1-14-3617/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-3617

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mail 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Julija Kostomarova Prokurör Margus Lellep Kriminaalasja number 1-14-3617 (14260100657) Kriminaalasi U.T süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav U.T

isikukood: xxx; elukoht: XXXX

Varem kehtiv karistatus puudub Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada U.T KarS § 375 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.T ei pane

18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.05.2014. a.

KarS § 375 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida U.T-lt äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol: 53 (viiskümmend kolm) pudelit rummi Ron Negro ja 41 (nelikümmend üks) pudelit viina Vodka.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada konfiskeeritud alkohol: 53 (viiskümmend kolm) pudelit rummi Ron Negro ja 41 (nelikümmend üks) pudelit viina Vodka.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.T-lt 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 68 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874

Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-3617 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

U.T süüdistatakse sellest, et tema hoidis oma elukohas Tartumaal, XXX vallas XXX

alevis XXX garaažis ja autos registrinumbriga XXX käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, s.o kokku 94 pooleliitrist pudelit (53 pudelit 0,5 l 40% kangusega kanget

alkoholi (rumm) Ron Negro ja 41 pudelit 0,5 l kangusega 40% viina VODKA 8), mille absoluutalkoholi kokku 18,8 liitrit, mis oli Eesti maksumärkidega märgistamata.

Alkoholiseaduse § 7 lg1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta sama seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.h p 6 kohaselt peab käideldav alkohol olema alkoholi-, tubaka-,

kütuseja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud Eesti Vabariigi

maksumärkidega. U.T poolt käideldav alkohol ei vastanud § 4 lg 1 sisalduvatele nõuetele s.h ei sisaldanud see Eesti Vabariigi maksumärke ja seega oli tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga.

KarS § 375 lg 1 kohaselt on alkoholi ebaseaduslik käitlemine kuritegu, kui teoobjektiks on alkohol suures koguses.

Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt

või enam alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud

aktsiisimäära. Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 kohaselt on alates 01.01.2012.a muu alkoholi aktsiisimäär eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe 14,90 mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega U.T valduses olnud alkoholikoguse arvestuslik aktsiis oli 280,12 eurot (14,9x18,8)

ja kuna see ületab aktsiisimäära enam kui kümnekordselt, on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses.

Seega pani U.T toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses käitlemises, mis väljendus nimetatud alkoholi hoidmises oma elukohas suures koguses.

Kokkuleppe sisu

KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui U.T ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasjas on asitõenditeks: 53 pudelit rummi Ron Negro ja 41 pudelit viina Vodka 8 pakendatud plastikottidesse ning asuvad Maksu-ja Tolliameti laos aadressil Põllu 2 Võru.

Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppes on kokku lepitud, et kohus konfiskeerib KarS § 375 lg 3 ja 83 lg 2 alusel hävitamise eesmärgil U.T-lt äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol, s.o 53 pudelit rummi Ron Negro ja 41 pudelit viina Vodka. Asitõendiks olev konfiskeeritud aine tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kuigi ainet

on võimalik tehnilisel otstarbel kasutada, kuid AlkS § 75 lg 1 kohaselt tuleb alkohol enne võõrandamist denatureerida alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavaks. Aine kogust arvestades ei ole asitõendiks olnud alkoholi sisaldava vedeliku denatureerimine ja võõrandamine majanduslikult tasuv. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p

2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 82,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise tasu on 2,88 eurot. Menetluskulude summa on 618,18 eurot.

U.T on invaliid. Pensionist saadav sissetulek ja elamiskulud põhjustavad raske

majandusliku olukorra, mille tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine U.T-le ilmselt ülejõu. Majanduslikust olukorrast lähetused ja arvestades resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb sundraha. Ülejäänud osa menetluskuludest paneb kohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda.

Ka süüdistatava kanda jäävat menetluskulude osa ei ole U.T võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik