2-14-50519/27 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-50519 Tsiviilasi S. A. hagi R. A. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 877,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg Hageja S. A., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja A. A., isikukood *, elukoht *, e-post * Hageja lepinguline esindaja Epp Mitt, e-post: * Kostja R. A., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja nõustaja Kersti Kaasik 13. mai 2014

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Suurendada R. A. (isikukood *) Pärnu Maakohtu 05.03.2013 kohtumäärusega hageja S. A. (isikukood *) kasuks väljamõistetud elatist 80 eurolt 140 euroni kuus alates 21. märtsist 2014 kuni *. 3. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja A. A. arveldusarvele nr *. 4. Edastada otsus hagejale ja kostjale.

2

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

1.Hageja S. A. esitas 21.03.2014 Pärnu Maakohtule hagi R. A. vastu Pärnu Maakohtu 05.03.2013 kohtmäärusega väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub väljamõistetud elatist igakuiselt summas 80 eurot suurendada elatise minimaalmäärani so ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtiva palga alammäärani. 25.03.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 08.04.2014 esitas kostja kirjaliku vastuse. 24.04.2014 toimus eelistung. 04.05.2014 esitas hageja hagi täienduse 13.05.2014 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud

2. 05.03.2013 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss, millega kostja R. A. kohustus maksma hageja S. A. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 80 eurot kuus alates 06.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Hageja on seisukohal, et elatis ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk käesoleval ajal 177.50 eurot. Seega tuleb väljamõistetud elatist suurendada. Hageja kulutused ühes kuus on 666,14 eurot. Hageja esindaja sissetulekuks on peretoetus 172,61 eurot kuus. Hageja esindaja ülalpidamisel on kolm alaealist last, lisaks hagejale veel M. N. ja R. N. Hageja palub elatist suurendada alates kohtule hagi esitamisest.

04.05.2014 esitatud hagi täiendustes on hageja seisukohal, et tema vajadused on suurenenud. Hageja käib lasteaias. Samuti eeldas hageja kompromissi sõlmimisel, et kostja võtab osa tema kasvatamisest ning hakkab hagejaga suhtlema, mis eeldaks ka kulude kandmist kostja poolt, ajal, mil kostja hagejaga tegeleb. Tegelikult ei kanna aga kostja rohkem kulusid, kui makstav elatis ning hagejaga ta ei suhtle.

3. Kostja majanduslik olukord on paranenud. Ta käib tööl, kompromissi sõlmimise ajal oli kostja töötu. Kostja on omandanud äriühingu. Samuti pakub kostja veoteenust kaubikuga. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist ning peretoetust ja tal on olemas töökoht Rannarootsi Selveris.

Kompromissi sõlmimise ajal oli hageja seaduslik esindaja ema A. A. töötu ja sai töötutoetust. Käesoleval ajal on A. A. Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilane. Õppimine on vajalik ümberõppeks, sest praegu omandatud erialal - haljastajana, ei ole õnnestunud tööd saada. Õppimise tõttu ei ole võimalik arvele võtta töötukassas. A. A. ei ole saanud elatist M. N. ja R. N. ülalpidamiseks, kuna laste isa A. N. on töötu ning tal puudub vara, millele sissenõuet

3

pöörata. Hageja seaduslik esindaja sissetulekuks on peretoetus, Haapsalu Linnavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus, Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt makstav erifondi toetus ning kostja poolt makstav elatis, kokku 438,60 eurot kuus. Hageja esindaja sissetulekud on ilmselgelt ebapiisavad, et katta hageja vajadusi ja tema ülalpidamisel olevate teiste alaealiste laste vajadusi.

Kuna kostja sissetulekud on suuremad kui hageja seaduslikul esindajal, siis peab kostja katma rohkem hageja vajadustest. Eelkõige lasub kostjal oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus, mitte aga abikaasa ülalpidamise kohustus. Kostja ei vabane hageja ülalpidamisest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulekud on väiksed.

Kostja vastuväited

4. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma vajaduste ega vanemate varalise seisundi olulist muutust, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Ülalpidamisvajaduse hindamisel tuleb lähtuda hageja vajadustest ning tema tavalisest elulaadist. Mõlemad vanemad peavad kandma kumbki pool lapsele vajaminevatest kulutustest. Hageja ema ei panusta ½ hageja kulutustest, mida ta väidab olevat vajalikud. Hageja ema ei panusta sama palju kui kostja. Kostja peab üleval pidama nii hagejat ja veel kahte alaealist last, kes elavad koos kostjaga. Samuti lasub kostjal oma abikaasa ülalpidamiskohustus. Kostja peab ka ennast ülal pidama, rahuldades sissetulekust oma tavapärased vajadused. Kostja ei ole võimeline hagejale andma ülalpidamist tema poolt taotletud määras, sest sellisel juhul jääksid teised kostja ülalpidamisel olevad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on kolm alaealist last; - kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last; - kostja oli 05.03.2013 kohtulahendi tegemise ajal töötu; - kostja on omandanud pärast eelmist kohtulahendit äriühingu; - hageja seaduslik esindaja oli 05.03.2013 kohtulahendi tegemise ajal töötu. 6. Esmalt peatub kohus isikute ringil, kes on hageja seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et hageja seaduslikul esindajal on koos hagejaga ülal pidada kolm alaealist last. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last koos hagejaga. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja abikaasa S. A. on kostja ülalpeetav võrdselt alaealiste lastega või mitte. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 98 lg 2 sätestab, et abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Kostja viitab, et ta peab oma abikaasat üleval PKS § 111 lg 2 järgi, mis sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kostja väidetel peab ta abikaasat ülal, sest S. A. ei ole võimalik sissetulekut saada seoses lapse M.-. A. eest hoolitsemisega. Riigikohus lahendis 3-2-1-37-11

4

punktis 15 märgib, et 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 16 lg 1 järgi on abikaasad kohustatud vastastikku oma töö ja varaga perekonda ülal pidama, st tegutsema ja tegema PKS § 16 lg 2 järgi varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Kolleegiumi arvates tuleneb sellest sättest abikaasade kohustus pidada ülal nii teineteist kui ka abikaasadega koos elavaid lapsi. Abikaasa kohustus pidada ülal oma lahuselavaid lapsi, tuleneb PKS §-st 96. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse PKS § 98 lg 1 järgi alaealist last teistele ülalpidamist saama õigustatud sugulastele. Samas on abikaasa PKS § 98 lg 2 järgi võrdsustatud elatist saama õigustatud isikute järjekorras alaealise lapsega. Seega saab kehtiva perekonnaseaduse järgi pidada ülalpidamist andma kohustatud isiku suhtes tema abikaasat ja alaealisi lapsi samas järjekorras elatist saama õigustatud isikuteks. Ülalmärgitu ei tähenda iseenesest veel seda, et alaealistele lastele elatist välja mõistes tuleb kohustatud vanema varalist seisundit hinnates arvestada igal juhul tema kohustust pidada ülal uut abikaasat. PKS § 107 lg 1 järgi peab küll abikaasa andma teisele abikaasale ülalpidamist enne selle abikaasa sugulasi, kuid kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad teisele abikaasale ülalpidamist tema sugulased. Ka PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest vanem sel põhjusel PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi siiski ei vabane ning ta peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kolleegiumi arvates tuleneb viidatud sätetest, et abikaasa on küll kohustatud pidama teist abikaasat ülal samas järjekorras nagu oma alaealist last, kuid abikaasa võib vabaneda teise abikaasa ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles tema varaline seisund ei võimalda pärast alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmist abikaasat ülal pidada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid, tuleb eelkõige arvestada kostja ülalpidamisel olevate alaealiste lastega ning alles pärast seda, kui kostjal on varalisi võimalusi, lasub tal abikaasa ülalpidamiskohustus. 7. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Pärnu Maakohtu kohtumäärusega on kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 80 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

5

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja tõendanud TsMS §-s 459 sätestatud aluste olemasolu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kui pooled sõlmisid 05.03.2013 kompromissi, siis kostja ja hageja seaduslik esindaja olid mõlemad töötud. Hagi esitamise ajal kostja töötas ning hageja seaduslik esindaja oli asunud kutseõppele Haapsalu Kutsehariduskeskusesse. Seega olid oluliselt muutunud kompromissiga kokku lepitud maksete suurust määravad mõlema vanema sissetulekud. Samuti oli pärast kompromissi sõlmimist hageja hakanud käima lasteaias, mis tõi kaasa täiendavaid kulutusi. Seega on muutunud hageja vajadused.

8. Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatise suurendamise nõude puhul ei pea hageja tõendama oma vajadusi, kui ta nõuab elatise suurendamist elatise minimaalmäärani. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Seega arvestab kohus, et hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurus on üldjuhul ühe vanema kohta 177,50 eurot ka käesolevas vaidluses. Küsimus on, kas esineb aluseid PKS § 102 lg 2 nimetatud mõjuva põhjuse kohaldamiseks ning kas elatise suurendamisel hageja kasuks kuni elatise alammäärani jääksid teised kostja poolt ülalpeetavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.

9. Kohtule on esitatud Maksuja Tolliameti tõend 24. aprillist 2014 /tl 139/, mille kohaselt oli kostja tulu perioodil 01. mai 2013 kuni 31.03.2014 brutos 7 700,02 eurot (kuus 700 €) ja netos 6 075,14 (kuus 552,29 €). Arvestades, et elatis on tulumaksuvaba võtab kohus aluseks netosummad.

Kostja väited, et käesolevaks ajaks on kostja töösuhe HELM OÜ-ga lõppenud ning kostja sissetulek saab olema talle kuuluvast äriühingust SRS Group OÜ miinimumpalk, ei ole asjakohased. Kohus on seisukohal, et iga mõistlik isik, kelle ülalpidamisel on kolm alaealist last ei lõpeta olemasolevat töösuhet selleks, et saada edaspidi sissetulekut talle endale kuuluvast äriühingust miinimumpalga näol. Kostja väidetel lõpetas ta töösuhte HELM OÜ-ga poolte kokkuleppel, kuna talle ei olnud tööd pakkuda /tl 162/. Kui isiku sissetulekud on napid, mida kostja läbi menetluse rõhutab, siis ei ole põhjendatud töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel, et asuda tööle veelgi väiksema sissetuleku eest. Kostja otsustus, mis ilmselgelt kahjustab tema enda ja tema ülalpeetavate huve, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Seega arvestab kohus kostja sissetulekuna tema senist keskmist sissetulekut ehk 552 eurot kuus.

10. Kostja on esitanud kohtule tõendid pere eluasemekulude kohta. Kostja kinnitusel elab ta alates märtsist 2014 koos perega *. Hageja on selle väite kahtluse alla seadnud, kuid samas ei ole ta esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaks ümber kostja väited kostja elukoha kohta aadressil *. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja elab alates märtsist 2014 * ning seetõttu tuleb arvestada nende kulutustega, mis kostjal tuleb teha tema kasutada oleva eluruumi ülalpidamiseks. Kostja on kirjalikes seisukohtades avaldanud, et elektrile kulub keskmisena

6

135 eurot kuus , veele 31,35 eurot ja küttepuudele 35 eurot /tl 149-150/. Esitatud on Imatra Elekter AS arved ja Haapsalu Veevärk AS arved /tl 153-156/. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et tema oma perega elab alumisel korrusel. Ruumi kütmine toimub alt küttepuudega, ülevalt elektriga /tl 160/. Kostja on esitanud ruumi registreeritud isikute nimekirja /tl 152/, mille kohaselt elab * seitse isikut. Arvestades kostja selgitusi milliseid ruume keegi kasutab ning kuidas köetakse, ei ole põhjendatud arvestada kostja kuludena esitatud elektri ja vee arveid tervikuna, sest esitatud arvetelt nähtub, et summad käivad kogu tarbimiskoha kohta. Kuna kostja selgitustel elab majas ka teine - tema hea sõbra pere, siis tuleb kohtu hinnangul selleks, et saada võimalikult objektiivne ülevaade kostja eluasemekuludest, esitatud kulud jagada majas elavate isikute arvuga. Kütte ja elektrikulud on keskmiselt kostja enda väidetel 170 eurot, mis inimese kohta teeb 24,29 eurot kuus ja veele kulub inimese kohta keskmiselt 4,48 eurot (31,35:7) kuus. Kostja peres on neli inimest, mis teeb kokku eluasemekuludeks ca 115 eurot kuus, mis kahele alaealisele lapsele kokku teeb 57,5 eurot kuus, millele lisanduvad kostja enda eluasemekulud summas 28,75 eurot.

11. Arvestades kostja sissetulekuks 552,29 eurot kuus ning võttes aluseks, et kostjal jääks enda tavaliseks ülalpidamiseks sama palju, kui tema alaealistele lastele, on kostjal kasutada iga ülalpeetava kohta (552,29:4) 138,07 eurot kuus. Kohus leiab, et see on kostja vaieldamatu varaline võimalus hageja ülalpidamiseks.

Kohus on seisukohal, et kostja varalised võimalused ei ole sellised, mis lubaks tal üleval pidada võrdselt alaealiste lastega abikaasat ning seetõttu arvestab kohus kostja ülalpeetavatena vaid alaealisi lapsi. Kostja abikaasa S. A. annavad ülalpidamist tema sugulased vastavalt PKS § 107 lg 1 teisele lausele. 12. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolt makstavat elatist on võimalik suurendada elatise minimaalmäärani. Riigikohus on lahendis 3-2-1-118-12 punktis 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja

7

kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal, et kui suurendada hagejale makstavat elatist kuni 177,50 eurot kuus, siis tuleb arvestada, et sama summa jääks ka teiste laste ülalpidamiseks. Kolmele lapsele kokku teeb see 532,50 eurot. Kohus on arvestanud kostja sissetulekuks 552 eurot kuus. Kui kostja annaks kõigile kolmele lapsele ülalpidamist 177,50 euro eest kuus, siis jääks kostja enda ülalpidamiseks 20 eurot kuus, mis kahtlemata kahjustaks kostja enda tavalist ülalpidamist. Seetõttu on kohus seisukohal, et esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla elatise alammäära. Kostja on olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist elatise alammääras, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist, samuti jääksid teised kaks last, J. A. ja M.-L. A. varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja S. A. Seetõttu suurendab kohus väljamõistetud elatist 80 eurolt 140 eurole kuus. Andes kolmele lapsele ülalpidamist 140 euro eest kuus, jääb kostja enda vajaduste rahuldamiseks 132 eurot kuus, mis on kooskõlas põhimõttega, et vanem peab oma vajadusi piirama.

13. Vaidlust ei ole, et hageja esindaja sissetulekuks on peretoetus 172,62 eurot, Haapsalu Linnavalitsuse poolt saadav toimetulekutoetus, mille kuue kuu keskmine summa on 155 eurot kuus ning Haapsalu Kutsehariduskeskusest saadav erifondi toetus keskmiselt 15 eurot kuus. Kokku hageja esindaja sissetulekud 342 eurot kuus. Hageja esindajal jääb enda ja kolme lapse ülalpidamiseks iga isiku kohta 85,5 eurot kuus. Seega panustab lapse ema 85,5 eurot kuus hageja ülalpidamisse ning kostja 140 eurot kuus, mis kokku teeb hageja ülalpidamiseks 225,5 eurot kuus.

14. Kohus on seisukohal, et 225 eurot kuus hageja ülalpidamiseks vastab vanemate erinevale varalisele seisundile ning on proportsioonis nende sissetulekutega. Hageja püsikuludeks igakuiselt on kulud eluasemele KÜ Kastani arvete alusel keskmiselt 25,76 eurot kuus /11 kuu maksete alusel keskmiselt summas 103 eurot, konto väljavõte tl 22-26/, kulud elektrile 6,98 /12 kuu maksete alusel keskmiselt summas 27,93 eurot, konto väljavõte tl 22-26/, kulutused lasteaiale ca 6 eurot kuus. Põhjendatud on sidekulud hageja osas ca 8 eurot eest kuus. Kohus nõustub hageja esindajaga, et seoses hageja ülalpidamisega on tänapäeval oluline nii telefoni, interneti kui televisiooniga seotud kulutused. Vältimatud püsikulutused hagejale seoses elamispinna ja sidekuludega on 46,74 eurot kuus.

Hageja püsikulutustena ei saa arvestada hageja seadusliku esindaja poolt tehtavaid makseid elukindlustuse eest /tl 14/. Poliisi kohaselt on soodustatud isikuks E. P., kes on hageja seadusliku esindaja ema. Seega ei ole hageja soodustatud isikuks ning kohus ei arvesta kindlustusmakseid hageja püsikulutustena.

Arvestades hagejale vanemate poolt antavast ülalpidamisest maha vältimatud püsikulud, mis on seotud eluaseme, side ja lasteaiaga, jääb hageja vajaduste rahuldamiseks igakuiselt ca 179 eurot. Nimetatud summast on võimalik katta hageja kulutused toidule, riietele, jalanõudele, mänguasjadele, lasteaias toimuvatele üritustele, muud lapse arengu seisukohalt vajalikud üritused (näiteks perega loomaaeda, lõbustusparki), transpordikulud jne. Kuigi käesoleva ajani ei olnud hageja seaduslikul esindajal võimalik kõiki neid kulusid hageja ülalpidamiseks teha, on kohus seisukohal, et ei saa arvestada, et see ongi hageja tavaline elulaad – minimaalsed kulutused toidule, eluasemele ja riietele. Lapse igakülgse arengu tagamiseks on vajalikud lisaks nö „elus hoidmise kuludele“ ka kulud, mis tagavad lapse normaalsete

8

vajaduste rahuldamise. Kohtu hinnangul on vanemad kahe peale suutelised panustama hageja ülalpidamisse 225 eurot kuus, millest 140 eurot on kostja kanda.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, suurendades väljamõistetud elatist 60 euro võrra.

Menetluskulud 15. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik