2-13-35057/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-35057

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi K R i hagi T K vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.03.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K R i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

990 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K R (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja T K (isikukood XXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja muuta Harju Maakohtu 11.03.2014 otsust selliselt, et mõista hagejale välja igakuine elatis 100 eurot alates 31.07.2013 kuni tema õpingute lõpetamiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

3. Tagastada T K le järgmised apellatsioonimenetluses esitatud tõendid: mobiilteenuste arved, korteriühistu kommunaalmaksete arved ja väljavõtte kommunaalteenuste tasumise kohta, lasteaiamaksu arved, digiloo haigusjuhtumid ja saatekirja vastus, S K suhtes tehtud otsus püsiva töövõime kaotuse kohta 10.märtsist 2014, Elioni arved.

4. Sõnastada maakohtu otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T K lt elatis hageja K R i kasuks ja tema ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot alates 31.07.2013 kuni tema õpingute lõpetamiseni XXXXXXX, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

3. Elatis kanda K R i arveldusarvele XXXXXXX.

2(8)

4. Jätta rahuldamata K R i nõue T K vastu elatise saamiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hageja on sündinud 04.02.1995. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-19159 otsustas kohus välja mõista T K lt alates 01.07.2010 elatise 139 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui seaduses ettenähtud elatise igakordses miinimummääras K R i kasuks kuni K R i täisealiseks saamiseni. 04.02.2013 sai hageja täisealiseks ning jätkab õpinguid Väike-Maarja Õppekeskuses. Kostja ei täida hageja suhtes seaduses sätestatud ülalpidamiskohustust, hetkel teeb seda ainult ema K R vastavalt oma võimalustele. Emal on veel ülalpeetavaid, hageja vend T -E (kostja poeg), tütar C R ja poeg W R . Hageja ema viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel ja seega puudub tal arvestatav sissetulek ning võimalus hageja kõikide vajaduste rahuldamiseks. Hageja ülalpidamises peab osalema ka isa. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja abikaasa ei ole täielikult töövõimetu, vaid saab töötasu Vara Sport SA-lt. Kostja abikaasa on seotud teatud ürituste korraldamisega, mis nähtub nimetatud ühingu facebooki sissekannetest, nt 20.12.2013 ja 30.08.2013.

Hageja ei pea eluliselt usutavaks, et kostja sissetulek on miinimumpalk. Kostja töötab transpordija logistikaettevõttes, kus tegeletakse kaubavedudega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Sellega kaasnevad paratamatult ületunnid ning võimalikud lähetused. Kostja töötab Tartus alates 2011. Arvestades kostja poolt laste planeerimist ja nende sündimust oleks kostjal kohane tegeleda juba ammu uue ja tasuvama töökoha otsinguga. Tuleb arvestada, et kostja on noor ja terve mees, kellel on reaalne võimalus otsida tasuvam töö.

Hageja palus mõista kostjalt välja elatis enda ülalpidamiseks kehtestatud minimaalmääras kuni õpingute lõppemiseni kutseõppeasutuses kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist täisealisele lapsele. Kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last: esimesest abielust sündinud poeg T -E R, teisest abielust sündinud lapsed LK ja K K. Poeg T -E Rile maksab kostja elatist. Kostja abikaasa on 60 % ulatuses töövõimetu. Kostja töötab OÜ-s Contailer, tema viimase kuue kuu töötasu on 1 899.89 eurot. Abikaasa vajab oma tervisliku seisundi tõttu igapäevaselt kostja abi kodustes toimetustes ja lastega tegelemisel. Kostja pere igakuised väljaminekud on: pangalaen (eluase) – 100 eurot, kommunaalmaksed 100 – 150 eurot talvekuudel, elekter 50 eurot, telefon 25 eurot. Kostja ei ole võimeline kõigile neljale lapsele ülalpidamist andma. Eelistada tuleb abikaasat ning alaealisi lapsi.

3(8) Hageja ema elab kogu perega Tenerifel 2013 aastast ja töötab seal massöörina. Sotsiaalmeedia vahendusel (Facebook) ilmneb, et hageja viibib alates 12.11.2013 samuti Tenerifel, kus sooritab oma praktikat. Hageja on see, kes reisib. Kostja abikaasa põeb anküloseerivat spondüliiti ehk jäigastuvat lülisambapõletikku, mis on hilisstaadiumis. Haiguse tõttu on tal liikumisraskused ja luuning liigesevalud peaaegu ööpäevaringselt.

Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks igakuiselt 50 eurot alates 31.07.2013 kuni tema õpingute lõpetamiseni XXXXXXXXX. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni.

Hageja ema K R i ülalpidamisel on 3 alaealist last: T -E (kostja poeg), järgmisest abielust kaks last, Christian ja William. Hageja ema on koos perega asunud elama ja töötama Tenerifele.

Hageja isa (kostja) ülalpidamisel on samuti 3 alaealist last: poeg T -E R ja teisest abielust sündinud lapsed LK ja K K. Kostja väitel on tema ülalpidamisel ka 60% töövõimekaotusega abikaasa S K.

Tulenevalt PKS § 111 lg-st 2 on kostjal kohustus ülal pidada oma lapse ema kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik saada sissetulekut. Kostja ja S K ühine laps, Kaspar, sai 3-aastaseks 19.09.2013. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt sai S K sissetulekut Vara Sport SA-lt alates 31.07. 2013. Seega oli S K abikaasa T K ülalpidamisel kuni 30.07.2013.

Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 975514, millest nähtub, et S K on osaliselt töövõimetu kestusega 10.04.2013 kuni 30.04.2014 60%- lise töövõime kaotusega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline tööga elatist teenima. Eeltoodust järeldub, et S K on võimeline ennast ise ülal pidama.

Novembris 2013 väljastatud palgatõendi kohaselt on T K keskmine töötasu kuus 316 eurot. See asjaolu on tõendatud ka S K pangakonto väljavõttega, kuhu kostja palk laekub. Täiendavad summad laekuvad kostja tööandjalt komandeeringutasudena. Siinjuures tuleb arvestada, et 2014 on töötasu minimaalsuurus 355 eurot.

T K l on tekkinud elatise maksmise võlgnevus K R ile laste K ja T -E u ülalpidamiseks. Kostja arved on arestitud. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et on võlgnevusest tasunud 3000 eurot jaanuaris 2014. Kostja on avaldanud seisukohta, et järgmise võlgnevuse suudab katta abielu ühisvara jagamise menetluse tulemusena saadava vara arvelt.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et nii hageja ema kui ka isa ülalpidamisel on kolm alaealist last. Hageja täisealise kutseõppeasutuses õppiva lapsena on ema ülalpidamisel, kostja tema ülalpidamises ei osale.

4(8) PKS § 98 lg-st 1 tuleneb, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest vanem ei vabane ja peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades T K igakuist sissetulekut jääb tema ja kolme alaealise lapse ülalpidamiseks igaühele ca 90 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks vabastada kostja täielikult täisealise tütre ülalpidamisest. T K on terve ja töövõimeline mees, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, et täita vanema ülalpidamiskohustust kõigi laste osas. Kohus pidas põhjendatuks määrata hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 50 eurot.

Kuni 30.07.2013 oli T K ülalpidamisel ka last hooldav abikaasa S K. PKS § 98 lg-st 2 kohaselt on abikaasa ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last. Kohtu hinnangul T K ajal, kui tema ülalpidamisel oli last hooldav abikaasa, ei olnud võimeline täisealisele lapsele ülalpidamist andma. Seega elatis K R i kasuks tuleb välja mõista alates 31.07.2013.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada või teha ise uus otsus ja mõista välja kostjalt hageja kasuks elatis alates 02.04.2013 igakuiselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni K R õpingute lõppemiseni põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kohus ei ole otsuse tegemisel veenvalt asja materjale analüüsinud ega võtnud seisukohta kõigi asjas kogutud tõendite osas. Kohus ei ole oma otsuses kostja sissetulekuid tõendite pinnalt analüüsinud ega saanudki teha seetõttu usutavat ja objektiivselt järeldust kostja majandusliku võimekuse kohta tasuda hagejale elatist, kas siis nõutud määras või kohtu poolt märgitud 50 euro määras. Kohus ei ole põhjendanud, miks on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis just 50 euro ulatuses kuus.

Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et kostja abikaasa ei ole täielikult kostja ülalpidamisel ega ka täielikult töövõimetu. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et kostja abikaasal, vaatamata töövõime kaotusele, on olemas nii töökoht kui ka sissetulek. Puuduvad tõendid, et kostja abikaasa vajaks igapäevast kõrvalabi. Arvestama peab käesolevas asjas ka seda, et kui kostja abikaasa on majanduslikult võimekam (ja tegelikkuses sealhulgas osaliselt töövõimeline), siis on tal võimalus panustada ka kostja ja tema käesoleva abikaasa ühiste laste ülalpidamisse ja seeläbi oleks kostjal võimalus panustada nende laste ülalpidamisse, kes on sündinud esimesest abielust (sh hageja ülalpidamisse).

Asjaolu, et S K sissetulekud nähtuvad alates 30.07.2013 ei tähenda, et sellest tulenevalt peaks jätma hageja nõude selle perioodini rahuldamata. Otsuses puudub sisuliselt matemaatiline arvestus ja analüüs kostja ja tema abikaasa majandusliku võimekuse ja võimaluste kohta nii enne 30.07.2013 kui peale seda perioodi.

Kostja ei ole apellatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

5(8) Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses menetlusõiguse normi rikkumisega elatise suuruse osas, muus osas tuleb otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Otsuse resolutsiooni tuleb täiendada tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus saab selles osas teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

I Pooltevaheline vaidlus apellatsioonimenetluses taandub küsimusele, kas kostjalt elatise väljamõistmine alla miinimummäära on põhjendatud ja kas maakohus jättis elatise täisealisele lapsele õigesti tagasiulatuvalt väljamõistmata.

Põhjendatud on osaliselt apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses puudub tõendite sisuline analüüs. Ringkonnakohus saab nimetatud maakohtu minetused apellatsiooniastmes kõrvaldada. Hageja esitas kostja vastu nõude PKS § 97 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt on täisealiseks saanud laps õigustatud elatist saama mh juhul, kui ta jätkab õpinguid kutseõppeasutuses, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks esitas hageja elatise nõude tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja alates hageja täisealiseks saamisest elatist hagejale ei maksnud.

II Hageja hinnangul kulub tal enda vajaduste rahuldamiseks 425.71 eurot kuus ning kostja varalist seisundit arvestades tuleb temalt ülalpidamiseks välja mõista elatis 160 eurot kuus. Hageja on nõudnud elatist PKS § 101 lg 1 alusel miinimummääras ja ei pea seetõttu tõendama oma vajadusi. Maakohus leidis, et poolte varalist seisundit arvestades tuleb lapse ülalpidamiskuludest jätta 50 eurot (umbes 1/8) kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 50 eurot kuus ja jättis välja mõistmata elatise tagasiulatuvalt (02.04.2013. kuni hagi esitamiseni 26.07.2013).

III PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud analüüsimata kostja võimekuse sissetulekut teenida. Hageja leidis maakohtu menetluses, et kostja on noor ja terve mees, kes on suuteline teenima suuremat palka kui 316 eurot. Lisaks leidis hageja, et kostja leiaks Tartu linnas parema palgaga töökoha, kui kaugsõidu autojuhina leiba teenides. Maakohus on leidnud otsuses, et 2014 on miinimumpalk 355 eurot, kuid pole seisukohta võtnud kostja võime osas suuremat palka teenida. Maakohus pole analüüsinud hageja sellekohaseid väiteid ega hinnanud tõendeid.

6(8) Poolte vahel ei olnud maakohtus vaidlust selles, et kostja igakuised väljaminekud on ca 325 eurot. Kuigi kostja on ringkonnakohtu menetluses näidanud oma kulusid suuremana (540 eurot), lähtub ringkonnakohus maakohtu menetluses avaldatust. Ringkonnakohtu menetluses on kostja lisanud maakohtu otsuse täitmiseks võetud väikelaenu (elatisevõla 3 000 eurot kustutamiseks), Interneti ja TV kulu 27 eurot ja pesumasina ning pliidi järelmaksu. Nimetatud kuludega ei saa apellatsioonimenetluses arvestada, kuna need asjaolud on tekkinud hiljem.

Õige on iseenesest hageja seisukoht, et elatise väljamõistmisel tuleb hinnata kostja majanduslikku võimekust. Kinnistusraamatust nähtub, et kostjale kuulub kaasomandina ½ korteriomand XXXXXXX (1/2 osa kuulub S K). Nagu nähtub hagiavaldusest ja kostja vastusest, on tegemist kostja ja tema pere elukohaga. Hageja ei ole väitnud, et kostja võiks korteriomandi mõttelise osa müüa ja seeläbi paraneks tema majanduslik võimekus hagejat toetada. Vaidlust ei ole selles, et kostjal kuulub sõiduauto Nissan Sunny Wagon (II kd, tl 19). Kostja on täpsustanud apellatsioonimenetluses, et tegemist on 1995 väljalaskeaastaga autoga.

Vaidlust ei olnud, et kostja on hageja ja T -E Ri elatist maksnud täitemenetluse vahendusel ja tasunud võlast umbes 10 %. Põhjendatud ei ole siiski hageja 29.11.2013 menetlusdokumendis esitatud arvamus, et kohtutäituri vahendusel kostja sissetulekust kinnipeetavat elatise summat ei saa käsitada kostja kuluna, mis mõjutaks kostja kohustust käesoleval ajal kedagi ülal pidada. Vaatamata sellele, kas kinnipeetava summa arvel tasutakse varasemat võlgnevust või makstakse elatist hetkel tekkivate nõuete katteks, on tegemist kostja väljaminekuga, millega kohus peab arvestama.

Kostjale ei saa ette heita nelja mobiilinumbriga seotud mobiiltelefoni kulu tasumist, kui tema peres elab neli liiget. Tegemist on ilmselt pakettlepinguga ja sellisel viisil kulutuste kandmine on eeldatavalt odavam, kui iga pereliikme kohta eraldi lepingu sõlmimine. Hageja ei ole taotlenud hagis elatise tasumist viisil, et kostja sõlmiks lepingu viisil, et ka hageja telefonikulud maksaks kostja. Seetõttu ei ole vastav etteheide kostjale asjakohane.

Kostja kaks eluasemelaenu on võetud 2005 a korteri ostmiseks ja 2006 aastal korteri remondiks. Krediidivõimekuse hindamine ei välista kostjale lühiajaliste laenude väljastamist, kuna väikelaenude puhul ei ole pankade nõudmised isikute sissetulekute suurusele suured. Eesti Energia arvetega (I kd, tl 88-99) on tõendatud, et kostja pere keskmised kulud elektrienergiale on 47 eurot kuus, kommunaalkulude arved (I kd, tl 100-105) ületavad 100 eurot, kulutused kostjaga koos elavate laste L ja K lasteaiale (I kd, tl 106-111) on ca 55 eurot kuus, mobiilteenuse arved (I kd, tl 112-123) on keskmiselt ca 25 eurot kuus, kostjal on laenukohustused kahest laenulepingust tulenevalt (II kd, tl 23- 24).

Hageja on jäänud üldsõnaliseks kostja elustandardi kirjeldamisel. Millistel reisidel ja kus on kostja käinud, on jäänud hagiavalduses täpsustamata. Seetõttu polnud maakohtul ja ei ole ringkonnakohtul võimalik nendele väidetele hinnangut anda.

Kostja on avaldanud apellatsioonikohtu menetluses vastuseks ringkonnakohtu kirjale, et töötasu on tema ainus sissetulekuallikas, komandeeringurahasid makstakse lähetuses käimise kulude katteks, see on ebaregulaarne ja kostjal pole võimalust rohkem teenida. Kostjal on 9 klassi haridus, ta töötab autojuhina ja omab c-kategooria juhilube. Kvalifikatsiooni ei saa kostja tõsta, kuna näeb paremast silmast vaid 10 % juba lapsepõlvest saadik. Samuti on kostjal psoriaas ja liigestevaevused, mille tõttu ei saa ta suuri koormusi tõsta.

Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ning tööandja tõend (II kd, tl 30) selle kohta, et tema tegelik keskmine sissetulek on 315 eurot, ei ole usaldusväärsed. Esiteks on tõendile märgitud tööandja poolt,

7(8) et tõend on esitatud töötaja palvel ja tööandja ei võta tõendi väljaandmisega seoses endale mingeid kohustusi. Teiseks on C-kategooria juhilubadega isik võimeline teenima vähemalt Eesti keskmist palka, so 700 eurot kuus (vt nt internetifoorum teemal – kui palju teenivad c-kategooria lubadega juhid http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=152314). Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärne tõend kostja sissetulekute kohta ka ringkonnakohtule esitatud konto väljavõte (II kd, tl 26-61) ja tuludeklaratsioon (II kd. tl 63-68). Kui kostjal on neli ülalpeetavat, ei vabane ta seetõttu elatise maksmise kohustusest, et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja on toonud esile, et elab koos emaga ja ema on lapsepuhkusel. Kostja on esitanud asjas tõendid, et hageja ema elab koos uue perekonnaga Tenerifel ja töötab massöörina. Ema abikaasa töötab mootorsõiduki juhina, mõlemad tegelevad ettevõtlusega (I kd, tl 202). Ringkonnakohtu kirjale, mille kohus palus hagejal esitada andmed tema ema ja ema perekonna sissetulekute kohta koos tõenditega, hageja ei reageerinud. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul hinnata hagejaga koos elava vanema varanduslikku seisu.

IV PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. Kostja hinnangul ei saa temalt miinimummääras elatist välja mõista seetõttu, et tema abikaasa on osaliselt töövõimetu ning tema varalist seisundit arvestades jääksid temaga koos elavad lapsed vähem kindlustatuks.

PKS § 98 lg 1 ja 2 järgi on isiku kõik alaealised lapsed ja abikaasa õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras, seejärel on elatist õigustatud nõudma täiealine laps. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega jätta elatis välja mõistmata tagasiulatuvalt. 60 % töövõime kaotusega kostja abikaasat ei saa pidada töövõimetuks, kuid vähenenud võib olla tema võimalus leida sobivat tööd. Arvestada tuli kostja pere püsikuludega 325 eurot kuus ja vajadusega pidada üleval kahte alaealist last, kostjal kolme alaealist last ja kostja abikaasa mittetöötamisega. Seadusest tulenevalt tuli kostjal esimeses järjekorras ülal pidada kolme alaealist last ning abikaasat. Arvestades, et T -E ule maksab kostja elatist 177 eurot kuus, jäänuks kostja teised lapsed ja abikaasa elatise tagantjärele väljamõistmisel halvemasse olukorda, sest nende ja kostja enda ülalpidamiseks oleks jäänud 104.60 eurot.

Elatise väljamõistmisel alla miinimummäära alates hagi esitamisest arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et kostja abikaasa on osaliselt töövõimetu ja töötab sihtasutuses administraatorina, kostja teenib eeldatavalt Eesti keskmist palka, kuid tal on ülalpidamiskohustused kolme alaealise ja ühe täisealise lapse suhtes. Arvestades, et kostja abikaasa töötab alates 10.juunist 2013 ja tema töötasu on konto väljavõtte ja palgatõendi kohaselt (II kd, tl 26-62) keskmiselt 354 eurot kuus, kostjal on vara, mida võõrandada elatise kohustuse täitmiseks (auto), kostja on pakkunud hagejale kohtuväliselt elatise tasumist 100 eurot kuus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud elatise väljamõistmine hagejale alla 100 euro kuus. Nimetatud osas kuulub maakohtu otsus muutmisele.

8(8)

V Maakohus ei ole kohtuotsese resolutsiooniga ühemõtteliselt lahendanud hageja nõuet tagasiulatuva elatise osas. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsust täiendada ja jätta hageja nõue rahuldamata.

VI Kostja on apellatsioonimenetluses esile toonud, et tal on psoriaas ja liigesevaegused, mis ei luba raskete asjade tõstmist. Tegemist on uute asjaoludega, millele kostja apellatsioonimenetluses tugineda ei saa. Seetõttu ringkonnakohus nendega arvestada ei saa ja jätab need analüüsimata (TsMS § 652 lg 6). Asjaolud ei oma ka sisulist tähendust, kuna ei takista kostjal erialase töö leidmist autojuhina.

VII Ringkonnakohus tagastab kostjale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud

- mobiilteenuste arved, korteriühistu kommunaalmaksete arved ja väljavõtte kommunaalteenuste tasumise kohta, lasteaiamaksu arved, kuna nimetatud asjaolu ei ole ringkonnakohus kostjalt küsinud, vastava tõendid on ka asjas vajalikus ulatuses olemas;

- digiloo haigusjuhtumid ja saatekirja vastuse, kuna tegemist on uute asjaoludega, millele kostja ei ole tuginenud ega vastavaid asjaolusid maakohtus tõendanud. Alternatiivse õigusliku põhjendusena märgib ringkonnakohus, et tõendid ei tõenda kostja võimetust teha tööd.

- S K suhtes tehtud otsus püsiva töövõime kaotuse kohta 10.märtsist 2014, kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et S.K töötab administraatorina, kuigi tal on osalise töövõime kaotus.

- Elioni arved, kuna kostja ei ole tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et tal on kohustus tasuda Interneti ja TV eest.

VIII Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna hageja nõue maakohtus kuulub rahuldamisele osaliselt, samuti rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv Ulvi Loonurm