3-14-50604/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50604 Haldusasi AS Fertilitas kaebus Eesti Haigekassa juhatuse 08.01.2014 otsuse nr 24 tühistamiseks osas, millega jäeti Harju maakonnas välja kuulutamata valik statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste teenuse osas ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks haiglavõrgu arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega, ning vastustaja kohustamiseks kuulutama viivitamata Harju maakonnas välja valik ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.04.2014–31.03.2015 Menetlusosalised Kaebaja – AS Fertilitas, volitatud esindajad v.adv Elmer Muna ja adv Kadri Lember Eeldatav vastustaja – Eesti Haigekassa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Fertilitas määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Fertilitas määruskaebus esialgset õiguskaitset käsitlevas osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2014. a määruse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3- 14-50604 muutmata. 2. Edastada AS Fertlitas määruskaebus kaebuse tagastamist käsitlevas osas Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse lahendamist ettevalmistava menetluse läbiviimiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Haigekassa (vastustaja) juhatus kuulutas 08.01.2014 otsusega nr 24 „Valikule kuuluvate eriarstiabi teenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine ravi rahastamise

3-14-50604 2(6) lepingute sõlmimiseks“ välja valiku eriarstiabi osutamiseks Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (HVA) nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute (RRleping) sõlmimiseks ajavahemikul 01.04.2014–30.06.2018. Otsuse p-ga 2 kinnitati piirkondlike osakondade kaupa valikule kuuluvad eriarstiabi ja haiguste ennetuse teenuste osutamise kohad ning teenuse vajadus (ravijuhud) perioodil 01.04.2014– 31.03.2015. 2. Eesti Haigekassa juhatus andis 03.02.2014 otsusega nr 49 „Eesti Haigekassa 2014. a lepingute sõlmimise kavade kinnitamine ja volituste andmine lepingute muutmiseks haiglavõrgu arengukavas nimetatud tervishoiuteenuste osutajate osas“ RRlepingute halduritele volituse sõlmida lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatest keskhaiglatega lisas 1 kinnitatud mahus ja kohustas haldureid esitama haiglavõrgu arengukavas nimetatud piirkondlike ja keskhaiglate ravi rahastamise lepingud haigekassa juhatuse esimehele allkirjastamiseks. Otsuse lisas esitati HVA haiglate kogu lepingumahud, jättes ravijuhtude jagunemise erialade lõikes kindlaks määramata. HVA arengukava haiglate lepingumahud erialade lõikes määrati kindlaks haiglavõrgu arengukava haiglatega sõlmitud RRlepingutes. Eesti Haigekassa avaldas 21.02.2014 oma veebilehel pressiteate selle kohta, et RRlepingud HVA haiglatega on sõlmitud.

3. AS Fertilitas esitas 24.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa juhatuse 03.02.2014 otsuse nr 49 osaliseks tühistamiseks ning otsuse nr 49 alusel sõlmitud RRlepingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks viivitamata lõpetama HVA-s nimetatud haiglatega sõlmitud RRlepingud günekoloogia ja sisehaiguste statsionaarsete ravijuhtude teenindamist puudutavas osas (haldusasi nr 3-14-333). Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-333 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus tugines määruse tegemisel 21.03.2014 otsusele haldusasjas nr 3-14-50157, milles oli põhjalikult kontrollinud vastustaja tegevust RRlepingute sõlmimisel 2014. a. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. 4. AS Fertilitas esitas 23.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa juhatuse 08.01.2014 otsuse nr 24 tühistamiseks osas, millega jäeti Harju maakonnas välja kuulutamata valik statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste teenuse osas RRlepingute sõlmimiseks HVA-s nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega, ning vastustaja kohustamiseks kuulutama viivitamata Harju maakonnas välja valik RRlepingute sõlmimiseks statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.04.2014– 31.03.2015. HVA haiglate eelistamine HVA-sse mittekuuluvatele tervishoiuteenuse osutajatele ning HVA haiglatega ilma kaalumata ja mh tervishoiuteenuse kvaliteeti hindamata RRlepingute sõlmimine HVA haiglate soovitud mahus ei ole kooskõlas ravikindlustuse seadusega (RaKS), tervishoiuteenuste korralduse seadusega (TTKS) ega Riigikohtu 29.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-12 toodud seisukohtadega. Seda, et HVA haiglate lauseelistamine on meelevaldne ega taga tervishoiuteenuste paremat kättesaadavust ega paremat kvaliteeti, on leidnud ka Konkurentsiamet 21.04.2014 ettepanekus konkurentsiolukorra parandamiseks raviteenuste turul. Tegemist on Euroopa Liidu siseturuga kokkusobimatu riigiabiga. Kuna patsiendid eelistavad tasuta teenust tasulisele, mõjutab RRlepingute sõlmimine otseselt konkurentsiolukorda tervishoiuteenuste osutamise turul, sest tagab RRlepingut omavatele teenuseosutajatele suuremad käibemahud ja kindluse oma majandustegevuse väljavaadetes. Vastustaja on asunud raken-

3-14-50604 3(6) dama riigiabi meetmeid enne Euroopa Komisjoni informeerimist ja Euroopa Komisjonilt lõpliku otsuse saamist. Koos kaebusega esitati taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja palub kohustada vastustajat viivitamata välja kuulutama valik RRlepingute sõlmimiseks statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste raviteenuse osutamiseks kõikide Harju maakonnas planeeritavate ravijuhtude osas ajavahemikul 01.04.2014–31.03.2015; alternatiivselt kohustada vastustajat viivitamata välja kuulutama valik RRlepingute sõlmimiseks statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste raviteenuse osutamiseks kohtu poolt põhjendatuks peetava ravijuhtude arvu osas Harju maakonnas ajavahemikul 01.04.2014–31.03.2015; alternatiivselt kohaldada kohtu poolt vajalikuks peetavat muud esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed. Kaebaja pannakse keerulisse majanduslikku olukorda. Kaebajalt võetakse vastustaja alusetu tegevuse tulemusel võimalus teenindada vähemalt 432 statsionaarse günekoloogia ravijuhtu ja 235 statsionaarse sisehaiguste ravijuhtu, mille teenindamise võimalus oli tal 2013. a. Nimetatud ravijuhtude eelmise aasta RRlepingute rahaline maht oli üle 400 000 euro, mis moodustas umbes 27% kogu kaebaja eelmise aasta RRlepingute rahalisest mahust. Vastustaja tegevus toob kaasa kaebaja tegevuse lõpetamise ning eratervishoiuteenuste turul statsionaarse günekoloogia ja sisehaiguste valdkonnas konkurentsi vähenemise. HVA haiglate eelistamine kahjustab tugevalt kaebaja toimivat ärimudelit. Kaebaja on teinud investeeringuid arvestusega, et tal on võimalik varasemate aastatega samas või vähemalt sarnases mahus ravijuhte teenindada ka edaspidi. Kaebaja kaotab suure osa oma senisest klientuurist. Kliendibaasi taastamine ei pruugi senises mahus enam võimalik olla. Kahju rahalise hüvitamisega ei kõrvaldata ega heastata seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on toimiv ja kvaliteetset raviteenust pakkuv erakliinik sunnitud oma tegevuse günekoloogia ja sisehaiguste statsionaarse raviteenuse osas lõpetama juba kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ebaproportsionaalselt avalikke huve ega HVA haiglate õigusi. Kuna planeeritavate ravijuhtude arv ja selle rahastamise vahendid on vastustajal valikuperioodiks paika pandud, siis ei saa valikumenetluse korraldamine kaasa tuua olulist viivitust valikule pandavate ravijuhtude osas. Valikumenetlus on vajadusel võimalik läbi viia kiiresti. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta ka patsientide huve ja teenuse kättesaadavust. Raviteenuse kättesaadavus suureneb, sest sama raviteenust osutaks rohkem tervishoiuteenuse osutajaid. Kuna kaebaja pakub väga kvaliteetset raviteenust, siis ei saa kannatada ka teenuse kvaliteet. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on mh tagada, et vastustaja ei kahjustaks õigusvastaselt konkurentsi eriarstiabi teenuste turul. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustada. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 25.04.2014 otsusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus on haldusasjas nr 3-14-50157 põhjalikult kontrollinud vastustaja tegevust RRlepingute sõlmimisel 2014. a, mh vastustaja 08.01.2014 otsuse nr 24 õiguspärasust. Kohus jääb ka käesolevas asjas nimetatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja leiab, et otsuse nr 24 peale esitatud tühistamisja kohustamiskaebused tuleks jätta rahuldamata, sest otsus nr 24 on materiaalselt õiguspärane, st kooskõlas kehtiva õiguskorra ja seadusandja tahtega. Kohus on hinnanud mh praeguses asjas esitatava kaebuse eduväljavaateid 01.04.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-333 ja leidnud, et kaebaja ei saavuta otsuseid nr 24 ja 49 ega HVA haiglatega sõlmitud RRlepinguid vaidlustades kaebuse eesmärki, mistõttu otsustas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kohus nõustub 01.04.2014 määruses toodud põhjendustega ja peab neid

3-14-50604 4(6) asjakohasteks ka praeguses asjas. Kuna viidatud haldusasjas olid samad menetlusosalised, ei pea kohus vajalikuks 01.04.2014 määruses toodud seisukohti üle korrata. Kohus viitab vaid olulisematele 01.04.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-333 toodud seisukohtadele. HVA haiglate eelistamine on tuletatav RaKS § 36 lg-test 1, 2 ja 5 koosmõjus HVA § 1 lg-ga 2 ja sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. HVA haiglate eelistamine RRlepingute sõlmimisel on kooskõlas riigi tervishoiupoliitika ja selle arengusuundadega. HVA haiglate eelistamist õigustab ka HVA §-s 3 sätestatud investeeringute tegemise kohustus, mida rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. Põhjendatud ei oleks olukord, kus riigieelarvelistest vahenditest pannakse investeerimiskohustus, aga vajalikku arvu ravijuhte selleks, et investeering ennast majanduslikult parimal viisil õigustaks, ei tagataks. Sellisel juhul muutuksid tehtavad investeeringud vähemalt osaliselt avalikke vahendeid raiskavateks. HVA haiglate eelistamist RRlepingute sõlmimisel toetab ka Riigikohtu 05.03.2014 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-14 p-s 24 väljendatu, millest tulenevalt ei pea riigiasutused ega riigi äriühingud konkureerima võrdsetel alustel erafirmadega, kui riik peab otstarbekaks täita avalikku ülesannet ise või täielikult enda kontrollitavate äriühingute kaudu. Kuigi praegusel juhul on seaduse alusel kitsendatud ettevõtlusvabadust HVA haiglate kasuks, on tegemist seadusandja pädevuses oleva poliitilise valikuga. Samas on kaebajal endiselt võimalus tervishoiuteenuseid osutada, temalt ei ole seda õigust võetud. Kaebaja nagu ka ükski teine ettevõtja ei saa rajada oma ettevõtlust avalike ressursside kasutamise lootusele. Varasemad kaebajaga sõlmitud RRlepingud olid RaKS § 36 lg-st 41 tulenevalt tähtaegsed ega saanud anda kaebajale lootust, et temaga ka järgmiseks perioodiks RRleping kindlasti sõlmitakse. RRlepinguid puudutav regulatsioon ei ole vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg-ga 1. Tegemist ei ole riigiabiga, sest täidetud ei ole Euroopa Kohtu 24.07.2003 otsuses nr C-280/00 välja toodud kriteeriumid. Ka juhul, kui tegemist oleks ebaseadusliku riigiabiga, puudub kaebajal õigus nõuda ka temale sellise riigiabi andmist. Kehtiva õiguse pinnalt ei saa kohustada vastustajat sõlmima kaebajaga RRlepingut ja/või valikut välja kuulutama. Kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. RaKS § 36 lg 5 ei ole vastuolus PS-ga ja samuti ei ole PS-ga vastuolus HVA haiglate eelistamine RRlepingute sõlmimisel, kuna üksnes nende haiglate kaudu on riigil võimalik garanteerida PS §-s 28 kehtestatud kohustuse täitmine. HVA haiglate kaudu tagab riik tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse ning selle kohustuse täitmiseks on nende haiglate eelistamine eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus on veendunud, et kaebus on perspektiivitu, sest sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seetõttu kuulub kaebus tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kaebuse tagastamise tõttu jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. AS Fertilitas palub määruskaebuses rahuldada määruskaebus ja tühistada halduskohtu 25.04.2014 määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning jätta määruskaebuse menetlusega seotud kaebaja menetluskulud vastustaja kanda ja vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebuse perspektiivitus oleks esitatud faktilistel asjaoludel ilmselge ja vaieldamatu. Tegemist on õiguslikult keerukate küsimustega, mida tuleb kohtulikult täiendavalt analüüsida. Kohus on kaebuse tagastamisel rikkunud oluliselt menetlusnorme ja kohtu tegevus on vastuolus Riigikohtu praktikast üldteadaolevate juhistega. Jõustumata

3-14-50604 5(6) esimese astme kohtu lahend ei ole HKMS ega kohtupraktika kohaselt allikaks, millele tugineda kaebuse perspektiivile hinnangu andmisel. Asjaolule, kas vastustaja on 08.01.2014 otsuse tegemisel järginud kaalutlusreegleid ja põhjendamiskohustust statsionaarse günekoloogia ja sisehaiguste osas valiku väljakuulutamata jätmisel Harju maakonnas, ei ole võimalik anda hinnangut vaid kohtuasjade nr 3-14-50157 ja 3-14-333 jõustumata lahendite kaudu. Kohus on alusetult keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest. Kaebuse aluseks oleva õigussuhte vaieldavus ja õiguslik keerukus ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisele. Määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas on olulises osas põhjendamata, kuna kohus on tuginenud üksnes kaebuse perspektiivitusele ega ole analüüsinud taotluse sisulisi väiteid. Põhjendamiskohustuse rikkumine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Määrus kuulub menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistamisele. 7. Haigekassa palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 25.04.2014 määrus muutmata. Kuna kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, ei saanud kohus samaaegselt leida, et esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu on asjassepuutumatud kaebaja väited, et kohus oleks pidanud analüüsima esialgse õiguskaitse taotluse sisulisi väiteid ja nende analüüsimata jätmise tõttu on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine olnud ebaõige. Kaebaja taotleb lubamatult esialgse õiguskaitse raames põhivaidluse ette ära otsustamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, millega otsustatakse sisuliselt ette ära põhivaidlus, on lubatav vaid juhul, kui kaebusel on ülekaalukad eduväljavaated, käesoleval juhul neid ei esine. Ei ole usutav, et taotletava esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid pöördumatud tagajärjed, nagu äritegevuse jätkamise võimatus või äritegevuse lõppemise oht, mistõttu puudub kaebajal õiguskaitsevajadus. Tervishoiuteenuste osutajate õigus teenuseid pakkuda ei sõltu kuidagi haigekassaga RRlepingu sõlmimisest. Kaebajal on võimalik ka edaspidi pakkuda tervishoiuteenuseid talle meelepärastel erialadel, millel teenuse osutamist võimaldab talle Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba. Vastustaja hinnangul kaalub ka ühe kindlustatud isiku põhiõigus õigeaegsele tervise kaitsele ravikindlustuse ressursside arvelt üles kaebaja võimaliku riive ettevõtlusvabadusele, mida vastupidiselt tervisehüve kahjustamisele, on võimalik hüvitada rahaliste vahenditega. Lisaks kindlustatud isikute huvide riivele rikub taotletav meede ka kolmandatest isikutest HVA haiglate õigusi, kellel on haigekassaga kehtivad RRlepingud. Kui kolmandatel isikutel on õigus nõuda lepingu täitmist, siis kaebajal oleks isegi talle positiivse kohtuotsuse tagajärjel pelgalt õigus osaleda uues taotluste hindamise menetluses, mis ei taga kuidagi RRlepingu sõlmimist taotletavas mahus. 11. AS Fertilitas esitas 16.05.2014 seisukoha vastustaja vastusele. Olukorras, kus kaebajal on võimalik statsionaarse günekoloogia ja sisehaiguste osas teenust osutada vaid tasulisena, toob see faktiliselt kaasa võimatuse antud valdkondades edasi tegutseda. Pöördumatuks kahjulikuks tagajärjeks tuleb pidada ka seda, kui kaebaja on sunnitud teatud erialade (statsionaarse günekoloogia ja sisehaiguste) osas tegevuse lõpetama. Kaebaja on teinud pikaajalisi investeeringuid mh inimressurssi. Kaebaja on sunnitud loobuma statsionaarsele günekoloogiale ja sisehaigustele spetsialiseerinud arstidest ja tugipersonalist. Asjakohatud on vastustaja viited sellele, et ka muude erialade osas ei saanud kaebaja kõiki taotletud ravijuhte. Teiste eralade osas ei ole kaebaja vastustaja otsuseid vaidlustanud. Haigekassa väited seoses ravijärjekordade pikenemise ja HVA haiglate õiguste erakordselt tugeva piiramisega on liialdatud.

3-14-50604 6(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule üldjuhul selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. HKMS § 252 lg 7 esimene lause näeb sellest reeglist aga ette erandi, mille kohaselt tuleb määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada otse ringkonnakohtule. 9. AS Fertlitas on 13.05.2014 määruskaebuses esitanud vastuväited nii Tallinna Halduskohtu 25.04.2014 määruse resolutsiooni p-le 1 (kaebuse tagastamine) kui ka p-le 2 (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine). Kuna määruskaebuse menetlemine vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas toimub erinevas korras, siis ringkonnakohus edastab kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 25.04.2014 määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS §-s 206 ettenähtud menetlustoimingute tegemiseks Tallinna Halduskohtule. II 10. Seega lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse üksnes osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Halduskohus on jätnud esialgse õiguskaitse rahuldamata, leides, et kaebus on perspektiivitu ja kaebajal ei ole võimalik kaebusega saavutada kaebuse eesmärki. 11. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks on saavutada olukord, kus vastustaja sõlmiks kaebajaga RRlepingu statsionaarse günekoloogia ja statsionaarse sisehaiguste ravijuhtude teenust puudutavas osas eeldatavasti vähemalt samas mahus nagu varasemalt. Esialgse õiguskaitse rahuldamine kaebaja poolt soovitud korras tähendaks sisuliselt kaebuse eseme täielikku rahuldamist juba kohtumenetluse vältamise ajal. Esialgse õiguskaitse sellisel viisil kohaldamine on kohtupraktika kohaselt erandlik ja seda peavad õigustama kaalukad põhjendused. Käesoleval hetkel ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust määral, mis kaaluks üles avaliku huvi tervishoiuteenuse tõrgeteta osutamiseks.

12. Kaebaja väited esialgse õiguskaitse vajaduse kohta pole veenvad ega põhistatud. Väidetavalt paneb vastustaja tegevus haiglavõrgu arengukava haiglate eelistamisel kaebaja äärmiselt keerulisse majanduslikku olukorda, kus kaebaja on tõenäoliselt sunnitud oma tegevuse kohtumenetluse ajal lõpetama; igal juhul saab kahjustatud kaebaja toimiv ärimudel, kui tal pole võimalik varasemate aastatega samas või vähemalt sarnases mahus ravijuhte teenindada ka edaspidi. Sellised väited ei ole veenvad. HVA haiglate nimekirjas mitteolev tervishoiuteenuse osutaja ei saa oma äritegevuse planeerimisel arvestada sellega, et temaga kindlasti ravi rahastamise leping sõlmitakse. Vastavat kohustust ravikindlustuse seadus ei sätesta. Haigekassa ei saa ühelegi arengukava nimekirjas nimetamata tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale tagada, et temalt ravijuhte ostetakse või et seda tehakse iga-aastaselt samas mahus. Ka ei ole haigekassal keelatud RRlepinguid sõlmida uute loodavate tervishoiuteenuse osutajatega, mistõttu lepingu mahud on paratamatult muutuvad. 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus esialgset õiguskaitset käsitletavas osas rahuldamata ja halduskohtu 25.04.2014 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe