3-14-50395/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50395 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 31.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), millest nähtuvalt on ta soovinud esitada Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise nõudeid (15 tk), kuid vangla on need tagastanud 28.03.2014. Kaebaja märkis, et tal puuduvad vahendid Justiitsministeeriumiga kirjavahetuse pidamiseks, kuid vangla talle ümbrikke ja postmarke ei anna ega edasta ka ise tema pöördumisi. A. Maksimov leidis, et vangla on talle tekitanud kahju kogusummas 1500 eurot (100 eurot iga vastuvõtmata jäetud taotluse eest). 2. 10.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla vastus (tl 23) kohtunõudele, mille kohaselt ei ole A. Maksimov esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud hüvitist selle eest, et vangla ei edasta Justiitsministeeriumile tema kahjunõudeid. 3. Tartu Halduskohus 10.04.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus kontrollis, juhinduvalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus asus seisukohale, et A. Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb kaebajale kohustus

läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla 10.04.2014 vastuse kohaselt on A. Maksimovil hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus märkis, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. 16.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 28-29p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus ja vaadata kaebus läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele. Määruskaebuse esitaja märgib, et VangS § 1¹ lg 5 näeb ette tühistamiskaebuse osas kohtueelse menetluse läbimise ja isiku kaebus on lubatav kohtus vaid siis, kui tema vaie on tagastatud, jäetud rahuldamata või ei ole läbi vaadatud tähtaegselt. Kaebaja hinnangul on ta läbinud vajalikud etapid, ta pöördus vangla poole ja andis 15 taotlust Justiitsministeeriumi jaoks, kuid tal puuduvad vahendid kirja saata ning vangla ümbrikku ei anna. A. Maksimov palub saata talle kaebuse tõlke (eestikeelne) koopia. 23.04.2014 puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 37-37p) teatas A. Maksimov, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks ning kordas taotlust saata talle kaebuse tõlke koopia. 5. Tartu Vangla esitas 19.05.2014 vastuse (tl 55-55p), milles palub jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Vangla leiab, et kuna A. Maksimov taotleb halduskohtult kahju hüvitamist selle eest, et talle tagastati 15 Justiitsministeeriumile adresseeritud taotlust, siis pidi ta olema RVastS-is sätestatud korras eelnevalt pöördunud selle kahju hüvitamiseks Tartu Vangla poole, mida ta aga ei ole teinud. Vangla hinnangul on asjakohatu viide VangS § 1¹ lgle 5, kuna A. Maksimov ei vaidlusta kaebuses vangla toimingut, vaid soovib vangla toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Vangla leiab, et kuna A. Maksimov ei ole kaebuses toodud asjaoludel vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud, siis on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtu poolt kaebuse tagastamine oli õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 7. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav, kes esitas halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seoses vangla poolt tema kahjunõuete mitteedastamisega Justiitsministeeriumile. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS. 8. A. Maksimov on halduskohtule esitanud hüvitamiskaebuse, mille esitamise korral näeb VangS § 1¹ lg 8 ette kohustusliku korra nõude kohtueelseks lahendamiseks. Kaebaja väitel on ta läbinud vajalikud etapid, kuid nähtuvalt vangla vastusest kohtunõudele ei ole kaebaja esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud hüvitist selle eest, et vangla ei edasta Justiitsministeeriumile tema kahjunõudeid. Eeltoodut toetab ringkonnakohtu 2 2

hinnangul ka asjaolu, et kaebuses märgitu kohaselt tagastas vangla A. Maksimovi taotlused 28.03.2014, ning kaebus halduskohtusse saabus juba mõni päev hiljem 31.03.2014. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses vangla väidetu osas vastupidist kinnitanud. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral ei ole kaebuse halduskohtule esitamine lubatav. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et A. Maksimovil on hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kuulus tema kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 9. Kuivõrd käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes, mitte kaebuse vangla haldusakti või toimingu tühistamise nõudes, siis ei ole asjakohane kaebaja viide VangS § 1¹ lg-le 5, kuigi ka nimetatud säte näeb tühistamiskaebuse korral ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus muutmata. 10. A. Maksimovi määruskaebuses esitatud taotluse kaebuse tõlkest koopia väljastamiseks on Tartu Halduskohus 17.04.2014. a määrusega (tl 32-32p) ise lahendanud, jättes taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). HKMS § 206 lg-st 1 tuleneb, et halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS ei välista koos määruskaebusega ringkonnakohtule ka muude menetluslike taotluste esitamist, mille lahendamisest võib oleneda määruskaebuse lahendamise tulemus. Käesoleval juhul määruskaebuse lahendamise tulemus vastava menetlusliku taotluse lahendamisest ei sõltu, mistõttu on tegemist põhivaidluse lahendamise käigus esitatud taotluse lahendamisega. HKMS § 203 lg 1 järgi võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebusest eestikeelse tõlke väljastamata jätmine ei takista asja edasist menetlust, mistõttu ei olnud A. Maksimovi taotluse määrusega lahendamine ringkonnakohtusse edasikaevatav. Kuna A. Maksimovi taotlus on seega halduskohtu poolt määrusega lahendatud ning see ei ole määruskaebe korras ringkonnakohtus vaidlustatav ega ka vaidlustatud, jätab ringkonnakohus A. Maksimovi taotluse tähelepanuta. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks halduskohtule osundada, et HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohtumenetluse dokumentidest ärakirjade tegemise eest on ette nähtud riigilõiv riigilõivuseaduses (RLS), mille § 58 lg 1 kohaselt tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, samuti kohtumenetluse muu dokumendi või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu 0,3 eurot iga lehekülje eest. RLS § 22 lg 1 pst 12 tulenevalt ei võeta riigilõivu haldusasjas menetlusdokumentidest kuni viieleheküljelise ärakirja tegemise eest. Seega eeltoodud sätetest tulenevalt on haldusasjas menetlusosalisel võimalik saada ilma riigilõivu tasumata kuni viieleheküljelisest menetlusdokumendist ärakirju. Enam kui viiest leheküljest koosnevast menetlusdokumendist ärakirja saamiseks tuleb tasuda riigilõiv RLS § 58 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 0,3 eurot iga lehekülje eest. Arvestades, et A. Maksimovi kaebuse tõlge (tl 20) on üheleheküljeline, siis rakendub nimetatud menetlusdokumendist koopia saamiseks RLS § 22 lg 1 pst 12 juhinduvalt riigilõivuvabastus. Kuna kaebajal on HKMS § 88 lg 1 alusel õigus menetlusdokumentidest ärakirju saada ning antud juhul saada ärakirja riigilõivuvabalt, 3 3

peab halduskohtu keeldumine ärakirja väljastamisest olema eriti põhjendatud ning asjakohatu on nõuda selleks menetlusosaliselt oma taotluse täiendavat põhjendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4