1-09-15149/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

.,

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15149 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör - Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi Süüdimõistetu M.N-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu M.N

elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: XXX; töökoht (vabanemisel): XXXX. Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Vabastada M.N temale Tartu Maakohtu 23.11.2009. a otsusega

mõistetud liitkaristuse 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistuse, mis on täitmisele pööratud

Tartu Maakohtu 06.08.2013. a kohtumäärusega, kandmisest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata M.N-ile katseaeg 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohaldada M.N-i suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest.

2

Kohustada M.N järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel määrata M.N-ile katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemisest;

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata;

4. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Määrus M.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talitusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 23.11.2009. a otsusega tunnistati M.N

süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.08.2009. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, 7 kuu vangistuse võrra ja mõisteti M.N-ile

liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud

karistus 1150 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. M.N

kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75-s toodud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 01.12.2009. a.

Tartu Maakohtu 06.08.2013. a määrusega tühistati M.N-i suhtes vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga ning pöörati talle Tartu Maakohtu 23.11.2009. a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 24.09.2013. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 21.10.2013. a ja lõppeb 21.05.2015. a.

3

M.N-i ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla

avanes 01.05.2014. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

M.N on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel.

Tartu Vangla toetab M.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on M.N olemas

kindel elukoht tema XXXX kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Samuti on olemas nii tema X kui ka X nõusolek. Vabanemisel oleks olemas töökoht XXXX, mille juhatuse liige K.L. on andnud selle kohta kirjaliku nõusoleku.

Suhted lähedastega on head ning seoses XXXX vanemahüvitise saamise lõppemisega, oodatakse M.N koju, et perekond ei satuks raskesse majanduslikku seisu.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg esitas kirjaliku seisukoha, milles

ei toeta M.N-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. M.N

on karistatud korduvalt, s.h. katseajal toime pandud uue kuriteo eest.

Liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille M.N jättis tegemata. Lisaks sellele ei täitnud ta ka käitumiskontrolli nõudeid. Tema ennetähtaegne

vabastamine tähendaks sisuliselt viimase karistuse kergendamist, sest vabastatu allutatakse käitumiskontrollile ilma üldkasuliku töö tegemise kohustuseta.

Süüdimõistetu M.N kinnitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Vabanemisel saaks ta kohe tööle minna. Tööandjale on teada, et ta peab võru kandma ja talle ei anta sellist tööd, et peaks lähetusse minema. Varem ta ei mõelnud tagajärgedele, nüüd on tal pere ja enam selline olukord ei kordu.

Kohtuniku seisukoht

M.N kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo

ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe

kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on M.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne

alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

4

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i

levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve

seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda,

samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on

M.N-i vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.N on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, millest üks on

aegunud. Kõik kuriteod on samalaadsed - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Praegu kannab ta liitkaristusena esimest reaalset vangistust. Tartu Maakohtu 28.08.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13297 on M.N süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja

karistuseks on mõistetud 7 kuud vangistust, mida KarS § 74 alusel ei pööratud täitmisele.

Kohtuotsus jõustus 15.09.2009. a. Vangistuses viibib alates 21.10.2013. a. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole.

M.N on vabanemisel olemas kindel elukoht tema X kuuluvas korteris, kus ta saaks elektroonilise valve ajal koos oma perega elada. Tema suhted lähedastega on head ja

toetavad. Samuti on süüdimõistetul võimalus asuda tööle XXXX. Vangla iseloomustuse kohaselt on 21.03.2014. a seisuga isikul tasumata nõudeid 113,84 eurot ning vabanemisfondis

on X eurot. Seega on M.N vabanemisel olemas kõik eeldused, et majanduslikult toime tulla.

Kohus on seisukohal, et on olemas alused M.N-i vabastamiseks karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav väärtustab lähedasi ning on aru saanud, et probleemide

tekkes on ta ise süüdi olnud. Pärast abikaasaga tutvumist, ca 5 aastat tagasi, on perekond motiveerinud teda olema seadusekuulekas.

M.N kannab hetkel karistust alkoholijoobes juhtimiste eest, mis on toime pandud vastavalt 30.08.2009. a ja 28.08.2009. a, s.o peaaegu 5 aastat tagasi, ning uusi ei ole

lisandunud. Kuigi vangistuses viibib ta seetõttu, et ei sooritanud üldkasulikku tööd ja ei täitnud kontrollnõudeid ning ta tuli tagaotsitavaks kuulutada, näitas M.N juba kohtuistungile vabatahtlikult ilmudes soovi vastutada oma tegude tagajärgede eest. Käesolev esmakordne lühiajaline kantud vangistus on kohtu hinnangul olnud piisav, et mõjutada M.N edaspidi hoiduma samasuguste süütegude toimepanemisest.

Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga väike: üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 15% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub.

Arvestades seda, et M.N on olemas kindel eluja töökoht, toetavad lähedased, kes motiveerivad teda olema õiguskuulekas ning ta on muutnud oma eluviisi, on

5

põhjendatud M.N-i enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele järelevalvele.

KarS § 76 lg 4 alusel tuleb määrata M.N-ile katseaeg üks aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, kuna kandmata karistuse osa on alla ühe aasta. KarS 78 p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Arvestades seda, et süüdimõistetu on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, tuleb uute

õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks M.N-ile 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 7, 8 alusel kohustus mitte suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja läbida sotsiaalprogramm. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu

tuleb M.N KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik