1-13-8945/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-8945 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Mati Senkel Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.P, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.01.2012 17.05.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.P

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse I.P-lt 72 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel’i poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumbriga 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Mati Senkel OÜ eurot (sh käibemaks 20%) adv. poolt süüdimõistetu kasuks 72 Mati Senkeli I.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 07.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab karistust Viru Maakohtu 24.10.2013 kohtuotsuse nr 1- I.P 13-8945 alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 274 lg 1 ning 275 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS §

65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu

14.03.2013 otsusega mõistetud karistuse – – võrra 3 aastat , s.o 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse aluseks loeti 17.01.2012.

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et I.P on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude

soodusteguriks on kinnipeetava negatiivsed hoiakud ühiskonda ja võimuesindajatesse,

perekonna toetuse puudumine ja majanduslik toimetulematus. Väärteokorras on isikut karistatud 5-l korral. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval 14, lõppenud distsiplinaarkaristusi 22. Vabanedes puudub kinnipeetaval elukoht. Samuti puudub tal töökoht ning töökogemus. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid, täitmata nõudeid on tal üle 4000 euro ja isik ei ole

motiveeritud neid tasuma. Kinnipeetava lähedased teda vabanemisel ei toeta, tema

tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik on pannud kuritegusid toime

alkoholijoobes olles. Isik ei ole motiveeritud alkoholi tarbimisest loobuma, kuid

sõltuvusdiagnoosi tal ei ole. sikul on diagnoositud kanepisõltuvus, vabaduses tarvitas I regulaarselt amfetamiini ja on saanud üledoosi. Varavastased teod on pannud toime sõltuvuse rahuldamiseks. Ravile asumisega isik nõustunud ei ole. Tegemist on isikuga, kes pani katseajal toime kuriteo ning on saanud kolm kriminaalkaristust vangistuse jooksul. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

on angla ei toeta 85%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 82%. Viru V kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht: Kohtule esitatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märkis, et I.P varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on

seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetaval on 14 kehtivat ja 22

l distsiplinaarkaristust. Kuna õppenud süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud (avaliku võimu teostamise vastaste) kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks,

tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete lisakohustuste ja

panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav karistusaja lõpuni suudab selle läbida nõuetekohaselt.

Väärib märkimist, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

on

82%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist

õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

3 Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabanemise

ga kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna

kriminaalhoolduse ja elukohas elamise , siis käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises nõue vabanemisjärgse alalise koha puudumine vangistatul välistab KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud elu

kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5).

Maakohtu istung: 14.05.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et linn annab talle vabanemisel

korteri. Kinnipeetav ei osanud selgitada, miks ta vanglas korralikult käituda ei suuda. Ta kinnitas, et on nõus vabanedes minema ravile.

Kinnipeetava kaitsja märkis, et sikul on olemas tööharjumus ja ta on vanglas töötanud. i Samuti on isikul õppimisharjumus, ta on lõpetanud põhikooli. Isikul on olnud raske lapsepõlv.

Talle tuleb anda võimalus näidata, et ta saab ühiskonnas kuritegusid toime panemata hakkama.

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohus märgib, et isikut on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik on pannud

kuritegusid toime vanglas, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal 14. Vastavalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91-

vabastamise oluliseks tingimuseks v . Seega tuleb angistatu õiguspärane käitumine

kinnipeetava käitumist vangistuses viibimise ajal kindlasti arvestada. Kuivõrd isik ei ole ka

vangistuses viibides suutnud õiguskuulekalt käituda, oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab seekord katseaja nõudeid järgida, kuivõrd isik on

varasemalt katseaja nõudeid rikkunud. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine

suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Asjaolust, et isikut on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Isiku vabastamist ei toeta vangla ega prokuratuur. Kohus märgib, et isikul puu töökoht. Kuivõrd tal on üle 4000 euro tasumata nõudeid, ta on dub pannud korduvalt toime varavastaseid kuritegusid, sh narkosõltuvuse rahuldamiseks, on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik varavastaste kuritegude

4

toimepanemist. Kohus ka vangla poolt arvutatud uue kuriteo toimepanemise lähtus välja tõenäosusest, milleks on 82%-85%. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.P osas selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp