3-13-929/22 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-929 Haldusasi O.B. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroole pensionistaaži lisamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.07.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.B. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja O.B. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada O.B. le apellatsioonkaebuse lisaks olevad tõendid.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.07.2013. a otsus muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.06.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B. esitas 17.03.2012 Pensioniameti Narva büroole pensioniavalduse (tl 33-33p) ja palus määrata töövõimetuspension.

SKA 23.04.2012. a otsusega nr NP07115/1 (tl 32) määrati O.B. le riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 14 sätestatud töövõimetuspension alates 06.03.2012 kuni 31.03.2013 suuruses 128,45 eurot kuus. SKA 23.04.2013 otsusest nr NP07115/5 (tl 30) nähtuvalt on pensioni suuruseks kuni 31.03.2014 määratud 153,39 eurot kuus.

2. 17.04.2013 edastas O.B. SKA-le avalduse (tl 29), milles palus teatavaks teha oma pensionistaaž.

SKA 23.04.2013 kirjaga nr 6-9.V46/3731-2 (tl 3) teatas O.B. le tema pensioniõigusliku staaži.

3. 30.04.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Maakohtu vahendusel O.B. kaebus (tl 2), milles kaebaja palus kohustada SKA Rakvere bürood lisama tema pensionistaažile seitse aastat. Kaebaja väitel töötas ta politseis alates aastast 1990 kuni aastani 2007 ning kuigi politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 108 lg 6 näeb ette politseiametniku teenistusaja perioodi 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvamise staaži hulka kolmekordselt, on tema teenistus võetud arvesse ainult ühekordselt.

4. SKA esitas 13.05.2013 vastuse (tl 12-12p), milles palus jätta O.B. kaebus rahuldamata. SKA märkis, et politseiteenistuse staaži ja pensioniõigusliku staaži arvutamise tingimused on reguleeritud eraldi seadustega ning ette ei nähta erinevate staažide samaaegse kohaldamise võimalust pensioniõigusliku staaži arvestamisel. O.B. le on RPKS-i alusel määratud 23.04.2012. a otsusega nr NP07115 alates 06.03.2012 töövõimetuspension. RPKS ei näe ette perioodi 1991-1994 arvamist pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt.

5. Tartu Halduskohus 11.07.2013. a otsusega (tl 37-37p) jättis O.B. kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus leidis, et O.B. pensionitoimikus olevad dokumendid kinnitavad, et pension on määratud RPKS § 14 alusel ning arvutatud RPKS § 18 lg 1 p-st 2 lähtuvalt. Pensioniõigusliku staaži arvestamise korda reguleerib RPKS § 29, mille kolmes lõikes sätestatu näeb ette tööstaaži arvestamise vastavalt tegelikult töötatud ajale ega võimalda võtta mõnda töötamise perioodi staaži hulka mitmekordselt. Kaebuse nõude aluseks olev PPVS § 108 lg 6 näeb ette ajavahemiku 01.03.1991 kuni 01.09.1994 kolmekordse arvamise politseiteenistuse staaži hulka, kuid seda üksnes juhul, kui politseiametnikule määratakse pension PPVS-i alusel. PPVS § 99 lg-s 1, § 101 lg-s 1 ja § 102 lg-tes 1 ja 2 kehtestatu kohaselt on 55-aastaseks saanud politseiametnikule võimalik määrata 20-aastase politseiteenistuse staaži olemasolul väljateenitud aastate pension ja seoses teenistusülesannete täitmise või kuriteo tõkestamisega töövõime kaotanud politseiametnikule töövõimetuspension. O.B. ei ole veel saanud 55-aastaseks. Ta on töötanud politseis perioodil 1990 kuni 2007 ega ole seega saanud aastal 2012 töövõimetuks muutuda teenistusülesannete täitmise tõttu. Seepärast ei ole võimalik määrata talle politseiametniku pensioni ja tema puhul pole kohaldatav ainult selle pensioni määramisel kehtiv pensionistaaži arvutamise sooduskord.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. O.B. esitas 22.07.2013 apellatsioonkaebuse (tl 46-47), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus täies ulatuses ja kohustada SKA Rakvere bürood lisama tema pensionistaažile seitse aastat. Kaebaja väitel arvestas SKA talle pensioniõiguslikku staaži 16 aastat, kuid tema arvates on tal pensioniõiguslikku staaži üle 30 aasta. SKA arvestas pensionistaaži hulka politseis teenimise 01.03.1991 kuni 01.09.1994 ainult ühekordse arvestusena, kuid juhindudes PPVS § 108 lg-st 6 tuleks arvestada kolmekordsena. SKA keeldus pensioniõigusliku staaži hulka arvamast lapse kasvatamise aastaid, mis on vastuolus RPKS § 28 lg 2 p-ga 12 ja väeteenistuses oldud aastaid, mis on vastuolus RPKS § 28 lg-tega 4 ja 5.

7. SKA esitas 09.08.2013 vastuse (tl 54), milles palub jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. SKA märgib, et jääb halduskohtule 13.05.2013 esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu 11.07.2013. a otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja, et kohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit lisama tema pensionistaažile seitse aastat. Kaebusest nähtub, et see on esitatud Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 23.04.2013. a kirja nr. 6-9V46/3731-2 peale, millega informeeritakse kaebajat tema pensionistaaži pikkusest (tl 3). Ringkonnakohus leiab, et Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 23.04.2013. a kiri nr. 6-9V46/3731-2 ei ole käsitatav kaebaja õiguste ja kohustuste tekitamisele või muutmisele suunatud haldusaktina Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes, vaid vastusena kaebaja teabenõudele ning kaebaja õigusi puudutavaks haldusaktiks saab pidada Sotsiaalkindlustusameti sama kuupäeva kandvat otsust nr. NP07115/5, millega määrati kaebajale pension. Seega ei saanud kaebuse eesmärgiks olla Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 23.04.2013. a informatiivse kirja nr. 6-9V46/3731-2 täiendamine kaebaja väidetavalt vähem arvestatud pensionistaaži osas, vaid Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2013. a otsuse nr. NP07115/5 muutmine kaebajale arvutatud töövõimetuspensioni osas, mis eeldas nii vaidlusaluse otsuse tühistamist kui ka Sotsiaalkindlustusameti kohustamist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, millega otsustatakse uuesti kaebaja pensionistaaži pikkus koos sellest tuleneva töövõimetuspensioni määramisega. Kaebaja eesmärki arvestades loeb ringkonnakohus kaebaja kohustamiskaebusega hõlmatuks ka Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2013. a otsuse nr. NP07115/5 tühistamise taotluse. Kuna ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebust teisiti tõlgendanud, ei too halduskohtu selgitamiskohustuse rikkumine kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.

10. Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2013. a otsus on koostatud kaebaja töövõimetuspensioni taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel (tl 33) ning sellega määrati kaebajale riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s sätestatud töövõimetuspension. Töövõimetuspension on üks RPKS §-s 5 sätestatud riikliku pensioni liikidest. RPKS § 4 lg 2 järgi määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel. Kaebaja arvates pidanuks tema pensioniõigusliku staaži hulka arvama politseis teenimise 01.03.1991 kuni 01.09.1994 kolmekordsena, juhindudes politseija piirivalve seaduse (PPVS) § 108 lg-st 6. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja politseis alates 1990 kuni 2007 (tl 2). Seega leiab kaebaja, et Sotsiaalkindlustusamet pidanuks määrama kaebajale töövõimetuspensioni PPVS sätete alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajat puudutavaid asjaolusid arvestades puudus Sotsiaalkindlustusametil selleks alus.

Kuigi ka PPVS § 99 lg 1 p 2 näeb ette töövõimetuspensioni, ei täida kaebaja selle tekkimiseks vajalikke eeldusi. PPVS § 102 lg-st 1 tuleneb, et töövõimetuspensioni saamise õigus on politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega. Politseiametnik on PPVS § 34 lg 1 kohaselt Politseija Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Vaidlust ei ole selle üle, et 2012. aastal töövõimetuspensioni taotlust esitades ei olnud kaebaja enam politseiametnik.

PPVS § 102 lg-st 2 ja § 104 lg-st 1 tuleneb, et õigus politseiametniku töövõimetuspensionile tekib alates püsiva töövõimetuse astme määramisest ka isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine. Kuna kaebaja lõpetas töö politseiteenistuses 2007. aastal, taotlus töövõimetuspensioni määramiseks on esitatud alles

2012. aastal ning puuduvad andmed, et kaebaja oleks muutunud töövõimetuks kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, ei ole kaebaja suhtes võimalik kohaldada ka PPVS § 102 lõiget 2.

Seega lahendas Sotsiaalkindlustusamet kaebaja taotlust ning määras kaebajale töövõimetuspensioni õigesti RKPS sätete alusel. RKPS alusel töövõimetuspensioni määramisel ei saanud Sotsiaalkindlustusamet juhinduda PPVS §-s 108 sätestatud politseiteenistuse staaži arvestamise alustest, vaid pidi lähtuma RKPS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse ajast ning RKPS §-s 30 sätestatud pensionikindlustusstaaži arvestamise alustest. RKPS viidatud sätted ei võimalda kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama kaebaja poolt politseiametnikuna töötatud perioodi alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt.

11. Apellatsioonkaebuses selgitas kaebaja täiendavalt, et Sotsiaalkindlustusamet keeldus kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamast lapse kasvatamise aastaid, mis on vastuolus RPKS § 28 lg 2 p-ga 12 ning sõjaväeteenistuses oldud aastaid, mis on vastuolus RPKS § 28 lõigetega 4 ja 5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja täiendab sellega kohustamiskaebuse alust uue alusega, mida halduskohtus ei esitatud ning mille osas halduskohus otsuses seetõttu seisukohta ei võtnud. HKMS § 41 lg 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Halduskohtule esitatud kaebuses ei taotlenud kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamist sel alusel, et kaebaja pensionistaažile ei olnud lisatud lapse kasvatamise aastaid ning väeteenistuses oldud aastaid. Ka ei selgita kaebaja, millest tulenevalt ta leiab, et Sotsiaalkindlustusamet jättis kaebaja puhul RPKS eeltoodud sätetega arvestamata. Kuna ringkonnakohus ei saa asuda menetlema esimese astme kohtuna kaebaja poolt muudetud kaebuse eset, jätab ringkonnakohus kaebaja täiendavaid tähelepanuta.

12. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2012. a otsuse nr. NP07115, Viru Maakohtu 11.04.2013. a otsuse R.B. hagis N.S. vastu elatise nõudes, sõjaväepileti koopia ning keskkooli lõputunnistuse koopia. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid tuleb kaebajale tagastada. Sotsiaalkindlustusameti 23.04.2012. a otsus on tõendina toimikus (tl 32) ning ülejäänud tõendid ei oma asja lahendamisel ringkonnakohtu poolt juba eelviidatud põhjustel tähtsust.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.07.2013. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel