3-12-2004/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.05.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2004

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 26. juunil 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Aleksei Nikiforov esitas 10.07.2012 Viru Vanglale selgitustaotluse, soovides

teada, kus on kirjas, et alates 01.07.2012 ei võeta kinnipeetavatelt vastu võõrkeelseid

pöördumisi. Viru Vangla tagastas 20.07.2012. a kirjaga A. Nikiforovi pöördumise

läbivaatamatult, selgitades keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg-s 1, § 12 lg-s 1, haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 21 lg-tes 1, 2 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse

(MSVS) § 5 lg 9 p-s 5 ja 11 sätestatut.

A. Nikiforov esitas 25.07.2012 vaide, milles taotles venekeelsete avalduste vastuvõtmist. Viru

Vangla 06.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/287-6 jäeti A. Nikiforovi vaie rahuldamata.

Vaideotsuse sai A. Nikiforov kätte 13.09.2012.

2. 18.09.2012 esitas A. Nikiforov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks.

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kohustada vastustajat vastu võtma ning läbi vaatama kaebaja

poolt vanglale esitatavaid võõrkeelseid (venekeelsed) pöördumisi. Kaebaja sai teada, et alates

01.07.2012 ei võta vastustaja enam vastu kinnipeetavate poolt laekuvaid võõrkeelseid

pöördumisi. Vastustaja diskrimineerib kaebajat venekeelsete avalduste vastuvõtmisest

keeldumisega. Kaebaja ei valda eesti keelt vajalikul tasemel ja ei ole võimeline kirjutama

avaldusi eesti keeles.

3. Tartu Halduskohus jättis 04.02.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt on võõrkeelse pöördumise vastuvõtmise otsustamisel

haldusorganil kaalutlusruum. Juhul, kui haldusorgan otsustab keelduda võõrkeelse

pöördumise vastuvõtmisest, peab ta keelduvas otsuses näitama kaalutlusi, millele tugines.

Seega on vastustaja 01.07.2012 kehtestatud keeld vajaduseta esitatud võõrkeelsete

pöördumiste vastuvõtmise kohta kooskõlas Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni art

10 lg-ga 2 ning on õiguspärane. Kohtul puudub alus kohustada vanglat vastu võtma ja läbi

vaatama kaebaja poolt kõiki esitatud võõrkeelseid pöördumisi.

Vajaduseta esitatud võõrkeelse märgukirja või selgitustaotluse tagastamine läbivaatamatult ei

riku kinnipeetava õigusi juhul, kui võõrkeelse pöördumise tagastamine on vastustaja poolt

igakülgselt kaalutletud ning tuvastatud, et puudub vajadus pöördumise läbivaatamiseks ja

sellele vastuse esitamiseks. Samas ei saa nõustuda vastustaja toiminguga, millega tagastati

kaebajale võõrkeelne taotlus, milles ta soovis saada selgitust selle kohta, miks vastustaja

alates 01.07.2012 ei vaata läbi kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelseid pöördumisi.

Vastustaja pidi vähemalt teatama taotluse esitajale võõrkeelsete pöördumiste läbivaatamise

praktika muutmise põhjuse. Kuna kaebaja ei taotlenud kohtult nimetatud toimingu

läbivaatamist halduskohtumenetluses, siis ei saa kohus seda oma algatusel teha.

Vastustaja võimaldas kaebajal osaleda riigikeele kursustel, kuid kaebaja käitumisest tulenevalt

jäid keeleõpingud pooleli. Seega ei saa väita, et kaebaja poolt ilma vajaduseta esitatud

võõrkeelsete pöördumiste läbivaatamata jätmise näol pannakse teda ebavõrdsesse olukorda

võrreldes eesti keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Kaebajal oli võimalus osaleda

keelekursustel ning omandada riigikeelt selleks, et osata lühidalt kirja panna märgukirja või

selgitustaotlusesse küsimused, millele ta soovib saada vastuseid. Samuti, kui kinnipeetaval

esinevad raskused talle edastatud vastuse tõlkimisega, siis saab ta paluda dokumendi tõlkimist

vanglaametnikelt, kes kohtule teadaolevatel andmetel seda teevad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja suurema osa Viru Vanglas viibitud ajast olnud

kartseris või on kohaldatud tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seejuures on

keeldutud kaebajale eesti keele õpetamisest. Kaebaja seab kahtluse alla halduskohtu väite, et

kaebajal on võimaldatud osaleda keeleõppekursustel. Kaebaja arvamuse kohaselt ei ole

oluline, kas kinnipeetav viibib kartseris või kohaldatakse tema suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, talle peaks igal juhul eesti keelt õpetama. Kaebajale keegi eesti keelt ei

õpeta ning iseseisvalt on kaebaja jaoks raske eesti keelt õppida. Vanglaametnik võib keelduda

abistamast eesti keeles avalduse kirjutamisel. Vangla ei võta vastu ühtegi venekeelset

pöördumist, on see märgukiri, tähtis avaldus või kaebus. Vangla peab venekeelsed avaldused

vastu võtma, kuna enamus kinnipeetavatest räägivad vene keelt.

5. Vastustaja palub jätta A. Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

Vastustaja selgitab, et vangla võtab kaebaja pöördumised vastu ja ei ole keeldunud

pöördumiste vastuvõtmisest. Viru Vangla muutis alates 01.07.2012 oma senist praktikat

võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel. Kuna riigikeel on riigi oluline väärtus, mille säilimist

ja kaitsmist tuleb pidada äärmiselt tähtsaks, hakati enam pöörama tähelepanu riigikeele

kasutamisele vanglas.

Seadusandja on jätnud erinevatesse õigusnormidesse võimaluse, et riigiasutuses võidakse

aktsepteerida ka mitteriigikeelseid pöördumisi (KeeleS § 12 lg 1), ent see on vastava asutuse

kaalutlusotsus. Võõrkeelsele pöördumisele vastamisest loobumist ja tõlke nõudmist kaalub

vangla iga üksikjuhtumi puhul individuaalselt. Kinnipeetava võimalused saada vanglas

tõlkeabi võivad olla piiratud. Vangla ei jäta läbi vaatamata kinnipeetava võõrkeelset

pöördumist, mis on esitatud n.ö õiguskaitsemenetluses (vaidemenetlus, kahju hüvitamise

taotluse menetlus, täiendavate julgeolekuabinõude menetlus) ega süüteomenetluses

(distsiplinaarmenetlus). Vangla ei takista kinnipeetava poolt õiguskaitsesüsteemi kasutamist

tema puuduliku riigikeeleoskuse või pöördumise riigikeelde tõlkimiseks vahendite puudumise

tõttu. Riigikeelt piisaval tasemel mittevaldavale kinnipeetavale jääb õigus kirjutada vaie või

kahju hüvitamise taotlus oma emakeeles ning maksejõuetule kinnipeetavale osutatud

tõlketeenuse eest tasub riik.

Kaebaja on viibinud enam kui 10 aastat Eesti vanglates. Tegemist on piisavalt pika ajaga, et

soovi korral omandada eneseväljendamiseks vajalik elementaarne eesti keele oskus. Vangla

võimaldas kaebajal 2011. a osaleda riigikeele kursustel, ent isiku käitumisest tulenevalt jäid

õpingud pooleli. Vangla on pakkunud kaebajale võimalust ka iseseisvalt riigikeelt õppida,

kuid isik ei ole selleks soovi ega huvi avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Nikiforovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses

korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega nagu peaks vastustaja

kaebajale keeleõppe võimaldama ka ajal, kui kaebaja viibib kartseris või on tema suhtes

kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida, et õppimise võimaldamisel peab kinnipeetaval olema vanglas liikumisvabadus.

Juhul, kui kaebaja kannab karistust kartseris või on tema suhtes kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid, puudub kinnipeetaval võimalus vanglas vabalt liikuda ja seega ei ole tal

võimalus osaleda ka õppetöös võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega. Samas on vastustaja

kinnitanud, et kaebajale on pakutud võimalust iseseisvalt riigikeelt õppida, kuid ta on sellest

keeldunud. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et kuna kaebaja on erinevates Eesti

vanglates viibinud pika ajavahemiku vältel, siis on tal olnud võimalus omandada vähemalt

elementaarne eesti keele oskus. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud.

8. Alusetu on kaebaja seiskoht, mille kohaselt ei võta vastustaja vene keelt kõnelevalt

kinnipeetavalt vastu ühtki vene keeles esitatud pöördumist. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

491 lg 1 kohaselt saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või

toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja

haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed

kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse

võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Seega on kinnipeetavate oluliste õiguste

kaitsmiseks võimalik esitada pöördumisi ka emakeeles.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib vastamisest

loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 8

kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Samuti näeb haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 20 lg 1 ette, et haldusmenetluse keel on eesti keel.

Seega on halduskohus õigustatult leidnud, et vastustaja on õigustatud mitte vastu võtma ja

tagastama kõiki kaebaja poolt vastustajale esitatud venekeelseid pöördumisi. Tegemist on

vastustaja kaalutlusotsusega ja vastustajal on õigus ise otsustada, milliseid kaebaja

venekeelseid pöördumisi menetleda või mitte. Ringkonnakohtul puudub alus uskuda, et

vastustaja ei võta vastu kaebaja selliseid venekeelseid pöördumisi, mis on vajalikud oma

õiguste kaitseks.

Eeltoodud alusel on halduskohus õigesti tuvastanud, et puudub alus kaebaja kohustamisnõude

rahuldamiseks. Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei anna alust asuda

teistsugusele seisukohale.

9. Kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus vabastatud menetluskulude

tasumisest. Seega antud asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi