4-14-4008/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. mail 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-4008 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Juri Kolesnikovi kaebus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri tegevuse peale Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov isikukood: 37511296032; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Tartu, Turu 56 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p-st 1, kohus määras:

1. Jätta Juri Kolesnikovi kaebus rahuldamata.

2. Saata käesoleva kohtumääruse koopia Juri Kolesnikovile ning Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Menetluse käik ja asjaolud Juri Kolesnikov esitas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile süüteoavalduse (avaldus nr 1.3-1/29221-4). Avalduses toodud asjaoludest nähtub, et 01.03.2014. a, viibides Tartus Turu

56 asuvas Tartu Vangla eeluurimisosakonnas ning tulles tagasi ettenähtud jalutuskäigult oma kambrisse, oli seal vahepeal toimetatud läbiotsimist ning selle käigus oli ära varastatud tema isiklike asjade hulka kuuluv plastikust kauss.

Juri Kolesnikovi avalduse menetlemise käigus selgitas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik Eva Liiv välja, et plastikust kausi Juri Kolesnikovi kambrist võttis läbiotsimise käigus ära Tartu Vangla vanemvalvur K.P.. K.P. pidas Juri Kolesnikovi kambrist ära võetud pesukaussi sektori kausiks (ühiskasutatav kauss), mida postivalvurid väljastavad kinnipeetavatele vastavalt vajadusele. Kuna K.P. tegevuses ei olnud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuseid, jättis Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata.

Juri Kolesnikov ei nõustunud sellega ning esitas väärteomenetluse alustamata jätmise peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Ta leidis, et vanglaametnik ei võtnud tema kaussi kambrist ära eksituse tõttu ning nõudis moraalse kahju hüvitamist 100 euro ulatuses.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu Politseijaoskonna juhi Kaja Suure 14.04.2014. a määrusega jäeti Juri Kolesnikovi kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht asus seisukohale, et läbiotsimise käigus kausi kambrist äravõtmine leidis aset eksimuse tõttu ning nimetatud teos puuduvad KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Seetõttu oli Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik Eva Liiv kõnealuses asjas teinud õigesti otsustuse väärteomenetluse alustamata jätmise kohta VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Juri Kolesnikov ei nõustunud tema kaebust lahendades tehtud määrusega ning endiselt kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse algatamata jätmist vaidlustades esitas kaebuse Tartu Maakohtule. Ta leiab, et läbiotsimist teostades ei saanud vanglaametnik eksida, kuna asju kontrollitakse nimekirja alusel ning selles on kirjas, et tal on kambris isiklik punane plastkauss. Kui tegu oleks eksimusega, siis oleks tema kauss tagastatud, kuid seniajani seda tehtud ei ole. See juhtum on kaebajale tekitanud stressi, mistõttu soovib ta moraalse kahju hüvitamist 100 euro ulatuses.

Kohtu seisukoht Kohtunik leiab, et Juri Kolesnikovi kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg-st 1 tuleneb, et juhul kui vargus on toime pandud väheväärtusliku asja vastu, siis järgneb sellise teo eest väärteokaristus.

KarS § 199 lg 1 kohaselt on varguse objektiivse koosseisu tunnusteks võõra vallasasja äravõtmine.

Käesolevas asjas on välja selgitatud, et Tartu Vangla vanemvalvur K.P. pidas Juri Kolesnikovi kambri läbiotsimise käigus leitud plastikust pesukaussi ekslikult vangla varaks, mistõttu otsustas selle kaasa võtta ning valvuriruumi viia. Ka Juri Kolesnikovi kaebuses toodud asjaolud ei välista iseenesest, et K.P. viis kausi valvuriruumi, olles eksimuses selle kuuluvusest. Seega ei teadnud ta, et kausi näol oli tegu Juri Kolesnikovi omandiga ning et tegelikult oli nimetatud kauss tema jaoks võõras.

KarS § 17 lg 1 esimene lause sätestab, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult.

Kuna varguse subjektiivse koosseisu tunnuseks on omastamise eesmärk ning tahtlus kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes, siis eelnevat arvesse võttes ei ole K.P. teos KarS §

218 lg-s 1 toodud väärteo subjektiivse koosseisu tunnuseid.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik tegutses õiguspäraselt, kui jättis väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata.

Seonduvalt Juri Kolesnikovi poolt taotletud moraalse kahju hüvitamisega märgib kohus, et tulenevalt vangistusseaduse § 11 p-st 8 tuleb kinnipeetaval vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada vastavasisuline kaebus vanglale ning juhul kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, saab kinnipeetav esitada kahju hüvitamise taotluse halduskohtule.

Peet Teidearu Kohtunik