3-13-2479/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2479 Haldusasi OÜ Gabariit kaebus Maksuja Tolliameti 05.11.2013 korralduse nr 13-7/337-9 tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Gabariit lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm ning vastustaja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister.

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Gabariit kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti (MTA) Põhja Maksuja Tollikeskus (PMTK) kontrollis 01.10.2010 korralduse nr 12.2-3/6899-1 alusel OÜ Gabariit käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2010. aasta jaanuar, juuli ja august. Kontrolli tulemusel koostas PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6899-10, milles asus seisukohale, et OÜ-l Gabariit puudus alus

2010. aasta juuli ja augusti käibedeklaratsioonides deklareerida ja arvestada sisendkäibemaksu OÜ-lt PipeRec üle tulnud liisingulepingute alusel summas 1 062 528 krooni (67 907,92 eurot), kuna tegemist on ettevõtte üleminekuga, millest Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 alusel käivet ei teki. OÜ Gabariit esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2- 3/6899-

10 tühistamiseks. Maksuja Tolliamet (MTA) tunnistas 22.02.2013 otsusega nr 6-4/848-3 PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6899-10 kehtetuks, kuna tulenevalt Riigikohtu 15.03.2012 lahendis nr 3-3-1-89-11 avaldatud seisukohtadest esinevad maksuotsuses motiveerimispuudused. 05.11.2013 tegi MTA OÜ-le Gabariit korralduse nr 13-7/337-9, juhindudes Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 46 sätestatust ning § 35, § 37 ja § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja lg 3 alusel. Vaidlustatud korralduse kohaselt kohustas MTA OÜ Gabariit tasuma OÜ PipeRec (likvideeritud) maksuvõla kogusummas 155 707,75 eurot 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. 23.12.2013 esitas OÜ Gabariit Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.11.2013 korralduse nr 13- 7/337-9 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Korralduses esile toodud asjaoludel on kaebuse esitaja võtnud üle OÜ PipeRec ettevõtte, mis võimaldas jätkata majandusüksuse tegevust ilma seisakuteta. Korralduse motivatsioonist tulenevalt võttis kaebuse esitaja üle tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust – vee-, gaasi-, ja kanalisatsioonitrasside ehitust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandmaisega seotud ja selle majandamist teenivad õigused, kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 180-184 tähenduses on ettevõtte üleminekuga tegemist, kui üle antakse organisatsiooniliselt terviklik majandusüksus, mis koosneb ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivatest õigustest ja kohustustest. Kuivõrd korralduse kohaselt algas ettevõtte ülevõtmine augustis 2010 ja lõppes 30.09.2010, siis pidi MTA esmalt tuvastama:

a) milline varakogum moodustas nimetatud aja seisuga ettevõtte OÜ PipeRec;

b) kas OÜ PipeRec kui tegutsev ettevõte läks kaebuse esitajale üle selliselt, et kaebuse esitajal oli võimalik viivitamatult jätkata OÜ PipeRec tegevust vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitamisel. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses esile toodud asjaoludel ei ole tuvastatav OÜ PipeRec, kui ettevõtte tegevuse kandumine OÜ-sse Gabariit. Korralduses ei ole tuvastatud, milline varakogum moodustas august 2010 seisuga ettevõtte OÜ PipeRec, ja et nimetatud varakogum kandus üle kaebuse esitajale, ja et nimetatud varakogum võimaldas kaebuse esitajal jätkata OÜ PipeRec ehitustegevust.

Ettevõtte varakogumi tuvastamisel on oluline, millised olid ettevõtte poolt sõlmitud vee-, gaasija kanalisatsioonitorustike ehitusega seotud töövõtulepingud ja et nendest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused anti üle ettevõtte omandajale. Nimetatu on ettevõtte ülemineku tuvastamisel keskse tähendusega, kuivõrd ehitussektoris valitseva tiheda konkurentsi tingimustes saab ettevõtte ülevõtja esmaseks huviks olla juba tegutseva ettevõtte turupositsiooni saamine. Ülevõtja ei peaks sellisel juhul sisenema turule uue ettevõtjana, vaid saaks jätkata tegevust senise ettevõtja turupositsiooni, teavet jms kasutades.

TsÜS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad õigused ja kohustused, mh ettevõttega lepingud. OÜ PipeRec kui ettevõtte senise tegevuse (vee- , gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus ) katkematu jätkumine OÜ-s Gabariit eeldab seega ühe kriteeriumina, et kaebuse esitaja jätkas seisuga august 2010 OÜ PipeRec poolt sõlmitud, kuid veel pooleli olevate, töövõtulepingute täitmist. Sellisel juhul jätkub OÜ PipeRec majandustegevus katkematult OÜ-s Gabariit. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-l PipeRec oleks seisuga august 2010 pooleli veel mõne veegaasija kanalisatsioonitorustiku lepingu täitmine.

Ei ole ka tuvastatud, et OÜ PipeRec oleks sõlminud augustis 2010 uusi lepinguid. Seega on maksumenetluses üheselt tuvastatud, et kaebuse esitaja ei jätkanud mitte ühegi OÜ PipeRec majandustegevuses sõlmitud lepingu täitmist. Seega ei läinud kaebuse esitajale mitte mingis ulatuses üle OÜ PipeRec varakogumi oluliseks osaks olevaid lepinguid. Kuivõrd ettevõtte majandustegevuses sõlmitud lepingud kaebuse esitajale üle ei läinud, siis ei saanud ka OÜ PipeRec majandustegevus jätkuda OÜ-s Gabariit. OÜ Gabariit pidi alustama iseseisvat majandustegevust ja sõlmima uued lepingud.

Välistatud on OÜ PipeRec majandustegevuse katkematu kandumine kaebus esitajale. Seega on kaebuse esitaja käive, mis on kajastatud korralduse punkti 3.4. tabelis 4 tekkinud tema enda poolt sõlmitud lepingutest. Nimetatud käive ei ole tekkinud OÜ PipeRec poolt varem sõlmitud veegaasija kanalisatsioonitorustike ehituse teostamiseks sõlmitud lepingute üle võtmisest. Oluline ei ole mitte OÜ Gabariit käibe suurenemine üleüldse, vaid käibe suurenemine ettevõtte ülevõtmise läbi omandatud varakogumi arvel. Maksuotsuses ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja oleks võtnud üle OÜ PipeRec kliente.

Nagu märgitud, siis on ettevõtte üle võtnud isiku huviks omandada senise ettevõtja turupositsioon. Nimetatu on võimatu ilma senise ettevõtja kliendibaasi üle võtmata. Kliendibaas on olemuslikult seotud ettevõtte majandamisega ja ettevõtte üleminek ei ole võimalik ilma kliendibaasi üle andmiseta. Ettevõtte tegevuse katkematu jätkamine eeldab katkematu majandustegevuse jätkumist olemasoleva kliendibaasiga. MTA eirab asjaolu, et kaebuse esitaja, kui teenuse osutaja teeb ja OÜ PipeRec tegi tööd siiski klientide tellimisel ja klientide poolt määratud objektidel.

Nimetatu tuleneb ka VÕS § -st 635, mille kohaselt on töövõtuleping tellija ja töövõtja vahel sõlmitav leping teatud töö tegemiseks. Korralduses ei ole esile toodud, kes olid OÜ PipeRec kliendid ja kes klientidest läksid üle kaebuse esitajale. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks nimetatud asjaolusid analüüsinud. Kaebaja selgitab, et kaebuse esitaja klientideks on suurettevõtted Merko Infra, Skanska EMV ja Elite Networks, kellele tehakse tööd valdavas osas alltöövõtu korras. OÜ PipeRec klientideks olid erinevad väike-ettevõtjad, kellele tehti tööd valdavalt peatöövõtu korras.

OÜ PipeRec klientideks olid erinevad väike-ettevõtjad, kellele tehti tööd valdavalt peatöövõtu korras. Asjaolu, et kliendid ei kattu, vaid kaebuse esitaja alustab tööd uute klientidega ja sõlmis uued lepingud, kinnitas ka kaebuse esitaja juhatuse liige Ülle Kirsipuu oma 28.03.2013 antud ütlustes. Lisaks veeja kanalisatsioonitrasside ehitusele tegeleb kaebuse esitaja erinevate kaablisüsteemide puurimisega, millega seotud tööd moodustavad olulise osa ettevõtte käibest. Kaebuse esitajalt tellib nimetatud töid Eltel Networks AS, kes ei ole kunagi olnud OÜ PipeRec kliendiks.

OÜ PipeRec nimetatud töid ei teinud. Erinevad on ka OÜ PipeRec ja OÜ Gabariit hankijad, mida ei ole sisuliselt hinnatud. Sellest järeldub, et maksumenetlus on olnud ühekülgne ja puudulik. OÜ PipeRec ettevõttel oli võimalus osaleda pakkujana riigihangete menetluses. Hanketingimuste kohaselt eeldab riigihangetel osalemine ettevõtjalt hankija poolt nõutaval määral varasemat käivet ja varasemat kogemust hanke objektiks olevate tööde tegemisel. Nimetatud tingimustele ei vasta tegevust alustav ettevõte, kes ei saa hankemenetluses osaleda.

Kuna OÜ-l PipeRec omas varasemaid kogemusi ja vajalikku käivet, osales OÜ PipeRec hankemenetlustes aktiivselt. Kui tegemist oleks ettevõtte üleminekuga, siis pidi OÜ PipeRec VÕS § 182 lg 1 kohaselt andma nimetatud õiguse üle kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja ei ole riigihangetel kasutanud oma senise kogemuse tõendamiseks OÜ PipeRec poolt tehtud töid (referents objektid). Kuna ettevõtet kaebuse esitajale üle ei antud, siis ei saanud kaebuse esitaja erinevatel hangetel pakkujana osaleda, kuna tal puudus hangetel nõutav kogemus ja käive.

Kaebajal tekkis vajalik kogemus alles 2012 aastast, mis võimaldab tal osaleda erinevatel riigihangetel. Seega on kaebuse esitaja omandanud iseseisvalt oma positsiooni turul ja ei ole võtnud üle OÜ PipeRec positsiooni.

Kaebuse esitaja märgib ka, et ettevõtte ülevõtmisel ei oleks kaebuse esitajal olnud vajaklik uuesti taotleda tema tegevusalal tegutsemiseks vajalikku ehituslitsentsi. Ettevõtte üleminekul oleks ta saanud jätkata OÜ PipeRec litsentsi kasutamisega, mille üleminek oleks vormistatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Antud juhul oli kaebuse esitaja sunnitud taotlema uut litsentsi ja vastav taotlus on esitatud 15.07.2010. Korralduses on tuvastatud, et OÜ PipeRec on muutunud maksejõuetuks ning tema majandustegevus lõppes. OÜ PipeRec majandustegevuse lõppemine ei olnud seotud asjaoluga, et tegevust alustas kaebuse esitaja.

OÜ PipeRec ajutise pankrotihalduri aruandest tuleneb, et OÜ PipeRec maksejõuetus on põhjustatud sellest, et tema debitoorsed võlgnevused ei laekunud. Juhul, kui OÜ PipeRec võlgnikud oleksid täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, võinuks võlgnik oma majandustegevust jätkata ning täita ka omapoolsed kohustused. Debitoorsete võlgnevuste kasv on ka põhjuseks, miks ettevõtte majandustegevus lõppes ja käive langes. Korralduses on maksuhaldur analüüsinud OÜ PipeRec deklareeritud käivet kuni 2010. aasta augustikuuni ja kaebuse esitaja deklareeritud käivet alates 2010. aasta juulikuust.

Kaebuse esitaja rõhutab, et olukorras, kus OÜ PipeRec tegevus lõppes seonduvalt asjaoluga, et tema debitoorsed võlgnevused ei laekulud, puudus OÜ PipeRec tegevuse lõppemise ja kaebuse esitaja tegevuse alustamise vahel seos. Kaebuse esitaja käive suurenes seetõttu, et ettevõte alustas iseseisvat majandustegevust, mitte aga seetõttu, et OÜ PipeRec andis kaebuse esitajale üle oma kliendid ja pooleli olevad tööd. Ajal, mil kaebuse esitaja omandas liisingulepingute objektiks oleva vara, ei teadnud kaebuse esitaja ega pidanudki teadma, et OÜ PipeRec võib muutuda maksejõuetuks.

Kaebaja osundab, et OÜ PipeRec maksustatav käive on järk-järguliselt vähenenud juba alates märtsist 2010. Kuivõrd kaebuse esitaja käive perioodil märts kuni juuni 2010 ei ole oluliselt suurenenud, siis ei saa OÜ PipeRec käibe vähenemine olla kuidagi seotud kaebuse esitaja tegevusega. Maksuotsuse kohaselt viitab ettevõtte üleminekule OÜ Gabariit ja OÜ PipeRec juhatuse liikmete ärialane ja isiklik seotus. OÜ Gabariit juhatuse liige on Ülle Kirsipuu, kes ei ole olnud OÜ PipeRec juhatuse liige. Asjaolu, et Ülle Kirsipuu on Priit Elbre ema, ei oma maksuõiguse seisukohalt määravat tähendust.

Priit Elbre ei ole alates 17.02.2004 OÜ Gabariit juhatuse liige. Priit Elbre ja Rein Koor olid OÜ PipeRec juhatuse liikmed kuni lõpetamisotsuse vastuvõtmiseni. Seega ei ole OÜ Gabariit ja OÜ PipeRec juhatuse liikmed kattuvad. Samuti ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt ainult isikute võimaliku seotuse põhjal teha järeldust ettevõtte üleminekust. Maksuotsusest tulenevalt on kaebuse esitaja võtnud üle olulise osa OÜ PipeRec töötajatest. Samuti heidetakse ette, et kaebuse esitaja rendib kontorija laoruume aadressil Kaera 6 Tallinn, milline oli OÜ PipeRec juriidiline aadress kuni likvideerimiseni.

Korraldusest tulenevalt viitab nimetatud asjaolu ettevõtte üleminekule, millega kaebaja ei nõustu. OÜ PipeRec oli sunnitud maksejõuetuse tagajärjel lõpetama töötajatega sõlmitud töölepingud ja üürilepingu. Nimetatud asjaolu ei ole korralduses kahtluse alla seatud. Isikud, kellega töölepingud lõpetati, on muuhulgas pöördunud Töötukassa poole saamata jäänud töötasu saamiseks. Küsitletud töötajad kinnitasid, et alles siis, kui nad olid asunud taas tööd otsima, leidsid nad töö kaebaja juures. Kaebuse esitaja juhatuse liige on andnud ütlusi, et mehed ise otsisid temaga kontakti ja pakkusid ennast tööle.

Korralduses toodud väide, nagu oleks Rein Koor teinud töötajatele töölt vabastamisele ettepaneku asuda tööle kaebuse esitaja juures, on kontekstist välja rebitud ja sisult väär. Kaebuse esitaja oli juba juunis 2010 asunud otsima töötajaid ja sobivaid ruume. Sobivate ruumide kriteeriumiks oli, et need asetseksid ettevõtte juriidilisele aadressile (Tedre 30) võimalikult lähedal. Kaebuse esitaja on 01.08.2010 sõlminud OÜ- ga Restaureerimiskeskus uue lepingu ruumide üürimiseks ning ei ole võtnud üle OÜ PipeRec ja OÜ Restaureerimiskeskus vahel sõlmitud lepingut VÕS § 179 tähenduses.

Uue lepingu sõlmimine uutel tingimustel ei ole käsitletav lepingu ülevõtmisena VÕS § 179 tähenduses. Kaebuse esitaja sõlmis töölepingud ainult 12 vabanenud töötajaga. Tööle minek OÜ-sse Gabariit peale töö lõppemist OÜ-s PipeRec oli töötajate vaba valik ja töötajad on seda kinnitanud.

Kaebuse esitaja ei ole võtnud üle ühtegi töölepingut. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks võtnud üle töölepingud, siis ei oleks OÜ PipeRec pidanud töötajatega sõlmitud töölepinguid koondamise tõttu lõpetama, vaid töösuhe oleks jätkunud. Kuivõrd VÕS § 182 lg 1 kohaselt on oluline tuvastada, kas kaebuse esitaja võttis üle OÜ PipeRec ja erinevate liisinguandjate vahel sõlmitud lepingud ja omandas seeläbi OÜ PipeRec vara, pidi maksuhaldur analüüsima kõiki tehingute aspekte ja tuvastama, kas kaebuse esitaja on lepingud üle võtnud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-113-11 rõhutanud, et kui üleandja poolt on üle antud ettevõtte majandamisega seotud põhiline vara (nö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Lepingute ülemineku tuvastamisel tuleb analüüsida tehingu kõiki aspekte, mida antud juhul ei ole tehtud. Riigikohus rõhutab oma 01.06.2011 otsuses nr 3-3-1-20-11, et hinnata tuleb tehingute kõiki aspekte. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse objektiks kogu lepingupoole positsioon lepingus tervikuna, s.o tehingu tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega, ent leping jääb endisel kujul kehtima. Et tuvastada, et toimunud on OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute üleminek kaebuse esitajale, oleks maksuhaldur pidanud maksuotsuses tuvastama:

a) millised liisingulepingud oli OÜ PipeRec sõlminud liisinguandjatega; b) millised olid OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute tingimused, s.h poolte õigused ja kohustused ja tagatised;

c) kaebuse esitaja on võtnud üle OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingutes kogu liisinguvõtja õigusliku positsiooni. Liisingu tingimused ei erine OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingutes toodud liisinguvõtja õiguslikust positsioonist; s.h intress, liisinguperiood, lepingu liik (kapitalirent, kasutusrent), tagatised. Kaebaja arvates MTA ei ole OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepinguid analüüsinud ja lepingute väidetav üleminek on tuvastatud üksnes kaebuse esitaja ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute alusel.

Maksuotsuses kirjeldatud tehingute tulemusel sõlmis kaebuse esitaja OÜ PipeRec erinevate liisinguandjate vahel sõlmitud liisingulepingute objektiks oleva vara osas uued liisingulepingud. Kaebuse esitaja ei ole võtnud üle mitte ühtegi OÜ PipeRec poolt sõlmitud lepingut. Lepingute ülevõtmist ei olekski saanud toimuda, kuna OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingud on lõpetatud. Lepingu sõlmimine OÜ- ga PipeRec, millega kaebuse esitaja kohustub tasuma OÜ-le PipeRec liisingulepingu objektiks oleva vara turuhinna ning OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud lepingute järgse müügihinna vahe, ei tähenda varasemalt sõlmitud liisingulepingute ülevõtmist.

Mitte üheski korralduses kajastatud tehingu puhul ei ole kaebuse esitaja võtnud üle OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud liisingulepingutest tulenevaid õigusi ning kohustusi. Käesoleval juhul nähtub eelkirjeldatud lepingutest, et kaebuse esitaja ei võtnud lepinguid üle VÕS § 179 järgi, vaid sõlmis uued liisingulepingud ja täidab oma kohustusi nimetatud lepingutes toodud tingimustel. Vaidlusaluste lepingute ajendiks OÜ PipeRec poolt saab pidada tekkinud makseraskusi. Olukorras, kus OÜ PipeRec ei oleks liisingulepinguid lõpetanud, oleksid nimetatud lepingud üles öeldud pankrotimenetluses või enne seda lepingute rikkumise tõttu.

Sellisel juhul oleksid liisinguandjad võõrandanud vara lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja OÜ PipeRec ning liisinguandjate olukord ei oleks teistsugune. Otsuses märgitakse, et 2010. aasta juuli-august müüs OÜ PipeRec AS-ile DnB Nord Liising kapitalirendi korras soetatud varad tagasi ning OÜ Gabariit ostis need varad pangalt ära. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kas OÜ PipeRec oli sõlminud 3 kapitalirendilepingut ja 3 kasutusrendilepingut või olid kõik lepingud kapitalirendi lepingud. Tegelikkuses oli OÜ PipeRec ning AS DnB Nord Liising vahel sõlmitud kolm kapitalirendilepingut (lep nr 058492 Maz, lep nr 086477 Vermeer ja lep nr 058324 haagis Humbaur) ja kaks kasutusrendilepingut (lep nr 058311 CAT 308C ja lep nr 039482 CAT M 313D).

Kaebuse esitaja sõlmis AS-iga DnB Nord Liising viis uut kapitalirendi lepingut varasemalt sõlmitud lepingutes toodud tingimustest erinevatel tingimustel. OÜ PipeRec ei ole mitte kunagi sõlminud kasutusrendi ega kapitalirendilepingut Jeep Grand Cherokee 118 HCE 8265Y osas. Liisinguleping nr 018584 on 03.07.2007 sõlmitud kasutusrendi tingimustel AS DnB Nord Liising (liisinguandja), OÜ Gabariit (liisinguvõtja) ja OÜ Silberauto Ülemiste (müüja) vahel. Nimetatud sõiduauto liisinguvõtjaks on alati olnud OÜ Gabariit ja OÜ-l PipeRec puudub sõiduautoga mistahes seos.

Maksuotsuses on moonutatud pooltevaheliste majandustehingute sisu. Kaebuse esitaja ei ole ostnud vara OÜ-lt PipeRec, vaid on sõlminud liisingulepingud vara osas, mis varasemalt olid OÜ PipeRec ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingute objektiks. OÜ PipeRec oli varasemalt lõpetanud tema ning AS DnB Nord Liising vahel sõlmitud kaks kasutusrendilepingut ja kolm kapitalirendilepingut, ostnud lepingute objektiks olnud vara välja ning müünud vara uuesti AS-ile DnB Nord Liising. Vara müüki kaebuse esitajale ei ole toimunud. AS DnB Nord Liising on omakorda sõlminud kaebuse esitajaga nimetatud vara osas viis kapitalirendilepingut.

AS DnB Nord Liising ja OÜ PipeRec ning kaebuse esitaja ja AS DnB Nord Liising vahel sõlmitud lepingute tingimused on erinevad. Liisingulepingute lõpetamise ja uute lepingute sõlmimise tingimused otsustas liisinguandja. Kaebuse esitajale ei saa ette heita liisinguandja käitumist õigussuhtes. OÜ PipeRec ei ole müünud varasemalt tema ning AS Swedbank Liising vahel sõlmitud kapitalirendilepingute objektiks olnud vara kaebuse esitajale. OÜ PipeRec on vara müünud tagasi liisinguandjale. Liisinguandja on sõlminud nimetatud vara osas uued liisingulepingud kaebuse esitajaga kapitalirendi tingimustel.

Kreeditarvete väljastamine OÜ-le PipeRec ja uute lepingute sõlmimine kaebuse esitajaga lepingutes toodud tingimustel kinnitab, et OÜ-ga PipeRec sõlmitud lepingud lõpetati ja kaebuse esitajaga sõlmiti uued lepingud uutel tingimustel. Juhul, kui tegemist oleks olnud varasemalt sõlmitud kapitalirendilepingute ülevõtmisega, siis oleks puudunud vajadus uute lepingute sõlmimiseks. OÜ PipeRec poolt oli AS-iga Swedbank Liising sõlmitud kaks kasutusrendilepingut, mille objektiks olid kaubikud Peugeot Boxer. Nimetatud lepingud lõpetati ja liisinguandja sõlmis sama vara osas kaebuse esitajaga lepingud kapitalirendi tingimustel.

Seega muutus oluliselt lepingu olemus. Väär on korralduses esitatud väide, mille kohaselt müüs OÜ PipeRec Danske Bank AS Eesti Filiaalile kapitalirendi korras soetatud vara 2010 aasta augustikuus tagasi ja kaebuse esitaja ostis vara pangalt ära. Kaebuse esitaja on sõlminud liisinguandjaga kapitalirendilepingu vara osas, mis varasemalt oli liisinguandja ja OÜ PipeRec vahel sõlmitud kapitalirendilepingu objektiks. Kaebuse esitaja ei ole võtnud üle OÜ PipeRec ja liisinguandja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi ning kohustusi, vaid on sõlminud uue lepingu uutel tingimustel, lepingu tingimused määras liisinguandja.

Kaebuse esitaja on deklareerinud sisendkäibemaksu liisinguandja poolt talle liisingulepingu alusel väljastatud arve alusel. Kaebaja väitel mitte ühegi korralduses kajastatud tehingu puhul ei ole kaebuse esitaja võtnud üle OÜ PipeRec ja liisinguandjate vahel sõlmitud liisingulepingutest tulenevaid õigusi ning kohustusi VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Kuivõrd OÜ PipeRec oli ka enne liisingulepingute lõpetamist teostanud makseid liisinguandjatele, siis on tavapärane, et kaebuse esitaja poolt tasuti OÜ-le PipeRec liisingulepingute järgse vara jääkväärtuse ja turuhinna vahe.

Asjaolu, et liisingulepingute objektiks olnud vara kasutajaks sai OÜ Gabariit ei viita ettevõtte üleminekule. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses ja korraldusele eelnevas maksumenetluses on OÜ PipeRec maksukohustus määratud ebaõigesti käibemaksu tasumise kohustust puudutavas osas. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest Võlaõigusseaduse tähenduses. KMS § 4 lg 1 p-st 1 tulenevalt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Seega olukorras, kus MTA on seisukohal, et OÜ PipeRec, kui ettevõte on läinud üle OÜ-le Gabariit, ei ole tehingud, mille tulemusel OÜ Gabariit omandas väidetavalt OÜ PipeRec vara, käibemaksuga maksustatavad.

Tegemist on maksuvaba käibega KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses. Nimetatust tulenevalt ei tekkinud OÜ-l PipeRec nimetatud tehingutelt käibemaksu tasumise kohustust. KMS § 29 lg 3 kohaselt on sisendkäibemaks käibemaks, mille maksukohustuslane maksab teisele maksukohustuslasele kauba või teenuse ostmisel, samuti imporditud kauba eest tollile tasutud käibemaks ning pöördmaksustamise korras tasutud käibemaks. Nagu MTA on tuvastanud, siis võõrandasid liisinguandjad OÜ-le PipeRec liisingulepingute objektiks olnud vara. OÜ PipeRec võõrandas nimetatud vara omakorda liisinguandjatele tagasi.

Seega on nimetatud tehingute alusel maksustatav käive 0 eurot, sest OÜ-l PipeRec on vara omandamise tehingutelt õigus sisendkäibemaks tagasi saada ja võõrandamise tehingutelt samas summas käibemaksu tasuda. Liisinguandjad on tasunud OÜ-ga PipeRec tehtud tehingutelt omakorda ära kogu käibemaksu, esitades kaebuse esitajale arved liisinguobjektide maksumuse kohta koos käibemaksuga. Vastavalt lepingu olemusele (kapitalirent või kasutusrent) tasub kaebuse esitaja liisingumakseid kas koos käibemaksuga või on ta tasunud kogu käibemaksu esimese maksega.

Kaebaja väidab, et OÜ PipeRec poolt tasumisele kuulunud käibemaksusumma ei ole õige. Maksuotsusele lisatud tabeli kohaselt on käibemaksu summa 94 067,81 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2013 kohtumääruses toodud põhjendustest on nimetatud summat vähendatud 88 602,60 euroni. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd käibemaksu summa saamisel ei ole arvestatud asjaoluga, et liisinguandjatega teostatud tehingute puhul oli OÜ PipeRec käibemaksu tasumise kohustus 0 eurot, siis on nimetatud osas käibemaksu tasumise kohustus määratud ebaõigesti.

Korralduse punktis 3.4. on deklareeritud, et juulis ja augustis 2010 deklareeris OÜ PipeRec käibena üksnes varade müüki. OÜ PipeRec juuli ja augustikuu käive kokku on 70 509,19 eurot (29982,17 + 40527,02). Nimetatud summast tuleb maha arvutada käive, mis tekkis kaebuse esitaja ja OÜ PipeRec vahelistest tehingutest (82 000 +130 000+6200 +22 000 = 240 200 krooni) 15351,58 eurot. Seega on OÜ PipeRec tasumisele kuuluv käibemaks määratud ebaõigesti. OÜ PipeRec tasumisele kuuluv käibemaks on (88 602,60 -70509,19 + 15351,58) = 33 444,99 eurot.

Seega isegi juhul, kui on tuvastatav ettevõtte üleminek kaebuse esitajale, ei vastuta kaebuse esitaja OÜ PipeRec maksukohustuse eest suuremas ulatuses kui (155707,75 -33 444,99) 122 262,76 eurot. Kaebaja hinnangul ei ole tuvastatav OÜ PipeRec majandustegevuse faktiline kandumine OÜ-sse Gabariit ja tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga VÕS §§ 181-184 tähenduses. Kuivõrd ei ole toimunud ettevõtte üleminekut, siis ei vastusta OÜ Gabariit OÜ PipeRec kohustuste eest ning OÜ-l Gabariit ei ole maksusumma 155 707,75 eurot tasumise kohustust.

Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks.

Vastustaja: Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning õiguspärane, motiveeritud, antud kehtiva seaduse alusel ja on sellega kooskõlas. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri poolt kaevatavas korralduses väljatoodud asjaolud on eraldi ja kogumis hinnatuna käsitletavad ettevõtte üleandmisele viitavate tunnustena. Vaidluse peamiseks sisuks on küsimus, kas OÜ PipeRec ettevõte on kaebajale üle läinud. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduri poolt kaevatavas korralduses väljatoodud asjaolud – ettevõtte üleandmisele osundavad tunnused, on eraldi ja kogumis hinnatuna käsitletavad ettevõtte üleandmisena. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st

2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkumise. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõte omandajale üle minna lepingu (müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise vm lepingu) või seaduse alusel. Ettevõtte üleminek võib aga aset leida ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel otsesed lepingulised suhted puuduvad. Sellisel juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, mis tähendab seda, et tehingu poolte eesmärgiks on vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist olukorras, kus olemuslikult on siiski tegemist ettevõtte üleminekuga.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-20-11 selgitanud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muuhulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendija hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Muuhulgas rõhutas kohus viitega Euroopa Kohtu praktikale, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Eelnevast järeldab MTA, et koosmõjus saab hinnata vaid neid kriteeriume, mis konkreetses asjas esinevad. See tähendab, et kui mõnda kohtu poolt nimetatud kriteeriumi konkreetses asjas ei esine, ei saa seda ka hindamisel aluseks võtta või selle puudumist lugeda ettevõtte üleminekut välistavaks asjaoluks. Nii OÜ PipeRec ettevõtte kui ka kaebaja poolt varjatult ülevõetud ettevõtte tüüp on sama, kuna tegemist on vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitamise teenust pakkuvate ettevõtetega, kus majandusüksuse moodustavad tootmisvahendid, vajalikku kompetentsi omavad töötajad ja tegutsemiskoht. Seega on ettevõtte ülemineku käigus jäänud ettevõtte tüüp samaks. Kaebaja on omandanud liisinglepingute alusel OÜ PipeRec tootmisvahendid, mida OÜ PipeRec kasutas oma ettevõtluses vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Tootmisvahenditeks olid puurimismasin, kallurauto, haagis, miniekskavaator, 2 ekskavaatorit, laadur-ekskavaator, 2 kaubikut,

2 sõiduautot ja kallur. Kaebaja ei ole omandanud OÜ PipeRec kinnisasju, kuna OÜ-l PipeRec kinnisvara puudus. Nimetatud vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitamiseks vajalike tootmisvahendite soetamine toimus järgmiselt: AS-ilt DnB Nord Liising soetatud varad (puurimismasin, kallurauto, haagis, miniekskavaator ja ekskavaator): OÜ PipeRec lõpetas AS-iga DnB Nord Liising ennetähtaegselt liisinglepingud sel teel, et müüs liisitud vara AS-ile DnB Nord Liising tagasi; kaebaja soetas AS-ilt DnB Nord Liising OÜ PipeRec poolt AS-ile DnB Nord Liising tagasi müüdud vara, kusjuures ostuhind oli sama, mis OÜ PipeRec müügihind; kaebaja võttis üle PipeRec OÜ poolt AS-ile DnB Nord Liising liisinglepingute alusel tasumata arved; kaebaja kohustus tasuma OÜ-le PipeRec ostuõiguse eest vaheraha OÜ PipeRec arvete alusel.

OÜ PipeRec arvete alusel tasumisele kuuluv summa tasaarveldati kaebaja poolt OÜ-le PipeRec väljastatud laenuga. AS-ilt Swedbank Liising soetatud varad (ekskavaator, laadur-ekskavaator): OÜ PipeRec lõpetas AS-iga Swedbank Liising ennetähtaegselt liisinglepingud sel teel, et müüs liisitud vara AS-ile Swedbank Liising tagasi; kaebaja soetas AS-ilt Swedbank Liising OÜ PipeRec poolt AS-ile Swedbank Liising tagasi müüdud vara, kusjuures ostuhind oli OÜ PipeRec tasumata osamaksete võrra suurem, kui OÜ PipeRec müügihind; kaebaja kohustus tasuma OÜ-le PipeRec ostuõiguse eest vaheraha OÜ PipeRec arvete alusel.

OÜ PipeRec arvete alusel tasumisele kuuluv summa tasaarveldati Ehitussüsteemid OÜ poolt kaebajale loovutatud nõudega. Peale eelnimetatute soetas kaebaja OÜ PipeRec kasutusrendi tingimustel liisitud 2 kaubikut ja 2 sõiduautot, mille puhul OÜ PipeRec lõpetas kasutusrendi lepingud ja andis kaebajale õiguse võtta AS-ilt Swedbank üle sõidukite kasutamise õigus tingimusel, et kaebaja tasub OÜ-le PipeRec vaheraha kasutusõiguse ülevõtmise eest koos OÜ PipeRec võlgnevusega tasumata kasutusrendi maksetest ja viivisearvetest. Danske Bank A/S-ilt soetatud vara (kallur):

OÜ PipeRec lõpetas Danske Bank A/S-iga ennetähtaegselt liisinglepingud sel teel, et müüs liisitud vara Danske Bank A/S-ile tagasi; kaebaja soetas Danske Bank A/S-ilt OÜ PipeRec poolt Danske Bank A/S-ile tagasi müüdud vara, kusjuures ostuhind oli sama, mis OÜ PipeRec müügihind; kaebaja kohustus tasuma OÜ-le PipeRec ostuõiguse eest vaheraha OÜ PipeRec arvete alusel. OÜ PipeRec arvete alusel tasumisele kuuluv summa tasaarveldati kaebaja poolt OÜ-le PipeRec väljastatud laenuga. Vastustaja leiab, et on nii OÜ PipeRec kui ka kaebaja sõlmitud liisinglepinguid analüüsinud piisava põhjalikkusega.

Kuna käesolevas vaidluses on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, on selge, et kaebaja ei võtnud OÜ

PipeRec liisinglepinguid lihtsalt üle, vaid soetas teenuste osutamiseks vajalikud tootmisvahendid uute lepingutega. Vastustaja ei pea ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks oluliseks, kas kaebaja poolt sõlmitud uued liisinglepingud on eelnevate lepingutega samadel tingimustel. On selge, et liisinglepingute tingimused sõltuvad konkreetsest majandussituatsioonist, mistõttu ei saa eeldada, et teatud aja möödudes peaksid lepingutingimused jääma samaks. Vastupidiselt kaebuses väidetule peab vastustaja ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamise puhul oluliseks ja määravaks lepingu objekti, s.t seda vara, mida kaebaja soetas.

Käesoleval juhul oli lepingute objektiks OÜ PipeRec ettevõtte tootmisvahendid, ilma milleta ei oleks kaebaja vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehituse valdkonnas saanud tegutseda. Oluline on asjaolu, et kaebaja ei omandanud tegutsemiseks vajalikke tootmisvahendeid mujalt, vaid soetas OÜ PipeRec kasutuses olnud seadmed ja sõidukid. Kaebaja etteheide uurimiskohustuse rikkumisest on otsitud ja põhjendamatu. OÜ PipeRec ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse moodustasid tootmisvahendid, töötajad (k.a nende teadmised ja kogemused tegevusvaldkonnas tegutsemiseks) ja tegevuskoht, mis oli suuteline jätkama ja jätkas tegevust vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitusel OÜ-s Gabariit.

Samaks jäid ka töötajate tööülesanded ja alluvussuhted, mis tähendab ka vajaliku organisatsiooni ja kompetentsi üleminekut. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ei ole üle võtnud OÜ PipeRec kliente ega pooleliolevaid objekte. 2010 suvel, vahetult enne OÜ PipeRec ettevõtte varjatud üleminekut kaebajale, oli OÜ-l PipeRec ainult üks pooleliolev objekt: AS-i Võru Vesi tellimusel alltöövõtjana teostatav torustike ehitus Antslas. Tellija AS Võru Vesi ütles lepingu üles, kuna objekti peatöövõtjad ei lõpetanud lepingujärgseid töid.

OÜ PipeRec lahkus objektilt enne 05.08.2010, kuna peatöövõtjad ei maksnud tehtud tööde eest. Seega katkes Antsla objektil töö peatöövõtjate tegevusetuse tulemusena. Rohkem pooleliolevaid objekte OÜ-l PipeRec ei olnud. Kuna OÜ-l PipeRec pooleliolevaid objekte ega töövõtulepinguid ei olnud, ei saa neid võtta aluseks ka ettevõtte ülemineku tuvastamise kriteeriumina, kuigi kaebaja püüab nii väita. OÜ PipeRec ja kaebaja tegevusvaldkond (vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus) on selline, kus ei ole tegemist püsiklientidele regulaarselt osutatavate teenustega, vaid ühekordse tööga objektil.

Seega ei saa eeldada, et vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitusele orienteerunud ettevõttel saaksid olla püsikliendid, kes pidevalt ja püsivalt ühelt ettevõtjalt teenust telliksid. Suuremate objektide puhul on tegemist riigihangetega, mille puhul püsikliente ei eksisteeri. Seega leiab vastustaja, et kliendija hankijasuhete jätkuvus on kriteerium, mida OÜ PipeRec ettevõtte varjatud üleminekul ei esine ja seetõttu ei saa seda ka hindamisel aluseks võtta. Samuti ei saa selle kriteeriumi puudumist lugeda ettevõtte varjatud üleminekut välistavaks asjaoluks.

Vastustaja seisukohti ei muuda ka kaebaja väide, et ta ei ole kasutanud riigihangetel osalemiseks OÜ PipeRec võimalust osaleda hankemenetluses. Kuna OÜ PipeRec ja kaebaja tahe oli suunatud ettevõtte ülemineku varjamisele, ei olnud kaebajal võimalik ära kasutada OÜ PipeRec kogu positsiooni. OÜ PipeRec positsiooni kasutamisel oleks varjamatult ilmnenud ettevõtte üleminek kaebajale ja sellega oleks kaasnenud ka kõigi OÜ PipeRec võlakohustuste üleminek kaebajale. Kaebaja võlakohustuste üleminekut aga soovis kaebaja ilmselt vältida.

Kaebaja majandustegevus on analoogne OÜ PipeRec majandustegevusega ja toimub samades ruumides. OÜ PipeRec tegevusala oli kuni pankroti välja kuulutamiseni: vee-, gaasi ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus. Alates 2010. aastast on ka kaebaja tegevusala vee-, gaasi ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus. OÜ PipeRec deklareeris käivet kuni 2010. aasta augustikuuni (s.h 2010 juunis ja augustis ainult varade müügist). Käivet ei deklareeritud alates 2010 septembrist. Kaebaja deklareeris enne OÜ PipeRec ettevõtte varjatud üleminekut igakuuliselt sõiduki renditulu.

Alates 2010. aasta juulikuust deklareerib ta vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitust allhanke korras. Alates 2010. aasta septembrist on vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus põhitegevuseks ja käive suurenes oluliselt. Seega OÜ PipeRec käibe lakkamisega tekkis kaebajal vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitusest OÜ PipeRec käibega võrreldavas suurusjärgus käive.

Eeltoodu näitab OÜ PipeRec ettevõtte majandustegevuse katkematut jätkumist, seega ettevõtte tegevus üleminekul ühest äriühingust teise ei peatunud. Vaidlustatud korralduses on esitatud andmed personali säilitamise kohta: kaebaja on OÜ PipeRec varasemast 20-st töötajast säilitanud 12. Seejuures on OÜ PipeRec deklareerinud viimati personali olemasolu 2010. aasta juulikuus. Kaebaja, kellel varasemalt töötajaid ei olnud, deklareerib 12-le varasemalt OÜ-s PipeRec töötanud isikule makstud töötasu alates septembrist 2010. Märkimisväärses osas personali ülevõtuga on kaebaja säilitanud ka OÜ PipeRec kompetentsi.

Kaebaja kui OÜ PipeRec ettevõtte omandaja tegeles enne OÜ PipeRec ettevõtte ülevõtmist 2009. aasta majandusaasta aruande järgi ärinõustamise ja muu juhtimisalase nõustamisega. Kaebaja tegevusala muutus aastal, kui OÜ PipeRec lõpetas oma tegevuse vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitusega. Vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehituse alane tegevus toimus nii OÜ-l PipeRec kui ka kaebajal tellijate objektidel. Kontoriruumide asukoht oli nii OÜ-l PipeRec kui ka kaebajal sama (Kaera 6 Tallinn), kusjuures algselt olid OÜ PipeRec kontoriruumid kaebaja poolt allüürile võetud, seejärel sõlmis kaebaja juba kasutuses olevatele ruumidele ise lepingu.

Nii OÜ PipeRec kui ka OÜ Gabariit nimel sõlmis üürilepingud Rein Koor. OÜ PipeRec juhatuse liikmeteks olid kuni äriühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmiseni Priit Elbre ja Rein Koor. Kaebaja juhatuse liikmeks on Ülle Kirsipuu, kes on Priit Elbre ema. Kaebaja juhatuse liige Ülle Kirsipuu on 06.08.2010, s.o ettevõtte varjatud ülemineku perioodil, andnud Priit Elbrele ja Rein Koorile volituse kaebaja esindamiseks. Priit Elbre 18.10.2010 selgituse kohaselt on tema kaebaja juhataja ja vastutab kaebaja üldise tegevuse eest, Rein Koor vastutab kaebaja ehitustegevuse eest.

Ajavahemikul 2008-2009 oli OÜ PipeRec juhatuse liige Meelis Grichin, kellest pärast ettevõtte varjatud üleminekut sai kaebaja projektijuht. Seega kattuvad OÜ PipeRec juhatuse liikmed kui ka kaebaja tegelikud juhid. Ülaltoodust nähtub, et kõik ettevõtte ülemineku kriteeriumid on täidetud. Ettevõtte varjatud ülemineku hindamisel ei ole oluline, et üle läheksid kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused, vaid üle peab minema toimiv ja terviklik majandusüksus, mis võimaldab tegevuse jätkamist. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud korraldusega ei esitatud kaebajale intresside tasumise kohustust.

Intressinõude esitab vastustaja kaebajale eraldi haldusaktiga, millega on kaebajal võimalik tutvuda ja esitada sellega mittenõustumisel halduskohtule kaebus. Vastustaja palub jätta OÜ Gabariit kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Käesolevas kohtuvaidluses pooled vaidlevad ettevõtte ülemineku üle ehk siis kas toimus OÜ PipeRec üleminek OÜ-le Gabariit, millest sõltub maksuvõla tasumise kohustus. Kaebaja väitel ei ole tuvastatav OÜ PipeRec majandustegevuse faktiline kandumine OÜ-sse Gabariit ja tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga VÕS §§ 181-184 tähenduses. OÜ PipeRec on muutunud maksejõuetuks ning tema majandustegevus lõppes. OÜ PipeRec majandustegevuse lõppemine ei olnud seotud asjaoluga, et tegevust alustas kaebuse esitaja. Maksuotsuses on moonutatud pooltevaheliste majandustehingute sisu. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses ja korraldusele eelnevas maksumenetluses on OÜ PipeRec maksukohustus määratud ebaõigesti käibemaksu tasumise kohustust puudutavas osas. Kaebaja on asunud seisukohale, ett kuivõrd ei ole toimunud ettevõtte üleminekut, siis ei vastusta OÜ Gabariit OÜ PipeRec kohustuste eest ning OÜ-l Gabariit ei ole maksusumma 155 707,75 eurot tasumise kohustust.

Vastustaja väidab, et OÜ Gabariit on võtnud üle OÜ PipeRec ettevõtte, mis võimaldas jätkata majandusüksuse tegevust ilma seisakuteta. OÜ Gabariit võttis üle tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevustvee-, gaasi-, ja kanalisatsioonitrasside ehitust. Maksuhalduri poolt kaevatavas korralduses väljatoodud asjaoludettevõtte üleandmisele osundavad tunnused, on eraldi ja kogumis hinnatuna käsitletavad ettevõtte üleandmisena. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõtte üleminek võib toimuda ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel otsesed lepingulised suhted puuduvad. Sellisel juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, mis tähendab seda, et tehingu poolte eesmärgiks on vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist olukorras, kus olemuslikult on siiski tegemist ettevõtte üleminekuga.

Kohus nõustub vastustajaga, et OÜ PipeRec kui ka OÜ Gabariit poolt (varjatult) üle võetud ettevõtte tüüp on sama, kuna tegemist on vee-, gaasija kanalisatsioonisüsteemide ehitamise teenust pakkuvate ettevõtetega, kus majandusüksuse moodustavad tootmisvahendid, vajalikku kompetentsi omavad töötajad ja tegutsemiskoht. OÜ PipeRec ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse moodustasid tootmisvahendid, töötajad (k.a nende teadmised ja kogemused tegevusvaldkonnas tegutsemiseks) ja tegevuskoht, mis oli suuteline jätkama ja jätkas tegevust vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitusel OÜ-s Gabariit. Samaks jäid ka töötajate tööülesanded ja alluvussuhted, mis tähendab ka vajaliku organisatsiooni ja kompetentsi üleminekut. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka siinkohal üle kordama. Maksuhaldurile M. T.`a, P. P.`e (väidetavalt pakkus temale tööd M. Grichin) ja M. M.´i poolt antud seletustest nähtub, et nende tööülesanded tööle asumisel augustis-septembris 2013 OÜ-sse Gabariit, sh töö iseloom, jäid samaks, samuti ülemused ja palk. Ka M. Grichin kinnitas maksuhaldurile, et alates augustist 2013 töötab OÜ-s Gabariit ning tegeleb vee-ja kanalisatsioonitorustike ning keskkonnaehitiste ehitusega. Kohtu arvates on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et OÜ Gabariit on üle võtnud vee-ja kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamiseks vajalikud töötajad, kelle tööülesanded jäid samaks, töölepingud lihtsalt vormistati ümber teise äriühingu nimele, mis on ettevõtte ülemineku puhul tavapärane (20-st töötajast läks üle 12).

Kohus nõustub vastustaja väidetega, et kaebaja on omandanud liisinglepingute alusel OÜ PipeRec tootmisvahendid, mida OÜ PipeRec kasutas oma ettevõtluses vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Tootmisvahenditeks olid puurimismasin, kallurauto, haagis, miniekskavaator, 2 ekskavaatorit, laadur-ekskavaator, 2 kaubikut, 2 sõiduautot ja kallur. Kaebaja ei ole omandanud OÜ PipeRec kinnisasju, kuna OÜ-l PipeRec kinnisvara puudus. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, kuidas nimetatud vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitamiseks vajalikke tootmisvahendeid soetati, mida ei pea vajalikuks üle korrata. Kohus leiab, et vastustaja on piisava põhjalikkusega analüüsinud OÜ PipeRec kui ka OÜ Gabariit sõlmitud liisinglepinguid nii vaidlustatud korralduses kui vastustaja kohtule antud seletuses, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et käesoleval juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga. Antud juhul OÜ Gabariit ei võtnud OÜ PipeRec liisinglepinguid lihtsalt üle, vaid soetas teenuste osutamiseks vajalikud tootmisvahendid uute lepingutega. Ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks ei ole oluline, kas isiku poolt sõlmitud uued liisinglepingud on eelnevate lepingutega samadel tingimustel, kuna liisinglepingute tingimused sõltuvad konkreetsest majandussituatsioonist ning ei saa eeldada, et teatud aja möödudes peaksid lepingutingimused jääma samaks. Kohus nõustub ka vastustaja väitega, et OÜ PipeRec maksustatava käibe vähenemine (alates septembrist 2010 maksustatava käibe puudumine) ning OÜ-l Gabariit analoogses mahus maksustatava käibe tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele OÜ-sse Gabariit. Käibe võrdlus ja maksuhalduri põhjendused on toodud vaieldavas korralduses, mille ülekordamist kohus ei pea vajalikuks.

Maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud, et OÜ Gabariit on omandanud OÜ PipeRec kasutuses olnud vara, mis on olnud vajalik OÜ PipeRec majandustegevusega sarnase majandustegevuse jätkamiseks. Varade omandamisel võttis OÜ Gabariit üle OÜ PipeRec võlgnevused, mis ei ole tavapärane, kui tehinguid teeksid iseseisvad, omavahel mitteseotud ettevõtted, ning võlgnevuste ülevõtmine kinnitab samuti ettevõtte ülemineku toimumist. Kohtu arvates maksuhaldur on kõiki ettevõtte ülemineku kriteeriume analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et OÜ Gabariit on omandanud valdava osa OÜ PipeRec töötajatest, samuti tegevuse jätkamiseks vajalikus mahus oleva vara, sarnane on ka äriühingute tegevus, lisaks sellele ettevõtte ülemineku hetkel toimus kõnealuste ettevõtete tegevus samades ruumides. Maksuhaldur märgib maksuvõla tasumise korralduses, et arvestades asjaolu, et OÜ Gabariit tegeleb vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitusega, ei ole antud tegevusspetsiifikale omane püsiklientide olemasolu. Maksuhaldur leiab, et antud juhul moodustavad OÜ Gabariit töötajad, vara ja tegevuskoht iseseisva majandusüksuse, mis oli suuteline jätkama ja jätkas OÜ PipeRec ettevõttega sarnast majandustegevust. Kaebuse esitaja väited ja kohtule esitatud tõendid ei lükka ümber maksuhalduri eeltoodud järeldusi.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on maksumenetluse läbiviimisel rikkunud uurimiskohustust. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluse läbiviimisel lähtunud ka uurimiskohustuse printsiibist ning piisavalt põhjalikult kontrollinud kõiki asjaolusid ning analüüsinud tõendeid, mille pinnalt on teinud õiged järeldused, mis on lahti kirjutatud kaevatavas korralduses. Samuti kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsuses on moonutatud pooltevaheliste majandustehingute sisu ning et korralduses ja korraldusele eelnevas maksumenetluses on OÜ PipeRec maksukohustus määratud ebaõigesti käibemaksu tasumise kohustust puudutavas osas. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud pooltevaheliste majandustehingute sisu, millega nõustub ka kohus, ning kohtu hinnangul on vastustaja õigesti määratlenud ettevõttega olemuslikult seotuks maksuvõla, mis on tekkinud OÜ PipeRec maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena.

Kohus analüüsis menetlusosaliste seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, mille pinnalt leiab, et maksuhalduri järeldused ettevõtte ülemineku ja maksuvõla tasumise kohustuse kohta on õiged. Kohus nõustub vastustaja väitega, et maksuhalduri poolt kaevatavas korralduses välja toodud asjaolud, s.o ettevõtte üleandmisele osundavad tunnused, on eraldi ja kogumis hinnatuna käsitletavad ettevõtte üleandmisena. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkumise ehk jätkusuutlikkuse. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõte omandajale üle minna lepingu (müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise vm lepingu) või seaduse alusel. Ettevõtte üleminek võib toimuda ka selliselt, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja vahel otsesed lepingulised suhted puuduvad, sellisel juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga, mis tähendab seda, et tehingu poolte eesmärgiks on vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamist olukorras, kus olemuslikult on tegemist ettevõtte üleminekuga. Kohus nõustub vastustajaga, et kõik ettevõtte ülemineku kriteeriumid olid antud juhul täidetud. Õige on maksuhalduri seisukoht, et ettevõtte varjatud ülemineku hindamisel ei ole oluline, et üle läheksid kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused, vaid üle peab minema toimiv ja terviklik majandusüksus, mis võimaldab tegevuse jätkamist.

Kohus nõustub korralduses sisalduvate maksuhalduri seisukohtade ja maksumenetluses tuvastatud asjaoludega, mis on kinnitamist leidnud ka käesolevas kohtumenetluses.

Kohus eeltoodust tulenevalt asub seisukohale, et maksuhalduri korraldus maksuvõla tasumiseks on piisavalt põhjendatud ning kaebaja argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik