1-14-3172/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mail 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-3172 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

D.D süüdistus KarS § 120 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav D.D

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral - Tartu Maakohtu 13.07.2012. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu

vangistusega, kandmata karistus 3 kuud 28 päeva vangistust,

KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.12.2013. a Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.D KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.D KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista D.D-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

2

16.12.2013. a – 17.12.2013. a, s.o 2 (kaks) päeva, D.D poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada D.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu

13.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuu 28

(kakskümmend kaheksa) päeva võrra ja mõista D.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.D-le mõistetud 1 aasta ja 26 päeva pikkune vangistus 782 (seitsmesaja kaheksakümne kahe) tunni üldkasuliku tööga.

D.D üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada D.D üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus paiknevad järgmised asitõendid: kõneeristus abonentnumbril 7764988 ja kaks DVD plaati kiirtoidukohvik CHUCK turvakaamerate videosalvestustega.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

532 50 72 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja senti ja riigi õigusabi kulud

(seitsekümmend kaks) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kuussada neli) eurot senti 604 50

tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on 12 D.D kohustatud tasuma 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt (viiskümmend) eurot 50

ja 12-ndal kuul (viiskümmend neli) eurot senti kuni menetluskulude täieliku 54 50 hüvitamiseni.

Juhul, kui D.D ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese

makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

3

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

D.D süüdistatakse selles, et tema:

1. 26. oktoobril 2013. aastal kella 17.30 paiku kasutas Jõgevamaal XXXX vallas XXX

külas XXX kinnistul asuvas eramajas kannatanu A.P. suhtes füüsilist vägivalda, lüües

eelnimetatud kohas oma parema käe rusikaga toolil istunud kannatanule ühel korral vastu huult. Löögi tagajärjel hakkas kannatanu suust ja huulest verd jooksma. Lisaks

tundis kannatanu füüsilist valu. Vahetult pärast lööki tõusis kannatanu toolilt püsti,

mille peale lükkas D.D kätega kannatanu uuesti toolile istukile. Seejärel

üritas kannatanu veelkord püsti tõusta, kuid D.D võttis oma kätega kannatanu õlavartest kinni ning surus ta istuma, tekitades sellega A.P. füüsilist valu. Ühel hetkel õnnestus kannatanul aga toolilt püsti tõusta ning eemalduda. Kui A.P. oli

püsti tõusnud, haaras D.D tooli ning viskas selle kannatanu suunas.

Kannatanul õnnestus aga tooli eest ära põigata, mistõttu tabas D.D poolt visatud tool põrandat ning purunes.

2. 9. novembril 2013. aastal kella 03.10 paiku kasutas Tartu linnas Paju 1a asuva baari

Chuck ees parklas seisnud sõiduautos kannatanu A.P. suhtes füüsilist vägivalda, hammustades kannatanut paremast õlavarrest. Hammustamisega tekitas D.D kannatanule füüsilist valu ning ringja haava paremale õlavarrele.

3. 9. novembril 2013. aastal kella 06.00 ja 07.30 vahelisel ajal kasutas Jõgevamaal

Tabivere vallas Voldi külas asuvas Äksi motelli 2. korruse numbritoas füüsilist vägivalda kannatanu J.L. suhtes, lüües voodil lebanud kannatanut rusikaga ühel korral vasema silma piirkonda. Löömisega tekitas D.D J.L. füüsilist valu ja 7 cm läbimõõduga hematoomi vasaku silma piirkonda.

Teise inimese tervise kahjustamisega, löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani D.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

4

Lisaks süüdistatakse D.D selles, et tema ähvardas 9. novembril 2013. aastal kella

03.15 paiku Tartu linnas Paju 1a asuva baari Chuck ette pargitud sõiduautos istunud

kannatanut A.P. t tervisekahjustuse tekitamisega, lüües esmalt sõiduauto kõrval seistes

rusikaga vastu auto juhipoolset küljepeeglit ja seejärel juhiukse akent, misjärel lubas kannatanut rauast kangiga vigastada. Arvestades süüdistatava käitumist, toimepandud teo

iseloomu ning ka seda, et süüdistatav on varasemalt kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud, kartis A.P. ähvarduse täideviimist.

Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani D.D toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust ja KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lõike 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mistõttu mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16.12.2013-17.12.2013. a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 13. juuli 2012. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-12-

6889 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 26 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 782 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg

3 alusel määrata D.D-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat. KarS § 69 lg 4

alusel on D.D üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.D

süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

D.D menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

36 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 72 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

5

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. D.D-lt väljamõistmisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 604,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

D.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid

ositi 50 eurot kuus. Kohus leiab, et D.D taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Ta

elatub juhutöödest. D.D-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik