristuste puudumine on

vabastamist soodustav asjaolu, kuid arvestades siiski S. Sokolovski poolt toime

pandud kuritegude äärmuslikku iseloomu – mõrv ning piinamine

kinnipidamisasutuses, välistavad need käesoleval ajal isiku tingimisi enne tähtaega

vabanemise.

Ringkonnakohtu jaoks on mõistmatu kinnipeetava arusaam, mille kohaselt ei tuleks

käesoleval juhul arvestada seda, et S. Sokolovski pani kuriteod toime

kinnipidamisasutuses. Just see näitab, et isik ei suuda ka range režiimiga järelevalve

all õiguskuulekalt käituda. Oluline ei ole see, et isik pani mõrva ning piinamise toime

varasema kohtuotsusega mõistetud karistust kandes, vaid see, et isik, viibides

kinnipidamisasutuses ning teades, et tema käitumisele järgneb range karistus ning

pikem vangistuses viibimine, ei analüüsinud oma käitumist ning pani toime ikkagi

raske eluvastase kuriteo.

10. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus

isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. S. Sokolovski puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis

võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne

tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine

kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele

õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust,

et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus S. Sokolovski kuritegude toimepanemise

riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et S. Sokolovski ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase süüteo toime

pannud isiku vabastamine süüdistuses märgitud asjaoludel ei ole käesoleval ajal

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

12. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu S. Sokolovski ja

kaitsja määruskaebused rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Mati Kartau