3-11-2509/115 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-2509 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-11-2509 Haldusasi Keskkonnainspektsiooni protest Kose Vallavalitsuse 22.09.2008 korralduse nr 452 tühistamiseks Menetlusosalised Protesti esitaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja Kris Heinsoo Vastustaja – Kose Vallavalitsus, volitatud esindaja v. adv Raini Nõu Kolmas isik – Siniallika Kala OÜ, volitatud esindaja adv Vahur Ambos, seaduslik esindaja Alvar Kasela Menetlustoiming Resolutsioon Menetluse uuendamine; protestist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

1. Uuendada haldusasja nr 3-11-2509 menetlus. 2. Võtta vastu protestist loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-11-2509 menetlus. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati Kose Vallavalitsuse 22.09.2008 korralduse nr 452 alusel antud ehitusloa kehtivus ja ehitustegevus. 4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 5. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

3-11-2509 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Keskkonnainspektsiooni protest Kose Vallavalitsuse 22.09.2008 korralduse nr 452 tühistamiseks. 2. 30.03.2012 määrusega peatas kohus menetluse kuni menetluse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni (HKMS § 95 lg 1). 3. 25.04.2014 avalduses teatas Keskkonnainspektsioon, et kuna sisuline otsus ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sillaotsa kinnistul on tehtud, siis on Keskkonnainspektsiooni protesti alus ära langenud, millest tulenevalt Keskkonnainspektsioon loobub oma protestist ja palub menetluse lõpetada. 4. 14.05.2014 teatas kolmas isik Siniallika Kala OÜ, et on nõus menetluse lõpetamisega ja esitas taotluse protesti esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 3943,38 eurot. 5. 15.05.2014 avalduses teatas vastustaja, et on nõus menetluse lõpetamisega ja taotleb protesti esitajalt menetluskulude summas 5068,80 eurot väljamõistmist. 6. 22.05.2014 seisukohas palub Keskkonnainspektsioon jätta nii vastustaja kui ka kolmanda isiku menetluskulude taotlused rahuldamata. Protesti esitaja märgib, et protesti esitamine oli tingitud vastustaja käitumisest ning ka protesti alus langes ära vastustaja tegevuse tulemusel. Protesti esitaja leiab, et käesoleval juhul ei olnud vastustajal kui haldusorganil vajadust kasutada välist õigusabi. Protesti esitaja leiab, et kolmas isik on endale ise põhjendamatult kulusid tekitanud ning pole isegi võimalik kontrollida, kas kulud on tehtud üldse käesoleva menetluse raames, kuna kolmas isik on esitanud üksnes maksekorraldused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise alus on ära langenud, uuendab kohus haldusasja menetluse. 8. HKMS § 256 lg 1 kohaselt kohaldatakse protesti ja sellega algatatud halduskohtumenetluse suhtes vastavalt HKMS I – V osa ja 23. ning 24. peatüki sätteid, kui 25. peatükis ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 257 lg 1 kohaselt on protesti esitajal kaebaja menetluslik seisund. HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. HKMS § 257 lg 1 kohaselt ei ole vaja protesti esitajale selgitada protestist loobumise ega menetluse lõpetamise tagajärgi. 9. Vastustaja ja kolmas isik on nõustunud menetluse lõpetamisega. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid protestist loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kaebusest loobumine annab aluse menetluse lõpetamiseks, kui kohus loobumise vastu võtab (§ 152 lg 1 p 3). Kaebusest loobumine on HKMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse esitaja menetluslik õigus. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal selline õigus kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kaebuse esitaja võib kaebusest loobuda ja otsustada, kas asja edasine lahendmaine on võimalik. Käesolevalt on protesti esitaja esitanud asjakohased põhistused, miks puudub vajadus jätkata asjas algatatud kohtumenetlust ning et sisuliselt on protesti eesmärk saavutatud.

3-11-2509 3

Protesti esitamine oli käesoleval juhul lubatav ja proportsionaalne meede. Protest kujutab endast riikliku järelevalve üht meedet, millega käivitub halduskohtumenetlus avalikes huvides. Protesti alusel teostab halduskohus objektiivse õiguspärasuse kontrolli. Avalik huvi on üks põhiseaduslikke printsiipe, mis on väljenduse leidnud nii põhiseaduse preambulis kui ka muudes sätetes, samuti tuleneb ta põhiseaduse mõttest. Avalikes huvides on õiguskorra legaalsuse tagamine. Kohus leiab, et protesti esitajal on õigus otsustada, kas menetlust jätkata või mitte. Kohus peab võimalikuks võtta vastu protestist loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3. Protesti eesmärgiks oli õigusvastase olukorra lõpetamine ja selle kõrvaldamata jätmine võis kahjustada olulist avalikku huvi. Nõutava abinõu rakendamiseks esines õiguslik alus ja protesti esitaja oli teinud kõikvõimaliku, et vastustaja asuks tegutsema ning taotleks ehituskeeluvööndi vähendamist ning et kolmas isik ei alustaks enne vastava nõusoleku saamist tema plaanitud ehitustegevust. Vastustaja on seda teinud hilinemisega ja oleks saanud asjakohase taotluse esitada enne, kui protesti esitaja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kohtumenetlus oli välditav nii vastustaja kui ka kolmanda isiku poolt. Avalikes huvides esitatud protesti edasine menetlemine ei ole vajalik, sest protesti esitaja on saavutanud õiguspärase olukorra sõltumata sellest, et vastustaja ei ole protesti õigeks tunnistanud. Kuivõrd ehituskeeluvööndit on vähendatud ja kolmas isik võib jätkata ehitamist ning haldusakti ei tühistata, siis leiab kohus, et protesti läbivaatamine ei ole vajalik ja protesti esitaja võib loobuda esitatud protestist, kui edasine ehitamine on võimalik. Protestist loobumine ei saa rikkuda enam ühegi isiku seadusega tagatud õigusi ja avalikku huvi. 10. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab määrusega menetluse, tuleb ka halduskohtu 08.02.2012 määrusega seatud esialgne õiguskaitse (peatada vaidlustatud Kose vallavalitsuse korralduse nr 452 ja selle alusel antud ehitusloa kehtivus ja selle alusel läbiviidav ehitustegevus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas) tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamise määrus jõustub selle teatavakstegemisel (HKMS § 252 lg 3). 11. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Analoogselt tuleb ka protestist loobunud protesti esitajal kanda menetluskulud. Vastavalt HKMS § 257 lg-le 1 on protesti esitajal kaebaja menetluslik seisund. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja nende väljamõistmine on põhjendatud. 12. Vastustaja Kose Vallavalitsus taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist kokku summas 5068,80 eurot (sh käibemaks). Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid, millest nähtub kulude kantus vastustaja poolt. Kohus märgib vastuseks protesti esitaja seisukohtadele, et nõustub viidetega, mille kohaselt õigusabikulude väljamõistmine haldusorgani kasuks on erandlik juhtum. Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja nende väljamõistmine on põhjendatud. Haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab seejuures arvestama, et haldusorgani põhitegevusega seotud vaidluse puhul võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema enda kanda ka tema vastu esitatud kaebuse põhjendamatuse korral (vt nt Riigikohtu 19.06.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07, 10.05.2001 määrust haldusasjas nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsust haldusasjas nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine ei ole kooskõlas kolleegiumi pikaajalise praktikaga.

3-11-2509 4

Kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, kuidas haldusorgan oli tegutsenud. Riigikohtu praktika kohaselt peab reeglina selleks, et õigustada haldusorgani poolt kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt RKHKo 3-3-1-53-11, p 31; RKHKo 3-3-1-14-11, p 21). Juba sellest tulenevalt, ka juhul, kui käesolevalt tuleks lugeda, et protest oleks olnud edutu (mida kohus ei leia), ei oleks põhjendatud menetluskulude vältimatu väljamõistmine. Käesolev vaidlus puudutab ruumilist planeerimist, mis on üks kohaliku omavalitsuse põhitegevustest (KOKS § 6 lg 1) ning selle raames tuleb paratamatult tegeleda ka keskkonnaõiguslike küsimustega. Vaidlus ei ole väljunud kohaliku omavalitsuse tavapärase tegevuse raamidest. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on ka küsimused, kuidas rakendada kehtivaid õigusnorme, kutsuda ellu DP ja algatada kooskõlastamistoiminguid jms. Ehituskeeluvöönditega seonduvat ja selle vähendamise asjaolusid ja õigusnorme oli selgitatud vastustajale juba KKA poolt, mistõttu ka selles küsimuses olemasolevate õigusnormide ja nõuete sisu pidi saama selgeks ilma välist õigusabi kasutamata. Kuivõrd vastustaja on antud juhul ilmselt olnud huvitatud kalarestorani rajamisest, siis on ta teinud kõikvõimaliku selleks, et see rajatakse, ent jätnud seejuures ehitamiseks vajaliku ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses varasema keeldumise arvestamata ja ikkagi võimaldanud kolmandal isikul tegevust alustada, hiljem ka jätkata. Selle olukorra lõppemise tingis protesti esitamine ja sellele järgnenud vastustaja tegevus. Asja ei saa kohtu hinnangul pidada vastustaja jaoks õiguslikult keerukaks ning ka kohtule vastamine ei eeldanud omavalitsuse pädevuses olevast tegevusest väljumist, konkreetselt valla tegevust puudutavad õigusnormid olid spetsialistidele eelduslikult teada. Mõistlik on eeldada, et omavalitsusorgan oskab ilma välise abita anda kohtule asjakohast teavet, anda vastuseid kohalike olude ja faktiliste asjaolude kohta objektil. Asjaolu, et vald on lisaks enda spetsialistidele otsustanud kasutada õigusnõustaja abi, ei tähenda, et tehtud kulutused õigusabile tuleb välja mõista. Tegemist ei ole ka eriliselt mahuka kohtuasjaga ning ei nähtu, et valla ametnikud oleksid olnud koormatud nii, et oleksid vajanud kasvõi sellel motiivil täiendavat abi. Vastustajale olid seejuures enamus vallas koostatud ja kohtule esitatud dokumendid varasemast teada ning vastustaja jaoks ei esine midagi üllatuslikku; vallal oli võimalus vältida ka EÕK menetlust. Asjaolu, et ehitamise jätkamist toetati majanduslikel kaalutlustel, ei viita protesti alusetusele; looduskaitselistes küsimustes ei saa eelistada majanduslikke huvisid. Vastustajale olid teada õiguspäraseks tegutsemiseks KKA seisukohad. KKI ettepanekud võimaldasid aga asja lahendada kohtuväliselt, st vältida kohtus toimuva menetlusega seotult ka kulusid. Protest ei ole edutu, nagu seda väidab vastustaja. Protesti esitamine sundis vastustajat ja kolmandat isikut tegutsema ning et ehituskeeluvööndit vähendati, kinnitab, et protesti esitaja oli õigesti määratlenud vastavalt olustikule oma nõude ja need tuginesid õigusnormidele. Kose vallavalitsus ei olnud saavutanud ehituskeeluvööndi vähendamist, ent väljastas ehitusloa ega võtnud midagi ette takistamaks ehituskeeluvööndis ehitamist või selle ajutist peatamist, kuni keeluvööndi vähendamise taotluse rahuldamiseni, seega ei saanud jätta protesti esitamata. Asjaolu, et lõpuks tuli tagantjärgi asuda seadustama pooleliolevat ehitist ning ehituskeeluvööndit ka vähendati, tähendabki, et protest oli õigustatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine saavutati alles 25.04.2014.a. Selles olukorras on mõistlik protesti enam mitte menetleda, ent vastustaja ei saa väita, et protest ei kuuluks selle lahendamise korral rahuldamisele. Asjaolu, et veel teisegi haldusorgani tegevusel saavutati õiguspärane olukord, ei viita protesti õigusvastasusele. Kohus nõustub protesti esitaja taotlusega jätta valla tehtud kulutused vastustaja kanda, kuna protest oli tingitud eelkõige vastustaja tegevusest. KKI puudus võimalus (kehtinud KeJS § 7 lg 4) jätta olukorrale reageerimata; kuna tema ettepanekuid ei arvestatud, oli ta seaduses ettenähtud korras andnud tähtajad, et vältida pöördumist halduskohtusse. Protesti esitamine toimub avalikes huvides. Käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja õigusabikulusid ei saa pidada vajalikeks kuludeks ega neid protesti esitajalt välja mõista.

3-11-2509 5

Lisaks õigusabikulule on vastustaja tasunud riigilõivu (12,78 eurot) määruskaebuselt halduskohtu 08.02.2012 määrusele. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, ei ole alust ka seda kulu protesti esitajalt välja mõista. Eelnevast tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. 13. Kolmas isik Siniallika Kala OÜ taotleb protesti esitajalt menetluskulu summas 3943,38 eurot väljamõistmist. Kolmas isik on taotlusesse märkinud vaid kulude kogusumma ning esitanud maksekorraldused (II kd, tl 136 - 139). KKI palub jätta kolmanda isiku menetluskulud Siniallika OÜ kanda viidetega HKMS § 108 lg 8, 108 lg 11 ja § 109 lg tulenevatele põhjustele. Kohus nõustub protesti esitajaga, et kolmandal isikul oli võimalus kas koostöös vastustajaga või iseseisvalt vältida kohtumenetlust ja EÕK-ga seonduvat vaidlust. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõige või ebamõistlik. Kohus ei nõustunud eelnevalt väitega, et selles olukorras oli protest põhjendamatu ja edutu. Kolmandal isikul oli võimalik ehitamine ajutiselt peatada, seejuures kuniks vald taotleb ehituskeeluvööndi vähendamist. Kolmas isik siiski otsustas edasi ehitada, seega võttis ta teadlikult endale riski, et sellega võib talle kaasneda kulutusi, sh menetluskulusid kohtus, kui algatatakse kohtuasi. LKS § 38 lg 9 välistab õiguspärase ootuse ehitamise õiguspärasuse osas, kui on teada, et ehituskeeluvööndit ei ole vähendatud; majanduslikud huvid ei olnud siinkohal arvestavad. Kuivõrd kolmas isik oli teadlik vajadusest muuta ka DP-d, siis esines võimalus ehitustegevus temal endal peatada, sõltumata valla tegevusest. Kolmas isik seda ei soovinud teha ja esitas mitmeid kunstlikult otsitud ettekäändeid ja survestas olukorda, viidates majanduslikele huvidele. Seega tuli kolmanda isiku tegevus peatada kohtu kaudu, mistõttu KKI protest ja EÕK olid kohased meetmed. Kohus oli andnud piisavalt juhiseid, mille alusel oli kolmandal isikul endal võimalik astuda kohaseid samme ja mitte ehitada edasi; teada oli, et ehituskeeluvööndit ei ole vähendatud. KKI oli teinud ettepaneku mitte alustada ehitamisega, ent vastustaja ega kolmas isik ei teatanud KKI-le, et sündmuskohal alustatakse ja jätkatakse siiski ulatuslikke ehitustöid, mis võisid mõjutada looduskeskkonda. Vastustaja ja kolmas isik survestasid KKI tegevust jätkuvalt väidetega, et ehitis peab valmima 01.09.2012 ja selle taga on majanduslikud huvid ning ka EÕK taotlust ja selle alusel EÕK kohaldamist tõrjuti viidetega majanduslikele huvidele, kolmas isik pidas vähetähtsaks avalike huvide kaitse vajadust. Alusetud on kolmanda isiku järeldused, et pooleliolevat ehitist soovitakse lammutada, sarnaseid nõudeid ei ole keegi esitanud, piisanuks vaid ehitustegevuse peatamisest ning vajaliku taotluse esitamisest ning oodata ära pädeva ametkonna lahend. Asjaolu, et taotleti toetust PRIA-lt, ei tähenda, et PRIA kaudu toetatud objektide ehitamisel tuleks jätta siseriiklik õigus kohaldamata. PRIA toetused on mõeldud õiguslikul alusel tuginevale tegevusele. Seega nõustub kohus protesti esitajaga, et protest oli antud juhul vajalik esitada ennekõike avalikes huvides – LKS § 34; kolmandal isikul oli reaalselt võimalik kahjude ärahoidmine, sj ka EÕK osas. Menetluskulude jagamisel võib kohus arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras. Protest rahuldatakse, kui selle läbivaatamine halduskohtus on lubatav ning haldusakt või toiming või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmine on õigusvastane. Kolmas isik ei ole viidanud asjaoludele, mis välistasid tal kohtueelselt asja lahendamise, seega on protesti esitaja õigustatult täheldanud, et väljamõistetavad õigusabikulud võib jätta üldse välja mõistmata. Asjaolud viitavad selgelt, miks tagajärgede kõrvaldamise abinõu rakendamiseks on materiaalõiguslik alus olemas, abinõu on proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) ning selle rakendamata jätmiseks ei ole mõjuvat põhjust (HKMS § 259 lg 3). Kuigi haldusakti ei tunnistatud enam tagantjärgi kehtetuks, oleksid tegevuse jätkamisel tagajärjed olnud õigusvastased ja kahjustanud selliselt avalikku huvi.

3-11-2509 6

Seega ei saa kohus nõustuda kolmanda isiku järeldustega, et temast midagi ei sõltunud ja temale tekkinud kulutused tuleb ilmtingimata hüvitada. Lisaks tuleb kohtul nõustuda protesti esitajaga, et kohtule tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS on säilitanud põhimõtte, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamisega hilinemisel jäetakse taotletud menetluskulud välja mõistmata. Riigilõivu märkimata jätmine menetluskulude nimekirjas ei saa takistada kohtupraktika kohaselt halduskohtus tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna, ent sellise olukorraga protestile vastamise korral tegemist ei ole. Kohtupraktikas on tunnustatud, et riigilõivu väljamõistmine kaebaja kasuks (antud juhul kolmanda isiku kasuks) on võimalik hoolimata sellest, et lõivukulu pole näidatud kohtukulude nimekirjas. Käesolevalt võib see küsimus puudutada EÕK määrusele esitatud määruskaebust. Kui esitatakse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks, on riigilõivu suurus ja laekumine kontrollitavad. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevalt on esitanud menetluskulud hüvitamise taotluse Siniallika Kala OÜ, kes on lisanud taotlusele pangakonto väljavõtted advokaadibüroole maksete tegemise kohta. Seega on kolmas isik kohtule esitanud üksnes maksekorraldused, millelt nähtub makse tasumine advokaadibüroo arvele, kuid taotlusele ei ole lisatud advokaadibüroo arveid ja arvete spetsifikatsioone. Kohus nõustub protesti esitajaga, et üksnes maksekorralduste alusel ei saa kohus kontrollida, kas kulutus on kantud käesoleva kohtumenetluse raames ega seda, milliste konkreetsete menetlusdokumentide esitamise või muude menetlusega seotud toimingutega need konkreetsed kulud on seotud ning kui palju ühele või teisele tegevusele aega on kulunud. Tegevuste/toimingute sisu ei ole kusagil avatud ega märgitud. Sellist informatsiooni oleks võimalik saada advokaadibüroo arvetelt, mida aga kohtule esitatud ei ole. Esitatud dokumentidelt seejuures ei nähtu üldse haldusasja numbrit ega muud viidet, et kantud kulutused seonduvad käesoleva haldusasjaga või üldse kohtu menetluses olevate haldusasjadega. Suure tõenäosusega on kolmas isik saanud nõustamisabi pikemal perioodil, nähtuvalt alates 14.11.2011 (II kd, tl 140) kuni 01.04.2013, kuid kohtu hinnangul on sellise puuduliku, HKMS § 109 lg 1 nõuetele mittevastava menetluskulude taotluse alusel võimatu hinnata, kas kulud on tehtud selle kohtuasja tarvis, kas nad on selliselt vajalikud ja põhjendatud ja millisel ajal mingit õigusabi on antud. Kohus ei pea ise hakkama mõistatama, missuguse töö eest võidi mingil ajal tasuda ja nähtub, et ülekannete arv samal ajal ei ühti võimalike vastustega kohtule. Kohtule ei ole sj esitatud ka tõendit, millest nähtuks, kes oli büroo poolt määratud kolmandat isikut esindama ja kas see esindus hõlmaks ka kohtumenetlust. Kolmas isik ei ole selliselt sisuliselt esitanud menetluskulude nimekirja (üksnes nimetanud kogusumma), sh ei ole maksekorralduste juurde ka ise lisaselgitusi esitanud ega täpsustanud, millist tööd tehti, palju see võttis aega ning palju selle eest tasuti. Taotlust põhistavad dokumendid ei vasta seega seaduses toodud nõuetele. Nõustuda tuleb Keskkonnainspektsiooni tähelepanekuga, et 06.10.2011 pärinev maksekorraldus summas 108 eurot (II kd, tl 136) ei saa kuidagi olla seotud käesoleva menetlusega, kuna kolmanda isiku kaasas kohus menetlusse alles 04.11.2011. Ka see asjaolu kinnitab, et kolmas isik võis olla seotud õigusnõustajaga ammu enne käesolevat kohtuvaidlust ja kolmas isik võis vajada ka tõepoolest õigusabi, ent üksnes maksekorraldustest ei piisa menetluskulu väljamõistmiseks kohtus. Vastasel juhul võib menetlusosaline taotleda täiesti suvaliste õigusabikulude, mis ei ole kantud

3-11-2509 7

vastava haldusaja raames, teiselt poolelt väljamõistmist. Seaduses märgitud kulunõuete esitamise reeglid ongi selleks, et ei tekiks niisugust olukorda. Riigilõivu tasumise puhul seevastu neid probleeme ei teki. Kui õigusabi andis professionaal, siis pidi büroo teadma, millised andmed tuleb taotluse lahendamiseks esitada ja kuidas dokumendid koostada, seda ka siis, kui need tuleb esitada kolmandal isikul kohtule. Kohus märgib lisaks, et isegi juhul kui menetluskulude taotluses oleksid olemas kõik vajalikud dokumendid, ei oleks alust kolmanda isiku ligi 4000 euro suurust õigusabikulu pidada põhjendatuks. Nagu kohus märkis, oli tegemist protestiga avalike huvides ning selle esitamine oli haldusorgani kohustus olukorras, mil ei vastustaja ega kolmas isik ei soostunud asjaolusid kontrollima. Protest kujutab endast riikliku järelevalve üht meedet, millega käivitub haldusmenetlus avalikes huvides. Protesti alusel teostab halduskohus objektiivse õiguspärasuse kontrolli, et tagada õiguskorra legaalsus. Seega ei oleks kuidagi õigustatud seisukohad, et antud juhul protestist loobumine võiks viidata protesti esitaja tegevuse õigusvastasusele ja selliselt põhjendamatute kulutuste tekitamisele. Kolmanda isiku nn panus menetlusse seisneb peaasjalikult kolmes menetlusdokumendis: seisukoht protestile, seisukoht esialgsele õiguskaitsele ja määruskaebus; asjas ei ole toimunud kohtuistungit. Arvestades, et menetlus ei ole olnud eriliselt keerukas ning vastustaja juba on põhiosas välja toonud kolmanda isiku huve kaitsvad argumendid, on taotletud suuruses menetluskulu ilmselgelt ülepaisutatud, kui need kulutused seonduksid käesoleva vaidlusega. Kuivõrd märgitud ulatuses õigusabi kulutused ei ole reaalsed käesoleva haldusasja raames, siis viitab sellises suuruses summa näitamine kohtule, et need kulutused võivad olla seotud ennekõike muu nõustamisega. Vastupidiselt oleks esitatud kohustuslikud rekvisiidid ja dokumendid ning ei tekiks käesolevat probleemi. Kolmas isik osaleb menetluses küll tulenevalt seadusest, ent tal ei ole ilmtingimata vajalik esitada oma seisukohti, kui see tekitab temale kulutusi. Kohus ei pea kokkuvõtteks võimalikuks vastuste esitamisest tekkinud võimalikke kulusid välja mõista, kuivõrd taotlust ei saa pidada põhjendatuks. Esiteks on kolmanda isiku menetlusabi taotlus puudulik ja pole võimalik kontrollida kulude põhjendatust ja seotust käesoleva haldusasjaga. Teiseks oleks protesti esitajalt ebaõiglane kolmanda isiku kulusid välja mõista, kuna selle esitamise ajal ei saanud protesti lugeda põhjendamatuks ning protesti vajaduse äralangemise tingis vastustaja tegevus. Protesti esitamine oli avalikes huvides vajalik ning põhjendatud ning see ei osutunud edutuks, mistõttu HKMS § 108 lg 11 alusel oleks kolmanda isiku kulude tema enda kanda jätmine põhjendatud ka juhul, kui menetluskulude taotlus oleks nõuetekohane. Samadel asjaoludel, mille alusel kohus ei ole pidanud põhjendatuks protesti esitajalt välja mõista vastustaja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, tuleb ka kolmanda isiku poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta kolmanda isiku enda kanda. Eelnevast tulenevalt jäävad kolmanda isiku menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik