3-13-1552/18 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1552 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Päästeameti Lõuna päästekeskuse inseneritehnilise büroo 22.05.2013. a ehitise kasutusloa teatise nr O-MU/36-1 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Siiri Reiljani määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Siiri Reiljan Vastustaja - Päästeamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. augusti 2013. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Siiri Reiljan omab kinnistut XXXXXX. Tema kinnistu kõrval asub XXXXXX kinnistu, mille omanik on A.J. .

2. Päästeameti Lõuna päästekeskuse 22.05.2013. a ehitise kasutusloa teatisega nr O-MU/36-1 (kd I tl 13) kiitis Päästeameti Lõuna päästekeskus päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p 8 alusel heaks ehitise tuleohutusosa kasutusloa majapidamishoonele aadressil XXXXXX, et Valga Linnavalitsus saaks ehitisele väljastada kasutusloa. Teatises kinnitati, et ehitis või selle osa vastab ehitisele esitatud tuleohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada.

3. S. Reiljan esitas 10.06.2013 Päästeameti peadirektorile vaide (kd I tl 105) Päästeameti 22.05.2013. a teatise tühistamiseks, kuid 20.06.2013. a vaideotsusega (kd I tl 107-108) jäeti vaie rahuldamata.

4. S. Reiljan esitas 18.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeameti 22.05.2013. a teatise tühistamiseks.

2 Kaebuse kohaselt ei vasta XXXXXX kõrvalhoone-saun, mille kasutusloale Päästeamet heakskiidu andis, tegelikult tuleohutusnõuetele. Kaebaja elu ja vara on XXXXXX kõrvalhoone-sauna tuleohutuse tagamise ehituslike abinõude mitterakendamise tõttu jätkuvalt kõrgendatud tuleohus. Kasutusloa kooskõlastuse tühistamata jätmisel rikutakse kaebaja õigust hoida oma kinnistu turuväärtust ning elukeskkonna kvaliteeti seda vähendavate naaberkinnistult lähtuvate tegurite negatiivse mõju eest.

5. Tartu Halduskohus tagastas 28.08.2013. a määrusega (kd I tl 187-189) S. Reiljani kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebus nimetatud teatise peale iseseisvalt ainetu ning ei aita kaebajal oma õigusi kaitsta. Ehitise kasutusloa teatis ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõistes ning see ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ehitise kasutusloa teatise Päästeameti Lõuna päästekeskuse heakskiit on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus, mis on menetlustoiming. Menetlustoimingute vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui see rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Kohus märgib, et kaebaja on esitanud kohtule ka teise kaebuse (3-13-1732), milles palutakse Valga Linnavalitsuse 04.06.2013. a korralduse nr 166 „Kasutusloa väljastamine XXXXXX asuvale saunale“. Selles asjas saab kaebaja oma õigusi kaitsta ka kasutusloale eelnenud menetlustoiminguid vaidlustades. Kaebus nimetatud haldusasjas võeti 26.08.2013 menetlusse. Kaebaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud Päästeameti 22.05.2013. a teatise võttis Valga linn aluseks kasutusloa väljastamisel, seega saab korralduse nr 166 vaidlustamise raames hinnata ka käesolevas asjas vaidlustatud teatise õiguspärasust. Teatis on hõlmatud kasutusloa tühistamise nõudega. Riigikohus on seoses menetlustoimingute vaidlustamisega välja toonud menetlusökonoomia põhimõtte, öeldes, et piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on ette nähtud haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. S. Reiljan esitas 09.09.2013 määruskaebuse (kd II tl 2-7) Tartu Halduskohtu 28.08.2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses palutakse ringkonnakohtul ka määrata, et Tartu Halduskohtus menetleks S. Reiljani kaebust teine kohtunik. Määruskaebuse põhjendused: a) Halduskohtu põhjenduse kohaselt on Päästeamet riigiasutus, mille tegevust ja otsuseid ei ole puudutatud isikutel võimalik kohtusse kaevata. Halduskohtu määrus rikub seega kaebaja põhiseaduslikku õigust saada kohtult kaitset Päästeameti omavoli vastu. b) Kaebajal on põhjendatud huvi sundida Päästeametit täitma talle ehitusseadusega pandud kohustust tagada kaebaja kodu puutumatus naaberkinnistult lähtuva tuleohu suhtes ja sellest sõltuv kinnistu turuväärtuse säilimine. Kohtuekspert Ain Luhse ekspertarvamusega on tõendatud, et kaebaja ehitiste tuleohutuskujas asuv XXXXXX kõrvalhoone-saun ei vasta tuleohutusnõuetele. c) Selgelt põhjendamatu ja õigusvastane on kohtu seisukoht, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus nimetatud teatise peale iseseisvalt on ainetu ning ei aita kaebajal oma õigusi kaitsta. Sellest, et kaebus ei ole ainetu, oleks kohus pidanud aru saama dokumentaalsete tõenditega tutvumisel. Kohus on tõendeid aga ebaõigesti hinnanud ja otsinud põhjendusi õigusemõistmisest hoidumiseks. Teatise kui haldusakti tühistamine ei võimaldaks Valga Linnavalitsusel kõrvalhoone-saunale kasutusluba väljastada ja tõendaks väljastatud kasutusloa õigusvastasust. Seega on vaidlustatud teatise õigusvastaseks tunnistamisel

3 iseseisev tähtsus kaebaja huvide kaitsel, sest hoiaks edaspidi ära kooskõlastuste andmise Päästeameti poolt ja sunniks Päästeametit tegema vajalikke ettekirjutusi. d) Päästeameti ametnike väljastatud kooskõlastused XXXXXX elamule on juba põhjustanud aastaid väldanud kohtumenetlused - haldusasjad nr 3-08-1902 ja 3-10-883. Mõlemas tühistati kasutusload hoone mittevastavuse tõttu tuleohutusnõuetele. Kui Päästeametit õigusvastaste kooskõlastuste eest kohtulikult vastutusele ei võeta, siis õigusvastaste kooskõlastuste andmine jätkub. Seega on kaebusel suur iseseisev tähtsus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisel (HKMS § 44 lg 1) tulevikus. Kõrvalhoone-sauna kasutatakse mittesihipäraselt elamuna, mistõttu on tuleoht kaebaja hoonetele suurem kui detailplaneeringus ette nähtud hoone otstarbe korral. Andes naaberkinnistu hoonele õigusvastase hinnangu, nagu hoone puhul oleks tuleohutusnõuded täidetud, rikkus Päästeamet ning rikub ka tulevikus kaebaja subjektiivseid õigusi, sest ohus on kaebaja tervis, vara ja koguni elu. Päästeameti õigusvastane hinnang nõrgendab ka kaebaja positsioone erinevates haldusja kohtumenetlustes. Seega kaebaja puutumus teatisega on otsene ja väga tugev ning kaebuse tagastamine on õigusvastane. e) Uus HKMS „põhjendatud huvi“ printsiibi rakendamist enam ei võimalda. Seega kohtul ei ole õiguslikku alust kitsendada kaebaja põhiseaduslikke õigusi, rakendades „põhjendatud huvi“ printsiipi. f) Kaebus on asjakohane ja hädavajalik. Ainult Päästeameti objektiivne ja õiguspärane järelevalve saaks tõkestada Valga Linnavalitsuse ametnike omavoli kaebaja suhtes. Päästeamet aga jättis enda järelevalve kohustuse täitmata ja andis vaidlustatud teatises õigusvastase hinnangu, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve. g) Kohus kohaldas valesti HMS § 16, sest selle sätte kohaselt võib haldusorgan kooskõlastuse või arvamuse ka esitamata jätta, ning kooskõlastus loetakse antuks, kui teine haldusorgan kooskõlastuse taotlusele üldse ei vasta. Käesolevas asjas on Päästeamet aga kohustatud vormistama oma seisukoha teatisena. Valga Linnavalitsus ei oleks Päästeameti mittevastamist mingil juhul saanud käsitleda kooskõlastuse andmisena. Valesti kohaldati ka HMS § 51 lg-t 1, nimelt on teatis üksikjuhtumi reguleerimiseks antav haldusakt, kuna sellega anti kinnistu XXXXXX omanikule õigus taotleda ja Valga Linnavalitsusele õigus väljastada kasutusluba. Isegi ilma kasutusloa väljastamiseta rikkus teatis iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna sellega lükati automaatselt tagasi kaebaja õigustatud taotlused kohtuekspert A. Luhse välja toodud tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Valga Linnavalitsus võinuks kasutusloa väljastamisest keelduda ka teistel põhjustel, kuid õigusvastane teatis kehtiks edasi. Kasutusloa tühistamisest ei muutuks tühiseks kooskõlastus. Päästeamet ise käsitleb teatist haldusaktina. h) Haldusorgani otsuse haldusaktina mittekäsitlemine on õigusökonoomiliselt äärmiselt kahjulik. Kõigepealt tegi kohus üle kahe kuu tööd ja koostas määruse haldusakti ümberkvalifitseerimiseks toiminguks. Vaidlused jäävadki kestma ja kulusid tekitama. i) Kohus eksitab kaebajat, nagu oleks kasutusloa tühistamise nõudes asjas nr 3-13-1732 võimalik tuvastada Päästeameti tegevuse õigusvastasust. Selle asemel, et võtta kaebus menetlusse ning ühendada omavahel haldusasjad nr 3-13-1552 ja 3-13-1732, tagastas kohus käesolevas asjas kaebuse. Kohus teab väga hästi, et asjas nr 3-13-1732 ei ole võimalik Päästeametit vastustajana kaasata. Päästeamet peab aga olema vastustaja.

7. Päästeamet vaidleb 19.09.2013. a seisukohas määruskaebusele vastu. Seisukoha kohaselt on Päästeameti päästekeskused ehitise ehitusloa ja kasutusloaga seotud menetlustes kaasatud asutused, mitte ise menetluste läbiviijad (PäästeS § 5 lg 1 p 8 ja tuleohutuse seaduse § 5 lg 1). Päästeamet on seisukohal, et Valga Linnavalitsuse korralduse nr 166 vaidlustamisel haldusasja nr 3-13-1732 raames hindab halduskohus ka käesolevas asjas vaidlustatud 22.05.2013. a teatise õiguspärasust. Vastustaja leiab Riigikohtu 17.11.2011. a lahendile nr 3-3-1-64-11 tuginedes, et menetlustoimingu eraldi vaidlustamine käesolevas asjas ei ole lubatud. Vastustaja palub kaebajal lõpetada lugupidamatu käitumine teise menetlusosalise ja kohtu suhtes.

4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb selle esitaja Päästeameti Lõuna päästekeskuse ehitise kasutusloa teatise nr O-MU/36-1 tühistamist. Nimetatud teatis on koostatud Päästeameti Lõuna päästekeskuse insenertehnilise büroo poolt 22.05.2013. Teatisega kiitis Päästeameti Lõuna päästekeskus PäästeS § 5 lg 1 p 8 alusel heaks ehitise tuleohutusosa kasutusloa majapidamishoonele aadressil XXXXXX, et Valga Linnavalitsus saaks ehitisele väljastada kasutusloa. Teatises kinnitati, et ehitis või selle osa vastab ehitisele esitatud tuleohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada (kd I, lk 13).

10. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ehitise kasutusloa teatis ei ole haldusakt ning, et seda ei ole puudutatud isikutel võimalik kohtus vaidlustada. Määruskaebuse esitaja arvates ei võimaldaks teatise kui haldusakti tühistamine Valga Linnavalitsusel kõrvalhoone-saunale kasutusluba väljastada ja tõendaks väljastatud kasutusloa õigusvastasust. Seega on vaidlustatud teatise õigusvastaseks tunnistamisel iseseisev tähtsus kaebaja huvide kaitsel, sest see hoiaks edaspidi ära kooskõlastuste andmise Päästeameti poolt ja sunniks Päästeametit tegema vajalikke ettekirjutusi. Kaebuse esitaja veendumusel ei muuda linnavalitsuse poolt väljastatava kasutusloa tühistamine tühiseks õigusvastast kooskõlastust.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Päästeameti Lõuna päästekeskuse ehitise kasutusloa teatis ei ole haldusakt HMS § 51 mõistes, kuna see teatis ei tekita, ei muuda ega lõpeta haldusväliste isikute õigusi ega kohustusi. Teatisega antakse üksnes heakskiit ehitise kasutusloa tuleohutusosale. Teatis on väljastatud XXXXXX kinnistu omanikule esitamiseks Valga Linnavalitsusele. Ilma päästekeskuse kooskõlastuseta ehitise tuleohutusnõuetele vastavuse kohta, ei ole Valga Linnvalitsusel võimalik anda majapidamishoonele kasutusluba. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on menetlustoiminguga XXXXXX asuvale majapidamishoonele kasutusloa andmise menetluses.

12. HKMS § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 17.11.2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-64-11 p-s 8 on Riigikohus menetlustoimingute iseseisva vaidlustamise osas märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka varasemates kohtulahendites (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ning 28.02.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 20). 13. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust asuda seisukohale, et Päästeameti Lõuna päästekeskuse ehitise kasutusloa teatis nr O-MU/36-1 rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist, so XXXXXX asuvale saunale kasutusloa andmisest. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoimingu õigusvastasus

5 tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Seega laieneb käesolevale kaebusele HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang. 14. XXXXXX asuvale saunale on antud kasutusluba Valga Linnavalitsuse 04.06.2013. a korraldusega nr 166. Kohtuinfosüsteemi andmetel on S. Reiljan esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse selle korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1732). Lisaks sellele on S. Reiljan esitanud halduskohtule kaebuse 25.02.2013 väljastatud ehitusloa peale (haldusasi nr 3-13-628). Eelnimetatud haldusasjad on liidetud ühte menetlusse ning haldusasja numbriks on 3-13-628. Halduskohus märgib vaidlustatud määruses seega õigesti, et Valga Linnavalitsuse 04.06.2013. a korralduse nr 166 „Kasutusloa väljastamine XXXXXX asuvale saunale“ vaidlustamise raames saab halduskohus hinnata ka käesolevas asjas vaidlustatud teatise õiguspärasust. 15. Kuna Päästeameti Lõuna päästekeskuse ehitise kasutusloa teatise nr O-MU/36-1 kui XXXXXX asuvale majapidamishoonele kasutusloa andmise menetluses tehtud menetlustoimingu iseseisvale vaidlustamisele laieneb HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang, on halduskohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud. 16. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Lähtudes HKMS § 104 lg 5 p-st 2 ei kuulu määruskaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv tagastamisele.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/