1-13-11463/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.05.2014.a. Kohtuasja number 1-13-11463 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kaitsja Allan Valk Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest H.N tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

H.N,

isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.12.2013 28.07.2014 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.N, tema kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 15.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab H.N karistust Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsuse nr 1-13-11463 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 ja KarS § 209

lg 1 karistuseks 9 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks järgi ja mõistetud liit raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.11.2011

otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 20.09.2013 määrusega täitmisele pööratud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 12 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg – 2 kuud 2 päeva vangistust – ja kandmisele kuulus 7 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse

kandmise algus oli 18.12.2013.

2

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglas teist korda. Kriminaalkorras on teda karistatud viiel korral. Käesolev karistus on mõistetud joobes

juhtimise ja kelmuse eest. Käitumine on sarnane eelnevale käitumisele, korduvalt esinenud

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Isikul on oma firma, millega soovib vabanedes edasi tegeleda. Isikul on nii eraisiku kui firma võlad, kokku üle 40 000 euro. Võlad võivad

isiku viia uute kuritegudeni. Kinnipeetaval on toetav perekond, kriminaalse taustaga isikuid

sõpruskonnas väidetavalt pole. Riskiv elustiil väljendub korduvates alkoholijoobes

juhtimistes, kelmuse toimepanemises ja hulgalistes väärtegudes. Isik on alkoholijoobes

pannud toime nii kuritegusid kui väärtegusid. Kriminaalhoolduse all olles on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik viibis Wismaris ravil, kui peale ravi tabati ta joobes roolist. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid alkoholi tarvitades ja karistus

on pööratud täitmisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Vangla toetab kinnipeetava en

netähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 09.05 kinnipeetava .2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör

ei toetanud

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja

sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema heaolu ohustatud. vabastamise korral ühiskonna

KarS seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja

saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset

reaktsiooni, mis annaksid selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib väljenduda gistuse täiel määral ära kandmises. H.N eelduslikult van ei ole õigustanud kohtu usaldus võimalu t ega ole osanud hinnata temale antud st suurem osa karistusest vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi liikluskuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi

liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu oma tegevusega pani kord liiklejad ja jalakäijad. uvalt ohtu teised

Maakohtu istung.

14.05.2014 toimunud videokohtuistungil palus süüdimõistetu anda talle võimalus. Ta kinnitas, et on aru saanud, et on toime pannud tõsise kuriteo. Ta märkis, et on vanglas läbinud

kõik ettenähtud programmid, tema alaealised lapsed vajavad teda. Samuti on tal vaja hakata tasuma võlgnevusi. Kinnipeetav selgitas, et soovib hakata tegelema on tervisega. Kaitsja seisukoht.

Kinnipeetava kaitsja esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kaitsja märkis, et arusaamatuks jäävad prokuröri seisukohad, et kinnipeetav ei ole vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ja et joobes sõidukijuhtimine seondub vabastamise võimatusega.

Kaitsja kinnitas, et kinnipeetav on aru saanud rikkumise tõsidusest, kahetseb ja soovib seaduskuulekalt edasi elada. Vabaduses ootab teda elamispind ja perekond, tal on ettekujutus,

kuidas teenida elatusvahendeid ja kustutada võlgu. Samuti on tal vabaduses võimalik saada

3

kvaliteetsemat ravi. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine täidab ka isiku taasühiskonnastamise eesmärki. Kaitsja leidis, et täidetud on tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ja kaitsja seisukohtadega ning

Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Kuritegude

toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu on talle mõistetud tingimisi karistus täitmisele pööratud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on isiku puhul väga tõenäoline, et ta jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja paneb selle mõjul toime uue kuriteo. Korduv karistatus samalaadsete

kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud nin jätkab g

kuritegude toimepanemist. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud, mis näitab tema hoolimatut suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse.

Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Tegemist on arvestatava riskiprotsendiga, mis välistab isiku ennetähtaegse vabastamise. Isiku vabastamist ei toeta ka prokurör.

Kohtu hinnangul poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad isiku suunamiseks

seaduskuulekale teele, kuna isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei H.N esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu

H.N vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp