1-14-4453/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-14-4453

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-4453 (13230200886) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi T.A (T.A) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lauri Talumäe Süüdistatav T.A

ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.02.2014.

Varasem karistatus:

Kriminaalkaristus arhiveeritud, väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, 6 kehtivat karistust. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. T.A süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta T.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) aasta T.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.A temale määratud 3 (kolm) aastase

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Lääne- Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

3. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada T.A järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

2

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 alusel määrata T.A-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte

tarvitada alkoholi ja narkootikume.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.A-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.05.2014.

6. T.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. T.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p

2; ja § 180 lg 1 alusel

• teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti,

• kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot,

• juriidilisel isikul süüdistatava joobe tuvastamisega tekkinud ja kohtueelsel menetlusel kantud kulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot kokku menetluskulu 678 (kuussada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul,

tasudes esimese maksena 57 (viiskümmend seitse) eurot ja sellele järgneva 11 kuu

jooksul võrdsetes igakuistes osades 56 (viiskümmend kuus) euro ja 50 (viiskümmend)

sendi kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „T.A , 1-14-4453, menetluskulu, ositi tasumine“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

T.A süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.10.2013 kella 20.43 ajal

Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi 8 juures mootorsõidukit Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus ühes grammis veres 3,25 milligrammi, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, lugedes lõplikuks tulemuseks 3,19 mg/g).

T.A rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes

3

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

T.A pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.05.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatava T.A ja tema kaitsja Eva Rivis vahel järgnev kokkulepe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut

kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ja lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetud kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, §-st 74, §-st 75 ja §-st 78 asub

kohus seisukohale, et T.A kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu, määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise

eest. T.A on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist.

Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel

menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või

annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt menetluskulude suurusest kogumis, süüdistataval hetkel sissetulek puudub ning arvestades, et

süüdistataval on temale väärteokaristustena määratud osa rahatrahve senini tasumata, on

põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik