1-14-457/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-457

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.mail 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-457 Kohtukoosseis Kohtuistungi s

ekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.Z-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 27.05.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

O.Z , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta O.Z talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja rata tema polt O.Z-ile osutatud mää

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 12 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista O.Z-ile kriminaalmenetluse kulud: 72

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

O.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(5)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.Z on Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega KarS süüdi tunnistatud § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõistetud karistuse, 4 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust võrra ning

mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmi . se algus 11.10.2011 ja lõpp 07.01.2017

O.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (kohtu toimik lk 14 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis võimaluse avanemine 23.05.2014. e

Kinnipidamisasutusest O.Z-i kohta koostatud ,

iseloomustusest nähtub et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 14 korda distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „EQUIP“.

Vangistuse jooksul lõpetas põhikooli ning alates 03.02.2014 töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel. Pärast vangistust asub kinnipeetav elama koos ema ja noorema vennaga xxx. Enne

vangistust oli isik ema ülalpeetav. Vabanemisel on võimalus tööle asuda firmas xxx xx kohale

ehitusel. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemine võib kaasa

tuua uusi rikkumisi, kuna isik on väga mõjutatav tutvusringkonna poolt. Vabaduses olles kuritarvitas alkoholi. Vägivaldsuse taseme kasv on olnud otseses seoses alkoholi tarvitamisega.

Kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vabaduses olles tarbis kanepit.

Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud toksikomaaniast tingitud sõltuvus. Emotsionaalne seisund ebastabiilne, depressiivne, ilma püsiva ravita kalduvus vägivallale enese ja teiste suhtes.

Kasutab vägivalda teiste suhtes hetke emotsioonidest tingituna. Suhtub ametiisikutesse tõrjuvalt,

võib toime panna uusi õigusrikkumisi nende au ja väärikuse solvamise näol. Kehtivad

distsiplinaarkaristused näitavad, et kinnipeetav ei ole enda käitumist muutnud ega kohanenud nõuete ja kohustustega. Võib kergesti kaotada enesevalitsuse madala enesekontrolli tõttu. Vangla ei toeta O.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt O.Z-i xxx

vabanemisjärgseks elukohaks on . Vabanemisel garanteerib kinnipeetavale töökoha

xxx. Kinnipeetava ema xx xx xxx. Pere saab majanduslikult hakkama. Kermo on oma töötab

varasema käitumisega näidanud, et ta seaduskuulekalt, täita ei ole suutnud elada katseajal

käitumiskontrolli nõudeid. Isik ei ole teinud varasematest karistustest piisavaid järeldusi ja on

jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kermo ei ole teadvustanud endale kuritegude

toimepanemist soodustanud tegureid ega saanud aru - oma tegude põhjus tagajärg vahelisest

seosest. Lähtudes korduvast õigusvastasest käitumisest, kuritegude iseloomust on Kermo

elustiil olnud nii enda kui teiste vastu teisi

ärakasutav, hoolimatu. Kodukülatuse käigus 17.04.2014 selgus, et aadressil xxx, on olemas sobivad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks.

O.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise kirjalikult järelevalve alla. Tegemist on viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (kolm kehtivat ning 11 lõppenud distsiplinaarkaristust),

mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range

järelevalve tingimustes jätkanud (KarS § 121, § 274 lg 1, § 275 ja 404 järgi ettenähtud)

3(5)

kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.

Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme

alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) ja

narkootikumide tarvitamisega (on diagnoositud toksikomaaniast tingitud sõltuvus), mida võib

pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud

iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68 %.

Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine (Tartu Maakohtu 20.07.2010 kohtuotsusega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära

kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – viis aastat kaks kuud ja 27 päev – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel a vangistust

vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest).

Kaitsja toetab oma kaitsealust ja usaldab teda püüdlustes hakata seadusekuulekalt elama. Isikule on tagatud töökoht, nagi väitis kinnipeetava ema kriminaalhooldusametniku vestlusel. Isikut

toetab tema ema, elukoht on samuti tagatud. Isikul esinevad küll käitumisprobleemid, kuid nendest lahtisaamiseks vajab ta mitte vanglat vaid ravi, millega isik on nõus.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse, ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri kirjaliku ar tuleb jätta vamust, leiab, et O.Z elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

O.Z on viis korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab esimest korda. an

O.Z on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid (vargused) kui ka isikuvastaseid

kuritegusid (kehaline väärkohtlemine), ägivallaga, võõra vara avaliku korra raske rikkumise v

süütamise, võimuesindaja solvamise ja laimamise ning vägivallaga ähvardamise ja vägivalla

kasutamise võimuesindaja suhtes. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajal pani toime

uued kuriteod varguse ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. Viimased kolm kuritegu on toime pandud vanglas karistust

kandes. Karistusregistri a te tisest (isiklik toimik I köide I osa lk 11 13) on näha, et O.Z -

eokorras 19 korral karistatud, sealhulgas 10 korral alkoholiseaduse alusel. on väärt

Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi varem ud karistus

ed naalhooldus O.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

4(5)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 14 korda

distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3. Karistused on enamjaolt määratud vangla vara lõhkumise ja ametniku korralduste eiramise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et oma käitumist ega vangistuse ajal ei ole O.Z

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistus

est ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid

„Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „EQUIP“. Vangistuse jooksul lõpetas põhikooli ning alates 03.02.2014 töötab Eesti Vanglatööstuses tootmistöödel.

Andmed kehtiva isiku tõendava dokumendi kohta toimikus puuduvad.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav

elama ema xx xx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja nimetatud korteris on olemas sobivad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks.

Vaba xxx (vastavasisulist garantiikirja nedes väidetavalt garanteerib O.Z-ile töökoha esitatud ei ole ).

Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varaja

isikuvastased kuriteod ja korduvad süüteod võimuesindaja suhtes), tema käitumist kr katseajal uus varavastane kuritegu ja avaliku korra raske iminaalhooldaja järelevalve all olles ( rikkumine vägivallaga , tema käitum ) ist vangistuses viibides ( 14 distsiplinaarkaristust, viimased 3

kuritegu toime pandud vanglas karistust kandes) ja vabaduses viibides (korduvad väärteod Alkoholiseaduse § 71 alusel ka tingimisi enne tähtaega katseaja jooksul) on kohus seisukohal, et

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

ei ole õigustatud.

Isiku käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste rohkus, uued kuriteod karistuse kandmise ajal)

näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute

rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uue varavastase kuriteo ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. piisavalt mõju. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.Z-ile

Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud, katseajal pani toime uued kuriteod kolm viimast kuritegu toime ja pandud karistuse kandmise ajal, ulekat alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduseku elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedas

te toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kinnipeetav aasta 7 kuu, mis on a karistusaeg lõpeb 07.01.2017, ärakandmiseks on veel üle 2 pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas narkootikumide

tarvitamine ja alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemise alkoholijoobes, korduvad Alkoholiseaduse rikkumised) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3).

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

5(5) kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

O.Z-i temale Viru Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu